← Eesti

1-08-8674\11

Obsah (7)§ 141§ 142§ 65§ 238§ 56§ 195§ 4

1-08-8674 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus 18. detsember 2008.a Tallinn 1-08-8674 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Maaria Rei Kohtuistungi sekretär

§ 141lg 2 p 6 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu 16. septembri 2008.a otsus lühi

Apelleeritud kohtuotsus Menetluses Kannatanu M. S. esindaja vandeadvokaat Ann Saar Apellatsiooni esitaja Õnne-Neare Vaarmann Prokurör Igor Gaynutdinov 37308020262 elukoht XXX XX X varem 3 korda kohtu polt karistatud, neist viimati 10.05.2006.a Harju Maakohtu poolt

§ 141

lg 1 - § 25 lg 2 järgi 3 aasta vangistusega, millest kohesele Süüdistatav ärakandmisele kuulus 10 kuud vangistust ja 2 aastat 2 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga, vahi all 19.02.2008.a Nelli Tsaregorodtseva Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 16. septembri 2008.a otsus Igor Gaynutdinovi süüdimõistmises ja karistamises

§ 142

lg 1 järgi ning sundraha väljamõistmise osa ja teha uus otsus, millega Mõista Igor Gaynutdinov süüdi

§ 141lg 2 p 6 järgi ja karistada 7 (seitsme) aasta vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.

mai 2006.a otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 2 (kahe) aasta 2 (kahe) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. Välja mõista Igor Gaynutdinovilt sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigieelarve tuludesse. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankas nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Igor Gaynutdinov, 1-08-8674, sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Ann Saare apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  2. detsembril 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. I. Gaynutdinov oli lühimenetluses kohtu alla antud süüdistatuna

§ 141lg 2 p 6 järgi selles, et ta varem vägistamise toimepannud isikuna, uuesti 19.

veebruari 2008.a öösel kella 01.50 paiku XXX XX XX asuva maja juures lükkas M. S. selja tagant ja kui M. S. kukkus neljakäpukile ja püüdis püsti tõusta, tõukas teda uuesti, mille tagajärjel kukkus M. S. selili ning I. Gaynutdinov heitis ennast M. S. peale. Kui M. Seppel palus ennast vabastada, lõi I. Gaynutdinov teda mitu korda lahtise käega vastu nägu, tiris tema püksid alla ning astus M. S. tahte vastaselt temaga vägivaldsesse suguühendusse. 2. Harju Maakohtu 16. septembri 2008.a otsusega mõisteti I. Gaynutdinov süüdi

§ 142

lg 1 järgi ja karistati kahe aasta vangistusega.

§ 238

lg 1 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti üks aasta neli kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.

mai 2006.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so kahe aasta kahe kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti kolm aastat kuus kuud vangistust. Kohus kvalifitseeris I. Gaynutdinovile esitatud esialgse süüdistuse ümber sugulise kire rahuldamisena suguühendusest erineval viisil, mille ta pani toime vägivalda kasutades kannatanu tahte vastaselt. Kohus leidis, et I. Gaynutdinov tungis kannatanu M. S. selja tagant kallale ja tõmbas tema püksid kuni põlvedeni alla. Vastupanu käigus kannatanu kukkus ning süüdistatav I. Gaynutdinov põlvitas tema kõrvale ja silitas kannatanu kõhtu ja jalgu ning libistas oma suguelundit mitmel korral üle kannatanu näo. Kohtu hinnangul ei olnud kannatanu M. S. ütlused vaginaalse sugulise vahekorra toimumise kohta usaldusväärsed, sest süüdistatav eitab suguühte toimumist ja ekspertiisiakt seda ei kinnita. 3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb kannatanu esindaja kohtuotsuse tühistamist I. Gaynutdinovi süüdimõistmises ja karistamises

§ 142lg 1 järgi ning uue otsuse tegemist, millega I.

Gaynutdinov süüdi mõista ja karistada

§ 141lg 2 p 6 järgi.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on kohus põhjendamatult arvestanud I. Gaynutdinovi ennastõigustavate ütlustega selle kohta, et ta ei ole M. S. pikali tõuganud, tema suhtes vägivalda tarvitanud ega vägistanud. Kannatanu on kogu aeg kinnitanud, et I. Gaynutdinov tõukas ta selja tagant pikali, kasutas tema suhtes vägivalda ja seejärel vägistas. Kannatanu kinnitas seda sündmuskohale saabunud politseiametnikele ja mitmel korral kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamistel. Kohus ei ole tema väiteid ümber lükanud. Kannatanu ütluste mitteusaldusväärsuse põhjendamine süüdistatava I. Gaynutdinovi süü eitamise ja 2

(5)eksperdi arvamusega ei ole asjakohane ega põhjendatud. Kohtu järeldus kannatanu raske alkoholijoobe kohta on meelevaldne, sest sündmuskohale saabunud politseiametnikud ei ole täheldanud, et kannatanul olnuks alkoholijoove, mis oleks tal takistanud ütluste andmist või sündmuste ebaadekvaatset tajumist. Asjaolu, et ekspertiisi käigus ei leitud tema tupest I. Gaynutdinovi spermat, ei välista vägistamist, sest õigusteoorias ja praktikas loetakse vägistamine lõpuleviiduks peenise sisseviimisega tuppe, mitte seemnepurske toimumisega. Isegi juhul, kui ringkonnakohus leiab, et tõendid ei ole küllaldased I. Gaynutdinovi süüdimõistmiseks M. S. vägistamises, tuleb kohtuotsus siiski tühistada, sest I. Gaynutdinov on varem vägistamise toime pannud ja teda tuleb süüdi mõista ja karistada

§ 142lg 2 järgi.

  1. Ringkonnakohtu istungil prokurör toetas kannatanu esindaja apellatsiooni, süüdistatav I. Gaynutdinov ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et apellatsiooni väited väärivad tähelepanu. Kohtukolleegium nõustub apellatsiooni väidetega, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu kohtukolleegium tühistab apelleeritud kohtuotsuse ja teeb uue otsuse. 5.
  3. Kohtukolleegium nõustub kannatanu esindaja apellatsiooni väitega, et apelleeritud kohtuotsuses ei ole kannatanu M. S. ütlusi kogutud tõenditega kummutatud. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks loeb kohus süüdistatava I. Gaynutdinovi ütlusi usaldusväärsemaks kui kannatanu M. S. ütlusi. Kohtuotsuses tehtud viide bioloogilise ja DNA kompleksekspertiisi aktile ei ole asjakohane, sest tupest sperma mitteleidmine ei välista seksuaalvahekorra toimumist. Apellatsioonis märgitakse õigesti, et vägistamine loetakse lõpuleviiduks peenise sisestamisega tuppe. Seega ei ole vajalik seemnepurske toimumine. Lisaks sellele ei ole kohtuotsuse viide ekspertiisiaktile kooskõlas kriminaalmenetlusõiguse sätetega, sest süüdistusaktis seda tõendit ei loetletud, prokurör ega kaitsja selle kohtuistungil avaldamist ei taotlenud ning kohus ei avaldanud. KrMS § 312 kohaselt saab aga kohtuotsus tugineda vaid kohtuistungil avaldatud ja kontrollitud tõenditel. Seega on käesolevas kriminaalasjas põhiküsimuseks, kas tõendina lugeda usaldusväärseks kannatanu M. S. või süüdistatava I. Gaynutdinovi ütlused. 5.
  4. Kannatanu M. S. on
  5. veebruari 2008.a öösel sündmuskohale saabunud politseiametnikele M. V. ja J. I. kohe öelnud, et teda vägistati. Sama on ta avaldanud sündmuskohale kutsutud kiirabitöötajatele ja teda haiglas läbi vaadanud arstile. Kohe pärast neid toiminguid on ta teinud politseile avalduse selle kohta, et võõras meesterahvas lükkas ta tänaval pikali, lõi talle mitu korda lahtise käega näkku, tiris tema püksid põlvedeni alla ning viis oma peenise talle tuppe, so vägistas.
  6. aprillil 2008.a toimunud ülekuulamisel on kannatanu M. S. oma varemantud ütlusi korranud. Mõlemal juhul on kannatanu kirjeldanud toimunud sündmusi väga detailselt, väiksemaidki erinevusi ja vasturääkivusi neis ütlustes ei esine. 5.
  7. Seevastu süüdistatav I. Gaynutdinov on kohtueelse uurimise käigus ja kohtuistungil toimunud kohtuvaidluses andnud erinevaid ütlusi.
  8. veebruaril 2008.a kohe pärast kinnipidamist toimunud ülekuulamisel on süüdistatav I. Gaynutdinov andnud ütlusi, mille kohaselt ta tegi oma püksinööbid lahti, kuna soovis kannatanuga astuda sugulisse vahekorda, kuid politsei segas vahele. Sooviga astuda sugulisse vahekorda pöördus tema poole kannatanu ise. Süüdistatav ainult nõustus sellega. Seevastu
  9. mail 2008.a toimunud ülekuulamisel ei 3

(5)räägi süüdistatav I. Gaynutdinov enam sellest, et ta tahtis kannatanu soovil sugulisse vahekorda astuda, vaid et ta tahtis lahtiriietatud kannatanut vaid silitada. Süüdistatav möönab, et võis kannatanut lahtise käega vastu nägu lüüa, kuna kannatanu avaldas vastupanu ja rabeles.
  1. septembril 2008.a toimunud kohtuistungil kinnitas I. Gaynutdinov samuti, et ta ei tahtnud kannatanut vägistada, vaid ainult silitada. Seega on I. Gaynutdinov menetluse kestel oma ütlusi muutnud, kuid oma ütluste muutmise põhjust ei ole ta selgitanud ega selgitada püüdnud. See seab kohtukolleegiumi hinnangul kahtluse alla I. Gaynutdinovi ütluste usaldusväärsuse. 5.
  2. Seevastu kannatanu M. S. muutumatud ütlused on kooskõlas teiste kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditega. Nii kinnitasid politseiametnikest tunnistajad M. V. ja J. I., et kannatanu M. S. kinnitas neile kohe, et teda vägistati. Süüdistataval I. Gaynutdinovil olid püksid alla lastud ja kannatanul M. S. oli alakeha paljas. 5.
  3. Politseiosakonnas teostatud isiku läbivaatuse protokolli ja sellele lisatud fototabelite kohaselt tuvastati kannatanu M. S. verevalumid reitel, tuharatel ja põlvedel. Samasuguste vigastuste esinemist kinnitas Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus teostatud M. S. meditsiiniline läbivaatus. Lisaks sellele tuvastati tema günekoloogilisel läbivaatusel emakakaela punetus ning töötati välja raviplaan soovimatu raseduse, suguhaigustesse ja HIVviirusesse nakatumise vältimiseks. Ka meditsiinitöötajatele on kannatanu M. S. läbivaatuse käigus selgitanud, et teda vägistati. Seetõttu kohtukolleegium nõustub apellatsiooni väitega, et kõik see viitab selgelt kannatanupoolsele seksuaalvahekorra soovimatusele, kuid vaatamata sellele seksuaalvahekorra toimumisele. 5.
  4. Kohtukolleegium nõustub apellatsiooni väitega, et kohtu järeldus kannatanu raske alkoholijoobe kohta on meelevaldne, sest sündmuskohale saabunud politseiametnikud ei ole täheldanud, et kannatanul olnuks alkoholijoove, mis oleks tal takistanud ütluste andmist või sündmuste ebaadekvaatset tajumist. Kui kannatanu oleks olnud raskes joobes, siis ei oleks temaga olnud võimalik menetlustoiminguid (isiku läbivaatus, meditsiiniline läbivaatus, ülekuulamine) läbi viia. 5.
  5. Kohtukolleegiumi hinnangul väärib kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel tähelepanu seegi, et I. Gaynudtinov on varem korduvalt toime pannud samalaadse sisuga kuritegusid, mille käigus ta öisel ajal, üksikus kohas, üksinda tänaval liikuvaid naisterahvaid ründas ja nende kallal vägivalda tarvitas. Kuriteo toimepanemist takistas tavaliselt kõrvaliste isikute sekkumine või kannatanu oskus olukorrast vabaneda, mistõttu need on kvalifitseeritud avaliku korra raskete rikkumistena.
  6. mai 2006.a Harju Maakohtu otsusega on I. Gaynudtinov siiski ka süüdi mõistetud

§ 141

lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud vägistamise katse eest ja karistatud kolme aasta vangistusega, millest ta kandis kohe ära kümme kuud ning kaks aastat kaks kuud määrati kandmisele tingimisi kolmeaastase katseajaga. Uue analoogse kuriteo, kuid seekord juba lõpuleviidud vägistamise pani I. Gaynudtinov toime katseajal. 5.8. Eeltoodud tõendeid analüüsides asub kohtukolleegium seisukohale, et I. Gaynudtinovile esitatud süüdistus

§ 141

lg 2 p 6 järgi on tõendamist leidnud, mistõttu ta tuleb selles süüdistuses süüdi mõista ja karistada. 5.9. I. Gaynudtinovile inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuuest kuni viieteistkümne aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, teo toimepanemise eesmärgist ning

§ 56

sätestatud karistuse eesmärgist, so võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase 4

(5)käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. Süüdistatav pani toime raskeima seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ja seda isikuna, keda on varem samalaadse kuriteo katse eest kümne kuu vangistusega karistatud. Vangistuse kandmiselt vabanes ta 2006.a sügisel ja juba 2008.a veebruaris pani ta katseajal toime uue samalaadse kuriteo. Enne seda, so 18. novembri 2002.a kohtuotsusega oli teda karistatud

§ 195lg 2 järgi ühe aasta kolme kuu vangistusega.

Ka selle kuriteo oli ta toime pannud katseajal, mistõttu mõistetud karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kaks aastat kolm kuud vangistust. Seega ka pikaajaline vangistus ei täitnud oma eesmärki ja süüdistatav jätkas kuritegude toimepanemist. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et I. Gaynutdinovit tuleb karistada uue vägistamise toimepanemise eest seitsme aasta vangistusega. 5.10.

§ 4

lg 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. I. Gaynudtinovile inkrimineeritud

§ 141lg 2 näeb karistusena ette vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. Seega on see esimese astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2007.a määrusega nr 254 kehtestati alates
  2. jaanuarist 2008.a kuupalga alammääraks 4350 krooni (RT I 2007, 71, 442). Seetõttu tuleb I. Gaynudtinovilt välja mõista sundraha 10 875 krooni, mis kuulub tasumisele riigieelarve tuludesse. 5.
  3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §- dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2 ja 340 lg 4 p 1 kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu
  4. septembri 2008.a otsuse ja teeb uue otsuse. Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.