1-08-86\16

(07265000066)Kohtukoosseis Ago Kutsar, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Liina Parv Kriminaalasi Ive Ämariku süüdistuses KarS § 182 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)

1. mai 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Ive Ämariku kaitsja vandeadvokaat Ann Saar Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Ive Ämarik (endise perekonnanimega Kaarna) isikukood: 47907256522 elukoht: XXX XX töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Ann Saar. Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. mai 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-86 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. septembrist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. oktoobrist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. oktoobrist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
9. mai 2008 otsusega tunnistati Ive Ämarik (endise perekonnanimega Kaarna) süüdi KarS § 182 järgi ja karistati rahalise karistusega 240 kordses päevamääras (päevamäära suurus 50 krooni) s.o 12 000 krooni. Maakohus arutas I. Ämariku süüdistust KarS § 182 järgi selles, et tema 30.03.2007 õhtul Põlva maakonnas Orava vallas X puhkemajas klassiõhtul valas joogitopsi alkohoolset jooki Gin Long Drink ning ulatas selle alaealistele Ruusa Põhikooli 5-6 klassi õpilastele tarbimiseks, samuti valas pitsi alkohoolset jooki (likööri) Vana Tallinn ja ulatas selle alaealistele tarbimiseks ning jõi ise koos õpilastega eelnimetatud jooke, millega pani toime noorema kui 18-aastaste isikute: R.P. (sünd. 16.04.1993), T.K. (sünd.23.09.1992), O.T. (sünd.07.04.1994), K.K. (sünd. 17.06.1995), H.P. (sünd. 13.05.1994), A.K. (sünd.21.08.1993), K.P. (sünd. 09.10.1995), K.P. (sünd. 09.10.1995), K.K. (sünd. 05.07.1995), K.R. (sünd.06.06.1994), T.T. (sünd.10.12.1993) kallutamise alkoholi tarvitamisele. I. Ämarik ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on I. Ämariku süü tõendatud: - Kannatanu R.P. ütlustega, mille kohaselt viibis ta 2007 kevadel Ruusa Põhikooli õpilaste klassiõhtul X ääres puhkemajas. R.P. ja T.K. võtsid sinna kaasa kaks džinni ja ühe Vana Tallinna, mille lasid suvalisel mehel osta. Plaan oli neid õhtul tarbida, kuid I. Kaarna nägi neid pudeleid päeval ja võttis need käest. Õhtul joodi neid koos. Õpetaja I. Kaarna kallas Vana Tallinnat pitsi ja džinni topsi, kui see sai tühjaks, siis kallas uuesti täis. Alkoholi jõid kõik, kes seal olid. Kui õpetaja poleks jooke enda kätte võtnud, oleks R.P. neid väljas joonud. R.P. on alkoholi ka varem joonud. - Kannatanu T.K. ütlustega, mille kohaselt olid temal, R.P. , O.T. ja A.K. 30.03.2007 toimunud Ruusa Põhikooli õpilaste klassiõhtule kaasa võetud alkohoolsed joogid. A. ja O. jõid juba päeval metsas. Kui I. Kaarna teada sai, et alkohol on kaasas, võttis I. Kaarna alkoholi enda kätte ja lubas pärast tagasi anda. Õhtul tõi I. Kaarna alkoholi üles ruumi, kus kõik istusid. I. Kaarna kallas alkoholi topsi ja pitsi, mis hakkasid ringi käima. Alkoholi kallas välja peamiselt I. Kaarna, vahel ka T.K. ise või R.P. . Jõid kõik, kes seal ringis olid, ka I. Kaarna ise. - Kannatanu O.T. ütlustega, mille kohaselt võtsid O.T. koos A.K. 30.03.2007 toimunud klassiõhtule kaasa kaks džinni ning T.K. ja R.P. võtsid kaasa ühe Vana Tallinna ja ühe 2 džinni. Alkohoolsed joogid peideti päeval ära, kuid õpetaja I. Kaarna sai teada ja võttis pudelid enda kätte. Õhtul toodi alkohol üles teise korruse tuppa, kus kõik ringis viibisid ning hakati seda koos jooma. Õpetaja või T.K.K. id alkoholi topsi või pitsi, mis hakkasid ringi käima. Kõik ruumis viibijad jõid, ainult K.K. ei joonud Vana Tallinnat. - Kannatanu K.K. ütlustega, mille kohaselt päeval peitis keegi poistest alkoholi metsa, kuid õpetaja I. Kaarna sai sellest teada. Õpetaja ütles, et teda võib usaldada ja võttis alkoholi enda kätte. Õhtul, kui kõik olid kogunenud teise korruse ühte tuppa, ütles I. Kaarna K.R. , et too alkohol üles. K.R. käis järgi ja I. Kaarna hakkas alkoholi - džinni ja mingit likööri - välja valama. Valasid ka T. ja R. . Ruumis olijad istusid ringis ja alkohol läks ringi peale, ka õpetaja jõi. - Kannatanu H.P. ütlustega, mille kohaselt olid T.K. ja A.K. kaasa võtnud ühe Vana Tallinna ja kaks või kolm džinni, mis peideti metsa. Jooke prooviti juba päeval metsas. Hiljem anti joogid õpetaja I. Kaarna kätte, kes lubas need õhtul tagasi anda. Õhtul tõi õpetaja Vana Tallinna üles ja hakkas välja kallama, tops käis ringi. - Kannatanu A.K. ütlustega, mille kohaselt võtsid T.K. ja A.K. kaasa alkoholi, mille peitsid metsa. A.K. koos R.P. i, T.K. ja H.P. proovisid kaasavõetud alkoholi juba metsas. Õpetaja sai sellest teada ja võttis T.K. alkoholi (Vana Tallinna ja džinni) ära, et õhtul juua. Kui õhtul kõik olid teisele korrusele kogunenud, tegi õpetaja džinni lahti. Hiljem joodi ka Vana Tallinnat. Alkoholi kallas välja õpetaja, paaril korral ka T.K. . Õpetaja jõi ka ise. - Kannatanu K.K. ütlustega, mille kohaselt peitsid T. , R. , O. ja H. metsa jooke – kolme džinni ja ühte Vana Tallinnat. Natuke joodi ka metsas. Õpetaja oli varem öelnud, et alkoholi ei tohi kaasa võtta. Kui õpetaja sai teada, et poistel on alkoholi kaasas, hakkas nutma ja ütles, et miks te teda ei usalda. Õhtul tarvitati alkoholi puhkemaja teisel korrusel. Õpetaja ütles K.R. , et ta tooks džinni üles. Õpetaja kallas džinni topsi ja Vana Tallinnat pitsi, mis liikusid igaühe käest ringis läbi. Õpetaja jõi ka ise. Pidu kestis hommikuni ja K.K. elus oli esimest korda niimoodi alkoholi tarvitada. - Kannatanu K.P. ütlustega, mille kohaselt õhtul puhkemajas võeti madratsite peale ringi. Õpetaja Ive tõi džinni, kallas topsi ja andis ringi peale. Kui džinn otsa sai, käskis õpetaja K.R. Vana Tallinna pudeli üles tuua. T. ja R. kallasid seda ühel korral pitsi ja ülejäänud kordadel kallas õpetaja Ive. Kui kõik oli ära joodud, viskas Ive pudelid musta prügikotti. Pidu lõppes mõnedel hommikul ja mõnedel siis, kui olid magama jäänud. K.P. oli varem alkoholi maitsnud ainult vanemate loal. - Kannatanu K.P. ütlustega, mille kohaselt viskasid poisid alkoholi kusagile metsaserva. Nad jõid seda metsas. Hiljem käisid poisid alkoholil järel. Õhtul läksid kõik puhkemaja teise korruse väiksesse magamistuppa madratsite peale. Õpetaja Ive käskis K.R. džinni üles tuua. See tehti lahti ja õpetaja Ive kallas džinni topsi, mis lasti ringi peale. Kui džinn oli joodud, kallati välja Vana Tallinnat. T. ja R. kallasid endale ja Ive kallas teistele. Vana Tallinnat jõid kõik peale K.K. . Õpetaja jõi samuti. Õhtul kella kümneks oli kõik alkohol joodud. Osad läksid puhkama ja osad olid üleval. Varem oli K.P. alkoholi maitsnud ainult vanemate loal. - Kannatanu K.R. ütlustega, et juba enne pidu oli kokku lepitud, et T. ja R. võtavad alkoholi kaasa. Õpetaja ei olnud lubanud alkoholi kaasa võtta. Poisid