4-07-6082/1

4-07-6082 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 1.detsembril 2008.a Tallinn Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Silvi Väikmeri Väärteoasi Tõnis Veski kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 11.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2373,07,006740 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Tõnis Veski kaitsja vandeadvokaat Talvi Vaske kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu Kohtuistungi toimumise aeg Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135 otsustas:

1. Jätta rahuldamata Tõnis Veski kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 11.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2373,07,006740 otsuse tühistamiseks, jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata.
2. Kohtukulud jätta riigi kanda. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabel Andrus Reidi 11.10.2007.a otsusest nähtuvalt rikkus Tõnis Veski 15.09.2007 LE § 70 p 1; 127 nõudeid, mis seisnes selles, et Tõnis Veski Harju maakonnas, Harku vallas Tallinna ringtee 35-ndal kilomeetril juhtides mootorsõidukit omades piiratud õigusega juhiluba, kui tema kõrval puudus lapsevanem või tema poolt volitatud isik, kellel on B-kategooria juhiluba vähemalt kaks aastat ning sõidukil puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. 2 Tõnis Veskile määrati karistuseks Liiklusseaduse §-s 741 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 100 trahviühikut s.o 6000 krooni. 26.oktoobril 2007.a esitas Tõnis Veski Harju Maakohtule kaebuse nimetatud kohtuvälise menetleja otsusele, milles ta vaidlustas väärteo toimepanemise, kuna sõidukis viibis täisealine isik LV, kelle lapsevanem – isa PVoli volitanud sõitu teostama. Samuti oli rikutud menetlusaluse isiku õigusi sellega, et kohtuväline menetleja ei kaasanud menetlusse alaealise seaduslikku esindajat. Samuti leitakse kaebuses, et kohtuväline menetleja on valesti kvalifitseerinud väidetava rikkumise, viidates liikluseeskirja paragrahvile 70 p 1, kuna Tõnis Veski esitas politseiametnikule juhtimist tõendava dokumendi so piiratud juhtimisõigusega juhiloa. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud L V andis ütlusi selles, et tunneb Tõnis Veskit mõned aastad, kuna on tuttav tema isa – P V . 15.09.2007.a oli külas P V juures, lahkusid umbes südaöö paiku, Tõnis Veski pidi tunnistaja autoga koju viima. P V ütles tunnistajale, et volitab teda olema enda esindaja, kuna Tõnis Veskil oli piiratud juhtimisõigus. Tallinna ringteel peeti nad kinni ja vormistati Tõnis Veskile väärteoprotokoll. Tunnistajana üle kuulatud PV– alaealise menetlusaluse isiku isa – selgitas kohtule, et tema volitas konkreetselt oma sõpra – LV, et see oleks tema esindaja, kui poeg istus rooli, et tunnistaja LV koju viia. Kohtuistungil üle kuulatud menetlusalune isik Tõnis Veski jäi esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et isa ei olnud tol korral kaasas, kuid ta volitas täiskasvanu – LV olema enda esindaja. Kohtuvälise menetleja ametnik vaidleb esitatud kaebusele vastu põhjendusel, et Tõnis Veski´l oli piiratud juhtimisõigus, volitus peaks olema kirjalik. Kohus, üle kuulanud tunnistajad, menetlusaluse isiku Tõnis Veski, ära kuulanud kohtuvälise menetleja seisukoha, uurinud kogutud kirjalikke tõendeid jõudis alljärgnevate järeldusteni. Vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Seega saab väärteokorras karistada alaealist, kes on süüteo toimepanemise ajal vähemalt 14-aastane. Väärteomenetluse seadustiku § 16 kohaselt on menetlusosalisteks menetlusalune isik ja tema kaitsja. VtMS § 2 teeb viite kriminaalmenetlusele sätestades, et kui väärteomenetlusseadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 16 lg 2 loetleb menetlusosalised kriminaalmenetluses, kelleks on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Tsiteeritud sätetest nähtub seadusandja selge tahe mitte kaasata alaealise seaduslikku esindajat menetlusosalisena ei kriminaal- ega ka väärteomenetluses. Seega on põhjendamatu kaebuses esitatud väide, et jättes menetlusse kaasamata alaealise menetlusaluse isiku seadusliku esindaja rikkus kohtuväline menetelja väärteomenetluse norme. Teiseks. Liiklusseadus § 23 lg 2 kohaselt võib piiratud juhtimisõiguse B-kategooria auto juhtimiseks anda 16-17-aastasele isikule tingimusel, et mootorsõidukis on tema kõrval lapsevanem (seaduslik eestkostja) või lapsevanema (seadusliku eestkostja) poolt selleks volitatud isik. Nimetatud isikutel peab olema B-kategooria auto juhiluba vähemalt kaks aastat. 3 Liiklusjärelevalve teostamise käigus peeti Tõnis Veski kinni 15.09.2007.a kella 02.30 ajal ja tema kõrval autos ei olnud lapsevanemat. Tunnistaja PVon väitnud, et tema alaealise Tõnis Veski isana volitas tunnistaja LV olema tema esindaja. Nii tunnistajad P V , LV, kui ka menetlusalune isik Tõnis Veski kinnitavad, et volitus oli suuline. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-15-05 A.Beljajevi väärteoasjas on asunud seisukohale, et kuigi liiklusseaduse § 23 lg 2 ei kehtesta volitusele otseselt mingisuguseid vorminõudeid, siis tulenevalt liiklusseaduse § 23 lõigetest 1 ja 2 koosmõjus liikluseeskirja § 70 p 1 siiski vajalik volituse kirjalik vorm. Kõnealune volikiri tuleb esitada koos piiratud juhtimisõigusega juhiloaga liiklusjärelevalve teostamiseks võimaldamaks isiku juhtimisõiguse olemasolu kontrollimist. Käesoleval juhul kirjalik volitus puudus, ei nähtu ka et protokolli koostamisel oleks Tõnis Veski avaldanud, et sõidukis viibis lapsevanema poolt volitatud isik, nimelt on Tõnis Veski väärteoprotokollis omakäeliselt avaldanud, et „ sõitsin mootorsõidukiga ilma, et kõrval oleks selleks volitatud isik. Tunnusmärgid puudu, kuna võõras auto.“ Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et väärteoasja kohtuvälises menetluses ei ole rikutud menetlusaluse isiku Tõnis Veski õigusi, tema poolt toime pandud süütegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 1 järgi ja talle mõistetud karistus on proportsionaalne tema poolt toime pandud väärteo raskuse ja laadiga ning rikkuja isikuga. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks puudub alus. Katre Poljakova Kohtunik