4-08-6305\3

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 6305 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Egon Veermäe kaebaja esindaja: Meelis Krautmann kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelvalvetalituse esindaja H Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 17.09.2008 a., 03.11.2008 a. Egon Veermäe esindaja Meelis Krautmann kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 012567 Egon Veermäe suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja esindaja kirjeldab, et kaebajat karistati LS § 74 – 22 lg. 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni ja LS § 74 – 35 lg. 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut s.o. 300 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt kaebaja juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 23 km/h võrra, sõites kiirusega 144 km/h ning mootorsõiduki varustus ei vastanud kehtivatele nõuetele ( puudu oli tulekustuti ja tõkiskingad ). Süü tõenditeks on tunnistaja ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Kaevatud otsuses on viidatud, et kiirus fikseeriti seadmega Stalker, kuid selline väide on tõendamata, sest väärteotoimikus puuduvad selle kohta tõendid. Menetlusalusele isikule mõõteseadeldist ei tutvustatud ja ei ole ühtegi tõendit, et antud mõõteseadeldisega fikseeritud kiirus oli menetlusaluse isiku auto kiirus. Kohtuvälise menetleja ametnik peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, kuid seda tehtud ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei saanud tugineda tunnistajana ülekuulatud samas politseiautos viibinud ja kiirusemõõtmisel osalenud politseiniku ütlustele, kuna tõendi kogumisel on oluliselt rikutud menetlusseadust. Menetlusalune isik viibis väärteoprotokolli koostamise ajal politseiautos ega märganud selle aja jooksul kuni protokolli koopia kättesaamiseni, et kohtuvälise menetleja ametnik oleks kedagi tema suhtes tunnistajana ülekuulanud. Seega märge protokollis ei ole õige. Väärteotoimikuga tutvumise käigus selgus, et tunnistaja on ülekuulatud Rahumäe tee 6 alates kella 19.40-st. Seega on protokoll koostatud pärast väärteoprotokolli koostamist. Samuti ei ole usutav, et kui väidetav õigusrikkumine pandi toime kell 18.15 Tallinn – Peterburi mnt. 33 km-l ning väärteoprotokoll koostati 37 km-l, siis tunnistaja kuulati üle samal päeval alates kell 19.40 Rahumäe tee
2. Menetlusalune isik leiab, et tunnistaja ütluse protokolli puudumisel tunnistaja ütlustele viitamine ning tagumise kuupäevaga tunnistaja ütluste protokolli koostamine on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena, kuna väärteoprotokoll koostatakse siis, kui juhtumi asjaolud on selged ja vajalikud tõendid kogutud. Väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja poolt kantavad andmed peavad olema tõesed. Selliselt kogutud tõend ei saa olla usaldusväärne ning tuleb jätta kõrvale. Väärteomaterjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi, tal paluti endal õigused ja kohustused läbi lugeda ja allkirjastada, kuid õiguste ja kohustuste selgitamist ei toimunud, seda ka menetlusaluse isiku palvel. Lubamatu on suhtuda menetlusaluse isiku õiguste selgitamisse formaalselt. Juhul kui kohus leiab, et väärteo toimepanemine on tõendatud, tuleb karistuse mõistmisel arvestada isiku süüd, samuti karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtuistungil kaebaja esindaja jääb esitatud kaebuses sisu juurde. Kaebaja Egon Veermäe annab ütlusi, et ta sõitis koos perega Rakverre. Sõidukil on kiirusehoidja ja ühel hetkel nägi selja tagant eravärvides politseiautot, millel vilkurid töötasid. Ta sai aru, et peab peatuma ja ta peatas sõiduki. Meesterahvas tuli tema auto juurde ja kutsus teda enda autosse. Ta võttis dokumendid kaasa ja politseiautos pakuti meespolitseiniku poolt kiirmenetluse nõusolekut. Ta küsis täpsustust lubatud kiiruse ületamise kohta. Talle anti mingi paber ja kästi õigused läbi lugeda, kuid õigusi talle ei selgitatud. Ta pani allkirja. Politseinik ütles, kuidas teie meile nii meie teile ja teil ei ole ka autos turvavarustust. Politseinik ütles, et tema laps ei tohi turvatoolis istuda ja siis helistas kuskile. Koos vaadati autos olevat turvavarustust. Talle anti A-4 leht ja täitis protokolli. Tunnistaja ütlusi talle ei näidatud. Ta