viisid pudelid metsa alla ja jõid seal. Tüdrukud läksid ka sinna ja jõid džinni. Puhkemaja juures õpetaja Ive küsis, et miks te mind ei usalda, et ma ei oleks nagunii direktorile rääkinud. Õpetaja käskis T. l Vana Tallinna pudeli enda juurde tuua. Õhtul kella 9 ajal ütles õpetaja K.R. , et too kali alt kapi pealt üles. Aga kali oli juba üleval. All kapi peal oli Vana Tallinn ja K.R. tõi selle üles. Ive andis pudeli T. kätte, kes kallas endale ja andis pudeli Ivele tagasi. Ülejäänud ringid kallas Ive välja. Joodi ka džinni. Džinni kallas välja T.K. . K.R. jõi nii džinni kui Vana Tallinnat. Õpetaja jõi samuti. Õpetaja ei käskinud ega keelanud kellelgi alkoholi tarvitada. Kui alkohol kella 10 paiku otsa sai, läksid osad puhkama ja osad jäid üles juttu rääkima. 3 - Kannatanu T.T. ütlustega, et poistel oli kaasa võetud üks Vana Tallinn ja kaks džinni. Päeval jõid poisid metsas džinni ühe pudeli ja midagi kallati maha ka. Õpetaja sai teada, et poistel on alkohol kaasas, hakkas mossitama, et miks teda ei usaldata, et oleks võinud õhtul juua. Vahepeal andis T. alkoholi õpetaja Ive kätte, kes pani selle puhkemajja kapi peale. Õhtul puhkemaja üleval korrusel tarvitati alkoholi ühiselt ringis. K.R. tõi alkoholi alt üles, õpetaja kallas Vana Tallinnat pitsi ja džinni topsi. Oli üks Vana Tallinn ja kaks tavalist džinni. - Kannatanu seadusliku esindaja K.M. ütlustega, et tema tütar K.R. jutust selgus, et klassiõhtul tarvitati alkoholi ja õpetaja kallas välja. Õpetaja I. Kaarna alkoholitarvitamisest lastevanematele ei teatanud ja lastevanemate koosolekul eitas kõike. - Kannatanu seadusliku esindaja R.R. ütlustega, et tema tütre K.R. jutust selgus, et klassiõhtul tarvitas õpetaja koos lastega alkoholi. - Kannatanu seadusliku esindaja U.L. ütlustega, et tema poeg A.K. rääkis, et oli klassiõhtul alkoholi maitsnud. - Kannatanu seadusliku esindaja I.T. ütlustega, et tema tütar T.T. käis ühel klassiõhtul. Mitu päeva hiljem kuulis ta H.P. , mis klassiõhtul juhtunud oli. Kutsuti kokku lastevanemate koosolek, kus arutati klassiõhtul toimunud alkoholitarvitamist. T. seda algul eitas, kuid pärast rääkis ära. - Kannatanu seadusliku esindaja M.P. ütlustega, et tema laste K. ja K.P. jutust tuli hiljem välja, et klassiõhtul viibisid poisid, keda vanemad ei olnud kaasa võtta lubanud ja joodi alkoholi. - Kannatanu seadusliku esindaja K.B. ütlustega, et tema tütar K.K. avaldas, et õpetaja keelas juhtunust kodus rääkimise ja kuna õpetaja neile väga meeldis, nad pidasid sõna. Peale lastevanemate koosolekut tunnistas tütar alkoholi tarvitamist. - Kannatanu seadusliku esindaja M.P. ütlustega, et tema poeg H.P. tunnistas, et klassiõhtul jõid kõik alkoholi. - Kannatanu seadusliku esindaja I.K. ütlustega, et tema lapsed T. ja K. K. osalesid ühel Ruusa Põhikooli klassiõhtul. Tüdruk rääkis, et olid klassiõhtul koos õpetajaga alkoholi tarvitanud. Tüdruk väitis, et õpetaja I. Kaarna oli selle sinna toonud. - Kannatanu seadusliku esindaja S.K. ütlustega, et tema poeg R.P. tunnistas, et jõi alkoholi Ruusa Põhikooli klassiõhtul. - Kannatanu seadusliku esindaja H.P. ütlustega, et tema lapsed K. ja K.P. tunnistasid alkoholi tarvitamist ja seda, et õpetaja valas välja ja saatis alkoholi ringi peale. - Kannatanu seadusliku esindaja T.V. ütlustega, et tema poeg O.T. oli ühel klassiõhtul, kus väidetavalt toimunud joomise pärast korraldati lastevanemate koosolek. O. kindlasti varem alkoholi tarvitanud ei olnud. Eelnimetatud tõenditega on I. Ämariku süü tõendatud. Kannatanute ütlused asjaolude kohta, kuidas alkoholi tarvitati, on omavahel kooskõlas. Kõik ülekuulatud kannatanud viibisid ise 30.03.2007 X ääres toimunud üritusel. Kannatanute ütlused ühise alkoholitarvitamise koha kohta langevad kokku ka sündmuskoha vaatlusprotokollis tooduga, millest nähtuvalt asub X ääres puhkemaja teisel korrusel üks madratsitega tuba. Peaaegu kõik kannatanud kinnitasid, et 30.03.2007 õhtul alkohoolsete jookide ühisesse seltskonda toomine toimus õpetaja korraldusel. Kõik kannatanud kinnitasid ka seda, et suurema osa alkoholist kallas välja õpetaja (üksikutel kordadel T.K. või R.P. ) ja õpetaja jõi alkoholi koos õpilastega. 30.03.2007 päeval metsa alkoholi peitmist ja seal salaja tarbimist mõnede kannatanute poolt tuleb vaadelda lahus õhtul puhkemaja teisel korrusel toimunud ühisest alkoholitarvitamisest. I. Ämarikul oli võimalik alkoholi edasist tarvitamist tõkestada, kuid ta seda ei teinud. Kannatanute ütlustest tulenevalt oli peaaegu neil kõigil tõesti soov alkoholi mingil salajasel moel tarvitada, kuid alkoholitarvitamine 30.03.2007 õhtul kõigi klassiõhtul viibijate poolt ühise seltskonnana sai alguse I. Ämariku aktiivsest tegevusest. Sellel hetkel olid alkohoolsed 4 joogid tema valduses. Õhtul toodi õpetaja korraldusel alkoholipudelid seltskonda. Asjaolu, et õpetaja sõnaliselt ei teinud kellelegi ettepanekut alkoholi tarbida, ei välista tema tegevuse vaatlemist alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamisena. Kannatanute ütlused tõendavad, et õpetaja kallas alkoholi välja jooginõudesse, ulatas alkoholi mõnele seltskonnas viibivale alaealisele ja nii tarvitasid alkoholi kõik seltskonnas viibinud. Kõik kannatanud kinnitasid, et ka õpetaja ise tarvitas koos alaealistega neidsamu alkohoolseid jooke. I. Ämarik tõmbas oma tegevusega alaealised kaasa alkoholi tarvitamisele. Paljud kannatanutest olid sel ajal üksnes 11-12 aastat vanad. I. Ämarik oli ainus täiskasvanu seltskonnas ja enamiku kannatanute (v.a R.P. ) õpetaja. Oma käitumisega (andes korralduse alkohol tuua seltskonda, kallates alkohoolseid jooke välja ja ise tarvitades) andis I. Ämarik kannatanutele selge signaali, et alkoholi tarvitamine on lubatud. Iga normaalse elukogemusega täiskasvanu peaks aru saama, et selliselt käitudes kallutab ta alaealisi alkoholi tarvitamisele. Seega on I. Ämarik süüteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu I. Ämariku kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt on tõendeid hinnatud ühekülgselt ning tõendite hindamisel esinevad vastuolud. Kohtu järeldus põhineb oletusel. Kannatanute ütlused ei lange detailides kokku. See viitab faktile, et õpilased esitasid kohtus päheõpitud teksti ja tekstivälistele küsimustele ei osanud kannatanud vastata või vastasid erinevalt. Kannatanud O.T. , K.K. , H.P. , K.P. , K.P. , K.K. , K.R. , ei ole kriminaalvastutuse eas, mil neid saaks karistada valeütluste andmise eest. Lapsed olid hiljem peojärgselt survestatud vanematepoolsest arvamusest ja ei pruukinud avaldada tõde. Isegi kui tinglikult asuda seisukohale, et õpetaja viibis õhtul koos lastega, kus tarvitati alkoholi, ei saa päevast lastepoolset alkoholi tarvitamist vaadelda lahus õhtusest sündmusest. Õpilastel oli juba enne klassiõhtule minekut soov seal alkoholi tarvitama hakata. Selleks ostsidki R.P. ja T.K. alkoholi kaasa. Juba päeval asuti kaasavõetud alkoholi salaja tarvitama ning pakuti ka kaasõpilastele, kes selle vastu võtsid. Kuigi õpilastele oli teada, et õpetaja on keelanud klassiõhtul alkoholi tarvitamise, oli õpilastel soov ja tahe alkoholi tarvitamiseks olemas. Juhul, kui õpetaja olnuks alkoholi tarvitamisega nõus, siis ei oleks olnud mingit vajadust selle metsa peitmiseks. Õpetaja I. Ämarik ei saanud enam kallutada noori alkoholi tarvitamisele, kuna noored olid juba ise alkoholi tarvitama asunud. Alkoholi tarvitamisele ei ole võimalik kallutada isikuid, kes juba eelnevalt ise on asunud alkoholi tarvitama. Paljud alaealised kinnitasid, et nemad on alkoholi tarvitanud varemgi ja seda koos oma vanematega. Kannatanute seaduslikud esindajad teavad tähtsust omavaid asjaolusid vaid kannatanute kaudu ning ise sündmusi vahetult ei tajunud. Kannatanute seaduslike esindajate ütlusi saanuks tõendiallikana kasutada juhul, kui kannatanud olnuksid vahetult üle kuulamata. Kuivõrd vahetu tõendiallikas oli kohtus üle kuulatud, siis tulnuks kannatanute seaduslike esindajate ütlused kohtuotsusest välja jätta. Kui kohus on arvestanud kannatanute seaduslike esindajate ütlustega, siis pidi ta arvestama ka tunnistaja A.Ä. ütlustega, millest selgub, et temale on osad kannatanutest avaldanud, et klassiõhtul õpetaja I. Ämarik koos lastega alkoholi ei tarvitanud. Kannatanud on moodustanud ühisrinde õpetaja vastu. I. Ämariku süü alaealiste kallutamises alkoholi tarvitamisele ei ole tõendatud. Isegi kui tinglikult lugeda õigeks asjaolu, et õpetaja viibis koos lastega puhkemaja II korrusel, ei tulene kriminaalasja materjalidest, et õpetaja käitumises esineb KarS § 182 süüteo koosseis. KarS § 182 eeldab aktiivset tegevust tekitada alaealises soovi tarvitada alkoholi. Alaealised olid juba eelnevalt ise alkoholi tarvitama hakanud. 5 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
10. Ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, nagu seda kaitsja apellatsioonis välja tõi, väites, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, tõendite hindamisel esinevad vastuolud, kohtuotsuses puudub põhjendus, kohtu järeldus põhineb oletusel ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, rikkudes sellega KrMS § 339 lg 1 p 7 ja 8 sätteid. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis toodud väitega, et maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja et otsus on puudulikult motiveeritud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab KrMS § 312 p 1 ja 2 nõuetele. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on ühekülgselt tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus rahuldas kaitsja taotluse (lk 113) ja kuulas üle kaitsja poolt taotletud 3 tunnistajat. Maakohus andis hinnangu kaitsja poolt taotletud tunnistajate ütlustele ja põhjendas, miks nende ütlused ei lükka ümber kannatanute ütlusi (lk 198). Asjaolu, et kaitsja pole rahul maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda tõendite ühekülgset hindamist ja vaidlustatud kohtuotsusest seda ka ei tulene. Kaitsja apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt I. Ämariku õigeksmõistmist. Erilist tähelepanu palutakse pöörata kannatanute ütlustele, kuna need detailides ei lange kokku, mis viitab kaitsja arvates sellele, et õpilased esitasid kohtus päheõpitud teksti ja tekstivälistele küsimustele ei osanud kannatanud vastata või vastasid erinevalt. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (lk 197-198). Süüdimõistva otsusega on ühtlasi antud ka hinnang kaitsja taotlusele I. Ämarik õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (lk 187-188). Sama taotlust korratakse apellatsioonis, kus leitakse, et maakohus on tõendeid ühekülgselt hinnanud, pole arvestanud kannatanute ja tunnistajate ütluste vastuolulisust, on lähtunud ainult kannatanute ütlustest, lugedes need usaldusväärseteks. Kaitsja leiab, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et I. Ämarik on talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud ning seega maakohus on ta põhjendamatult süüdi mõistnud. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad I. Ämarikule esitatud süüdistust. Lisaks 11 kannatanu ütlustele, kes maakohtus kinnitasid, et õpetaja I. Ämarik oli see, kes käskis alkoholi alt korruselt üles tuua, seejärel ta kallas alkoholi topsidesse ja ulatas selle õpilastele ning tarvitas koos nendega alkoholi, kinnitavad kaudsete tõenditena süüdistust ka kannatanute seaduslike esindajate ütlused ning maakohtus uuritud kirjalikud tõendid. Maakohus on põhjendanud (lk 197 pöördel-198), miks ta ei loe süüdistatava ja kaitsja poolt taotletud tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks. Seejuures on tuvastatud, et kannatanute ütlustes on teatud erinevusi, kuid need ei ole sellised, mis seaks kannatanute ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline järeldus vastab ülejäänud tõendite nende kogumis hindamise tulemustele. Maakohus on järginud KrMS § 61 lg 1 ja 2 nõudeid, mis sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 6 Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 punktist 8 tulenevalt see tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Eeltoodud nõuetest lähtudes ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohtu otsuses on ebaõigesti asutud seisukohale, et õpilaste poolt juba päeval alkoholi metsa peitmist ja seal selle salaja tarbimist tuleb vaadelda lahus õhtul puhkemaja teisel korrusel toimunud ühisest alkoholi tarvitamisest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigesti vaatles neid sündmusi lahus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega (lk 198 -198 pöördel). Päeval tarbisid metsas alkoholi ainult mõned kannatanud omal algatusel, õhtul puhkemajas aga kõik ja seda sisuliselt õpetajast süüdistatava eestvõtmisel, kelle korraldusel toodi alkohol altkorruselt teisele korrusele, kus I. Ämarik kallas alkoholi topsidesse ja ulatas selle kannatanutele ning tarvitas nendega koos alkoholi. Maakohus väga õigesti märgib, et selle asemel, et takistada õpilastel alkoholi tarvitamist, õpetaja I. Ämarik toimis vastupidi, kallutades õpilasi alkoholi tarvitama ja ka ise tarbis seda koos õpilastega, kes enamuses olid alles 11-12 aastased. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et kuna õpilastel endil oli eelnevalt juba soov alkoholi tarvitada, siis ei saanud õpetaja I. Ämarik neid enam kuidagi kallutada alkoholi tarvitamisele. Maakohus on õigesti leidnud, et I. Ämarik oma eelpool kirjeldatud tegevusega tõmbas alaealised kaasa alkoholi tarvitamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (lk 198 pöördel), mille kohaselt I. Ämarik oli ainus täiskasvanu seltskonnas ja õpetajana oli ta kannatanutele autoriteet, kelle käitumisest juhinduti. Enamike kannatanute iga ja eelnevat käitumist arvestades puudub alus eeldada, et neil oleks sellise avaliku ühise alkoholi tarvitamise harjumused juba välja kujunenud. Pigem nähtub kannatanute ütlustest, et eeldati alkoholi tarvitamise keeldu ja alkoholi oleks tarbitud ainult salaja. Oma käitumisega andis I. Ämarik kannatanutele selge signaali, et selline alkoholi tarvitamine on lubatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et iga normaalse elukogemusega täiskasvanu (seda enam õpetaja) peaks aru saama, et selliselt käitudes kallutab ta alaealisi alkoholi tarvitamisele. Maakohus õigesti leidis, et I. Ämarik pani süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega ning tema süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et I. Ämariku käitumises ei esine KarS § 182 süüteo koosseisu, kuna see eeldab aktiivset tegevust tekitada alaealistes soovi alkoholi tarvitada, sest antud juhul alaealised olid juba päeval eelnevalt ise alkoholi tarvitama hakanud. Ringkonnakohus juba märkis, et mõnede õpilaste poolt päeval metsas alkoholi tarvitamist tuleb vaadelda lahus süüks pandud sündmusest, mille kohaselt 30.03.2007 õhtul puhkemajas valas õpetaja I. Ämarik topsidesse alkoholi ja ulatas seda tarbimiseks 11-le alaealisele õpilasele ning tarvitas ise koos õpilastega alkoholi. Milles seisnes I. Ämariku aktiivne tegevus tekitamaks alaealistes soovi alkoholi tarvitada, seda on juba eespool piisavalt käsitletud. KarS § 182 objektiivne koosseis seisneb alaealise kallutamises alkoholi tarvitamisele. Kallutamine omakorda võib seisneda nii alaealises soovi tekitamises alkoholi tarvitada kui ka alaealise kaasatõmbamises alkoholi ühisele tarvitamisele. Koosseisutüübi poolest on tegemist abstraktse ohudeliktiga. Süütegu on lõpule viidud kallutamisteo toimepanemisega olenemata sellest, kas alaealine alkoholi tarvitas. Antud juhul kõik 11 kannatanut kinnitasid, et nad tarvitasid alkoholi, mida õpetaja I. Ämarik neile valas ja mida ta ka ise koos õpilastega jõi. Alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamist ilmestab ringkonnakohtu arvates kannatanu K.R. vastus kaitsja küsimusele, et kas keegi lastest oleks võinud alkoholi joomata jätta – „arvan 7 küll, aga arvan, siis oleks mõnitama hakatud. Oleks mark olnud, kui poleks joonud, st imelik, kui poleks joonud“ (lk 144 pöördel). Kaitsja kaebuses on märgitud, et maakohus on ekslikult kohtuotsuse lk 9 märkinud kannatanu nimeks I.T. , kuigi kannatanu nimi on T.T. . Ringkonnakohus nõustub selle märkusega, kuid leiab, et see viga ei oma olulist tähtsust, sest kannatanu T.T. on maakohtus üle kuulatud (lk 144 pöördel-145 pöördel). Kaitsja kaebuses on ka märgitud, et maakohus on ekslikult otsuses näidanud, et õpetaja käskis alkohoolsed joogid puhkemajja hoiule tuua. Kaitsja väite kohaselt taolisest käsust ei ole ükski kannatanu kohtuistungil rääkinud. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega, sest kannatanu K.R. on andnud järgmisi ütlusi: „Läksime puhkemaja juurde, Ive oli väljas, küsis, miks te mind ei usaldanud, et ei oleks nagunii direktorile rääkinud, et ta nagunii ei räägi. T. le ütles, too Vana Tallinna pudel minu juurde. Algul T. ei tahtnud viia, aga pärast ikka“ (lk 144). Neid ütlusi on kinnitanud T.K. (lk 137 pöördel), kes andis Vana Tallinna õpetaja I. Ämariku kätte. Ringkonnakohus leiab, et I. Ämarikule esitatud süüdistus KarS § 182 järgi on tõendamist leidnud ning pole alust teda selles õigeks mõista. Ago Kutsar Tiit Lõhmus 8 Mati Kartau