Raskendavaks asjaoluks oli teo tahtlus ning asjaolu mittearvestamine, et sellise teoga olid ohustatud isiku enda ja teiste kaasliiklejate elud. Kohtuväline menetleja selgitab, et olukorras kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol, on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja väärteoasjas tehtud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja avaldab, et kaebust on võimalik arutada kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. PÕHJENDUSED. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 3 Liikluseeskirja § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides; Liiklusseadus § 7419 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Andris Hüüs`le koostati 21.09.2008.a. väärteoprotokoll selle kohta, et A.Hüüs olles joobeseisundis juhtis mootorsõidukit 21.09.2008.a. kell 10.50 Rakvere linnas Ilu puiesteel Kreutzwaldi tänava suunas. Sellega rikkus A.Hüüs LE § 76 p 1 nõudeid ning pani toime väärteo LS § 7419 alusel. Otsus väärteoasjas on tehtud 16.10.2008.a., millega Andris Hüüs`i karistati Liiklusseaduse § § 7419 lg 1,2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 9000 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, tunnistajate ütlused, menetlusaluse isiku ütlused). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et A.Hüüs`i tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Nimetatu on tõendatud väärteoasja materjalidega ning A.Hüüs`i kaebuses esitatud selgitustega (Kaebuse esitaja nõustub, et tema poolt toimepandu oli väga rumal, kuid selgitab, et ta ei olnud sel hetkel kui sõbra eest rooli istus, otsustusvõimeline ning pidas ennast kaineks, kuigi ta seda tegelikkuses ei olnud). Seega, ei esine antud juhul VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tõendatud on, et Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime menetlusalune isik Andris Hüüs. Teo toimepanemist ei ole kaebuse esitaja ka vaidlustanud. Kaebusega soovib menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist temale mõistetud rahatrahvi osas kuna kaebuse esitaja on mittetöötav õpilane ning tal puudub igasugune sissetulek. Kohtuväline menetleja on A.Hüüs`i karistanud rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 9000 krooni, milline vastab sanktsiooni keskmisele määrale ning lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmise kaudu 3 kuuks, milline vastab sanktsiooni alammäärale. Otsusest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik vastulauset esitanud ning isiku käitumises puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt vastulauset menetlusalune isik ei esitanud, mida kohtuväline menetleja oleks saanud
Raskendavaks asjaoluks oli teo tahtlus ning asjaolu mittearvestamine, et sellise teoga olid ohustatud isiku enda ja teiste kaasliiklejate elud.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nimetatut sätet tuleb arvestada olenemata sellest, kas isik esitab kohtuvälisele menetlejale vastulause või mitte. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt kahetses A.Hüüs koheselt enda tegu. Kohus leiab, et A.Hüüs`il karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ning kahetsus. Raskendavad asjaolud A.Hüüs`i käitumises puuduvad (kohtuvälise menetleja poolt raskendavateks asjaoludeks loetud tahtlus teo toimepanemisel ning asjaolu mittearvestamine, millest tulenevalt oli ohtu pandud isiku enda ja kaasliiklejate elud, ei ole arvestatavad 4 raskendavate asjaoludena, kuna
Lisaks saab karistuse määramisel arvestada asjaoluga, et isikul samaliigilised rikkumised varasemalt puuduvad ning rahalise karistuse määramisel on kindlasti mõjuvaks argumendiks asjaolu, et kaebuse esitaja on õpilane, kellel on koolis vaja käia veel 2 aastat, kes on vanemate ülalpidamisel ning kellel puudub iseseisev rahaline sissetulek. A.Hüüs on ka avaldanud, et ta on teinud enda rikkumisest vajalikud järeldused. Kohus küll möönab, et A.Hüüs on toime pannud sellise õigusrikkumise, milline on riigi erilise tähelepanu all, kuid arvestades eelnevaga peab võimalikuks A.Hüüs`le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ning rahatrahvi tasumist osade kaupa. Lisakaristuse osas leiab kohus, et nimetatud karistus on vajalik distsiplineerimaks A.Hüüs`i selleks, et edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 tühistab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissar Margo Kukk`e 16.10.2008.a. otsuse nr 2590, 08, 009015 Andris Hüüs`i suhtes Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel määratud karistuse osas ning määrab Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel Andris Hüüs`i karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 6000 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel määratud lisakaristuse osas jätab kohus muutmata.
lg 2 alusel kohustab Andris Hüüs`i tasuma rahatrahvi ositi alates veebruarist 2009.a. igakuiselt 600 krooni kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 10. veebruaril 2009.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.