sõitis teel pidevalt ühe sõiduki Xxx järgi. Tema sõidukis esiistmel turvatoolis oli 5 a. poeg ja abikaasa koos 1 a. pojaga olid tagaistmel. Politseinikud tegelesid temaga vähemalt ühe tunni. Tema autos on komplektis tulekustuti, tõkiskingad. Sõiduk on regulaarselt läbinud tehnoülevaatuse ja turvavarustus on auto soetamisest alates. Tulekustutit korra aastas uuendatud, tšekid on ka alles. Tunnistaja M Mägi annab ütlusi, et ta töötab liikluspolitseis ja oli tööl koos Murumaaga ning kaebaja peeti kinni seoses viimase poolt lubatud kiiruse ületamisega. Kaebaja peeti kinni Kuusalu Jõelähtme vahelisel teelõigul, täpsemat kohta ei mäleta. Kiiruse ületamist teostati sõiduki liikumise pealt ja mõõdeti kiirust vastutulevatel sõidukitel, mis sõitsid nii esimesel kui ka teisel real. Aparaat näitas, et vastu tuleval sõidukil on kiirus 140 km/h ja aparaadi näidu põhjal peatati sõiduk. Mootorsõiduki kiirust aparaadiga mõõtis paarimees Murumaa. Ta ei mäleta, millal Murumaa näitas aparaadi näitu menetlusalusele isikule. Autovarustust kontrollis ka Murumaa, ta ise istus kogu aeg autos ja hakkas kirjutama tunnistaja ütlusi. Nad tulid autosse ja ta katkestas kirjutamise. Tunnistaja ülekuulamise protokolli täitmist ta enam kohapeal ei jätkanud, sest vahetus oli lõppemas ja välijuht kutsus majja. Tunnistaja ütluste protokolli täitmise lõpetas Rahumäe tee 6 hoones. Paarimees Murumaa oli sõiduki roolis ja ühe käega keeras rooli ning teises käes oli kiirusemõõtja. Politseisõiduki kiirus oli 90 – 100 km/h, kuid täpselt ei mäleta. Ta on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kuid tal ei ole isiklikult kokkupuudet mõõtmisega. Tagasipööret võimalik kohe teha ei olnud, sõideti 200 meetrit edasi ja järgnesid kiirust ületanud sõidukile. Tema koos paarimehega istus eravärvides sõidukis ja osadele nuppudele vajutas tema, osadele paarimees. Ta ei mäleta, mis kiirusel järgneti sõidukile, kuid mõni minut võttis aega. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Egon Veermäe 10.05.2008 a. kell 18.15 Tallinn – Narva mnt. 33 km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 144 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 110 km/h. Mootorsõidukis puudusid seaduses ettenähtud korras vajalik varustus. Puudu oli tulekustuti ja tõkiskingad. Seega väärteo kvalifikatsioon LS § 74 – 22 lg. 2 ja § 74 – 35 lg. 1 järgi. Muudeks tõenditeks on tunnistaja ülekuulamise protokoll, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Veermäe poolt kirjutatu kohaselt talle õigusi ja kohustusi ei tutvustatud, vaid paluti allkirjastada. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt Veermäe poolt juhitava sõiduki kiirust mõõdeti Stalker MDR –ga. Otsuses väärteoasjas Veermäe juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 144 +/- 11 km/h ning mootorsõiduki varustus ei vastanud kehtivatele nõuetele ( puudu oli tulekustuti ja tõkiskingad ). Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Seega Egon Veermäe pani toime LS § 74 – 22 lg. 2 järgi kvalifitseeritava teo ning karistuseks mõisteti rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni , samuti pani toime LS § 74 – 35 lg. 1 järgi kvalifitseeritava teo ning karistuseks mõistati rahatrahv 5 trahviühikut s.o. 300 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja võtab omaks kaebuse selle osa, mis puudutab varustust, sest tõendeid asja juures ei ole ja tunnistaja auto juures ei käinud ega vaadanud varustuse olemasolu ja menetleja oli kohustatud tõendeid koguma. Seega loobub LS § 74 – 35 lg. 1 süüdistusest. Mõõteriistale on väljastatud tüübikinnitus ja tohib kasutada. Seadus ei sea piiranguid, kas sõidukijuht võib juhtida ja mõõta või mitte, tegemist lainurk mõõteseadmega, mida ei ole vaja suunata konkreetsele sõidukile. Mõõtetulemus on tõendatud ja see on aluseks karistuse määramisel. Kaebus jätta rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kohtuistungil tunnistaja poolt antud ütlustega, tuvastas: - et väärteoprotokolli koostamisel ei olnud politseiametnik Mägi tunnistajana kirjalikke tunnistusi andnud, sest kohtuistungil tema poolt antud ütlustest nähtuvalt ta vormistas ülekuulamise protokolli Rahumäe tee 6 ametiruumides. Seega ei saa tõendina arvestada väärteoprotokollis kirjeldatut tunnistaja ülekuulamise protokolli. -sõiduki