4-08-6038 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19.septembril 2008.a Tallinn Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Kristi Paju Tõlk Natalia Senkevitš Kohtuistungi toimumise aeg 15.september 2008.a Väärteoasi Vsevolod Panihhidin kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O Lodeikin´i 29.05.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2316,08,004076 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Vsevolod Panihhidin kohtuvälise menetleja Põhja Korrakaitseosakonna esindaja A Reidi Politseiprefektuuri Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135 otsustas:
- Rahuldada Vsevolod Panihhidin´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O Lodeikin´i 29.05.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2316,08,004076 lisakaristuse tühistamiseks.
- Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O Lodeikin´i 29.05.2008.a otsus väärteoasjas nr 2316,08,004076 Vsevolod Panihhidin´ile Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas.
- Muus osas jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU 2 Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin´i 29.05.2008.a koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Vsevolod Panihhidin LE § 76 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 järgi, milline seisnes selles, et Vsevolod Panihhidin 07.05.2008.a kell 11.52 ajal Tallinna linnas, kesklinna linnaosas, Pärnu mnt 66 juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin on Vsevolod Panihhidini suhtes koostanud väärteotsuse, millises karistuse määramisel on juhindunud KarS § 56 lg 1 ja arvestanud asjaolu, et joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. LS § 7419 lg 1 alusel on Vsevolod Panihhidin’ile määratud karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 12 000.- krooni ja LS § 7419 lg 1 alusel on Vsevolod Panihhidin’ilt lisakaristusena äravõetud juhtimisõigus 4 kuuks. 18.06.2007.a esitas Vsevolod Panihhidin Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kohtuvälise menetleja otsusele, märkides kohtule esitatud kaebuses, et nimelt 6.mail
- oli ta käinud kalal Pärnu maakonnas, õhtul tarvitas vähesel määral alkoholi. Järgmise päeva hommikul so 7.mail
- tundis end puhanuna ja hakkas tallinna sõitma. Kella 11.52 ajal peeti ta liikluses kinni ja kontrolliti joovet. Alkomeeter näitas 0.5 promilli, ta ehmus ja nõustus näiduga, kahetses, et istus rooli ennatlikult. Kuna tema töö on seotud auto juhtimisega, siis palub tühistada temale lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine. See tähendab tema perele majanduslikult rasket olukorda ning auto juhtimisega seotud töökoha kaotust. Ta on varem karistamata. Kahetseb väga, et istus autorooli enne, kui jääknähud olid kadunud. Määratud rahatrahvi ta ei vaidlusta, on asunud seda maksma. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja Vsevolod Panihhidin, et ta kahetseb juhtunut, vajab juhtimisõigust, et täita tööülesandeid ja hoolitseda oma vana ema eest. Rahatrahvi on asunud maksma, tasub igakuiselt 2000 krooni, makstud on 8000 krooni. Kohtuväiline menetleja leiab, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Joobes autot juhtijate suhtes on igati põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja seisukohad asub alljärgnevale seisukohale. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Vsevolod Panihhidin on temale süüksarvatud väärteo toime pannud. Seda on ta ise tunnistanud nii kohtuvälises menetluses nõustudes alkoholijoobe tuvastamisega indikaatorvahendiga ja keeldudes alkoholisisalduse määramisest veres, kui ka kohtuistungil tunnistades oma süüd ja avaldades kahetsust, et väärteo toime pani. Mis aga puudutab Vsevolod Panihhidinile väärteo toimepanemise eest määratud karistust ja lisakaristuse kohaldamist, siis peab kohus vajalikuks märkida järgmist. 3 Vastavalt karistuse õiendile ei ole Vsevolod Panihhidin ei enne ega pärast käesolevas asjas arutuse all olevat väärtegu ühtegi väärtegu toime pannud, tal ei ole kehtivaid karistusi väärtegude eest. Kohus nõustub otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametnikuga selles osas, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on oma sisult väga ohtlik ja raske väärtegu. Kuid ka raskete süütegude puhul on karistamise aluseks vastavalt KarS §-le 56 lg 1 isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra kaitsmise huve. Vsevolod Panihhidinile karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et „joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.“ Vastavalt Liiklusseaduse §-le 7419 lg 2 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 esimeses lõikes sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega ei ole lisakaristuse kohaldamine seadusandja poolt obligatoorselt ette nähtud, vaid on menetleja diskretsiooniotsus, mida peaks kindlasti põhjendama. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole lisakaristuse kohaldamise vajadust konkreetselt Vsevolod Panihhidin´i suhtes millegagi motiveerinud, on vaid viidanud tahtlikult toime pandud enamohtlikule väärteole, eelistades sellega õiguskorra kaitsmise huve konkreetse isiku süü suuruse ja muude KarS §-s 56 lg 1 sätestatud asjaolude hindamisele. Samas on just süüdlase isik määravaks karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole toodud ühtegi motiivi, miks rahatrahv üksinda ei ole piisav karistus mõjutamaks Vsevolod Panihhidin´it edaspidi süütegusid mitte toime panema. Kohus leiab, et Vsevolod Panihhidini karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, tema vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Vsevolod Panihhidini isikut, seda ta on varem väärteokorras karistamata, tema töö iseloom on selline, et ta vajab igapäevaselt auto kasutamise võimalust, leiab kohus, et Vsevolod Panihhidin on isik, kelle suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendamatu, selles osas tuleb otsus tühistada. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135 Katre Poljakova Kohtunik