kiiruse mõõtmiseks kasutatud mõõteseadmel oli küll olemas AS Metrosert väljastatud taatlemistunnistus, mille kohaselt on kasutatud kiirusemõõturi mõõtetulemuse piirviga laboritingimustes +/- 1km/h või 1 % ( kiirusel üle 100 km/h ), kuid see tõendab üksnes mõõtevahendi vastavust mõõtetäpsusele laboritingimustes. Reaalselt aga ei kasutata kiirusemõõtjat laboritingimustes. Kiirusemõõturi reaalsel kasutamisel saavutatava täpsuse määrab sellele väljastatud tüübikinnitustunnistus. Eesti akrediteerimiskeskuse Põhja Politseiprefektuuri erialase pädevuse kinnitamise tunnistusele E 129 liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel mõõtja kiirus ( s.o. politseiauto kiirus vastavalt tunnistaja Mägi poolt antud ütlustele 107 km/h ) ja Veermäe poolt juhitava sõiduki kiirus vastavalt väärteoprotokolli kirjeldusele 144 km/h ) mõõtevõime on 11 km/h. Politseipeadirektori 18.11.2005 a. käskkirjaga nr. 189 kinnitatud sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika p. 9.2 kohaselt on liikuvast sõidukist mõõtmine sõiduki kiirust, mis liigub vastupidises suunas lubatud mõõteveaks kiiruse korral vastavalt eelmises lõigus nimetatud kiirustele 11 km/h. Seega ei vasta kasutatud kiirusemõõtur kehtestatud täpsusklassile. -Mägi ütlustest selgus, et paarimees Murumaa, samaaegselt sõiduki juhtimisega tegeles ka käes oleva mõõteaparaadiga Stalker vastutulevate sõidukite kiiruse mõõtmisega. Lähtudes LS § 9 lg. 2 sättest, juhil on keelatud juhtimise ajal tegeleda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. See säte annab aluse sellele, et ka politseitöötaja sõiduki juhtimise ajal ei tohi tegeleda muuga kui sõiduki juhtimisega. Kohus märgib, et Mägi poolt tunnistajana antud kirjalikud ütlused kui ka kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et tema kinnitusel pärast Veermäe poolt väärteo rikkumise tuvastamisel sõideti Tallinna poole umbes 200 meetrit ja seejärel suunduti lubatud kiirust ületanud sõiduki peatamiseks. Kohtu valduses oleva dokumendi alusel nimetatud teelõigul oli täis piire kahe sõidusuuna vahel km. 31,1 – 41, 7 km. Väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt rikkumine tuvastati 33 km-l, seega oli vajalik Tallinna poole sõita vähemalt 2 km, mitte 200 m. Veermäe poolt juhitud sõiduk, vastavalt Mägi poolt tunnistajana ülekuulatatud protokollist nähtuvalt, peeti kinni 37 km-l. Samuti kahtluse alla tuleb panna Mägi poolt tunnistajana ülekuulamise protokolli vormistamine kell 19.40, sest Veermäe ütluste kohaselt temaga tegelemine kestis vähemalt tund aega ja ei ole reaalselt võimalik sündmuskohalt poole tunniga sõita Rahumäe tee 6 ja hakata ülekuulamise protokolli vormistama. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei vastanud kasutatud kiirusemõõtur kehtestatud osas lubatud veapiiri ja täpsusklassi nõetele ja ei olnud selle abil võimalik Egon Veermäe juhitud mootorsõiduki kiirust nõuetekohaselt tuvastada ja seetõttu Egon Veermäe karistamine LS § 74 – 22 lg. 2 ja LS § 74 – 35 lg. 1 järgi kuulub tühistamisele ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Samuti kohus leiab vajaduse tunnistada väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks tunnistaja Mägi poolt vormistatud ülekuulamise protokolli puudumine väärteoprotokolli juures, sest selle vormistamine protokollist nähtuva alusel algas alles kell 19.
3. Samuti väärteoprotokollis märgitust Veermäe sõidukis puudus tulekustuti ja tõkiskingad, kuid tegelikult nende olemasolu või nende puudumist ei kontrollitud ja kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja loobus sellest süüdistusest. Kuigi Mägi oma ülekuulamise protokollis märkis nende esemete puudumist, kuid kohtuistungil ta väitis, et sõidukist ta üldse ei väljunud ja isiklikult nende olemaolu ei kontrollinud. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 150 lg. 2, § 29 lg. 1 p. 1 kohus otsustas: Rahuldada Egon Veermäe esindaja kaebus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusjärelvalve talituse otsus väärteoasjas nr. 2302, 08, 012467 Egon Veermäe suhtes LS § 74 – 22 lg. 2 järgi mõistetud rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni ja LS § 74 – 35 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 5 trahviühikut s.o. 300 krooni ning väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik