1-08-217\17

(07260102405)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi Nikolai Salumäe süüdistus KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. mai 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Nikolai Salumäe ja tema kaitsja Aivar Kello Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Nikolai Salumäe elukoht: XXX XX (käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas), isikukood: 35810250360, töökoht: ei tööta varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral Kaitsja advokaat Aivar Kello. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. mai 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-217 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Nikolai Salumäelt kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 6608 krooni riigituludesse. Nikolai Salumäel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Nikolai Salumäe kriminaalasjas nr 1-08-217 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. septembrist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. oktoobrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. oktoobrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
10. mai 2008 otsusega mõisteti Nikolai Salumäe süüdi ja karistati KarS § 113 järgi 10-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
11. aprilli 2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 7 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra, ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 11 aastat 7 kuud ja 16 päeva vangistust. Maakohus arutas N. Salumäele KarS § 113 järgi esitatud süüdistust selles, et tema
12. juunil 2007 Tartu Vangla eeluurimishoone VI sektsiooni kambris nr 2072 kella 16.30 ajal peksis tahtliku tapmise eesmärgil oma kambrikaaslast V.Š. jalgade ja kätega pea ning keha piirkonda, tekitades V.Š. eluohtlikud tervisekahjustused – kogu keha massiivse tömp trauma, peaaju põrutuse ja põrna rebendi ning parempoolsete näokoljuluude ja mõlemapoolsete roiete murdudega, mille tüsistusena tekkis verekaotus ja peaajuturse. Antud vigastused põhjustasid V.Š. surma Sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum samal päeval kell 19.
13. Lisaks peksmisele kägistas N. Salumäe V.Š. kokkukeeratud linaga, tekitades sellega kannatanule kaelapiirkonda nahamarrastused. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on süüdistatava süü temale esitatud süüdistuses täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav ei eita kannatanu löömist. Süüdistatava väitel oli konflikti algatajaks kannatanu, kes lähenes talle ja lõi teda rusikaga, mille peale ta üritas ennast kaitsta, kasutades enesekaitsevõtteid. Samas eitab süüdistatav kannatanu tapmist, põhjendades seda asjaoluga, et tema käed-jalad olid terved ja seega pole võimalik teist inimest koomasse peksta. Kohus leidis, et süüdistatava sellised ütlused ei vasta kohtuistungil tuvastatud tegelikule 2 olukorrale ja on antud enda süüst vabastamise eesmärgil. Kuna kambris nr 2072 viibisid kuni valvurite saabumiseni süüdistatav ja kannatanu kahekesi, ei saanud kannatanule eluohtlikke vigastusi tekitada keegi teine peale N. Salumäe. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt on kannatanu surma põhjuseks olnud eluohtlikud vigastused tekitatud määruses näidatud ajal ja viisil, s.o
14. juunil 2007 korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kokkukeeratud lina, rusikate ja kängitsemata ja/või kängitsetud jalaga). Lisaks esinesid kannatanul kaela piirkonnas vigastused, mis võivad eksperdiarvamuse kohaselt olla tekitatud pigistamisest kokkukeeratud linaga, ning verevalumid vasakul pool rindkerel, mis võivad olla tekitatud löögist spordijalatsiga. Kriminaalasjas on tunnistatud muuhulgas asitõenditeks kambrist leitud kokkukeeratud lina ja N. Salumäelt äravõetud botased. Kohus ei nõustunud kaitsjaga, et süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis ja kaitse ei väljunud hädakaitse piiridest. Isegi juhul, kui kannatanu tõepoolest ründas süüdistatavat esimesena ja viimane pidi end kaitsma, ei olnud korduvate ja intensiivsete löökide suunamine elutähtsatesse piirkondadesse vastavuses ründe ohtlikkusega. Kõrvutades kannatanul fikseeritud arvukaid surmavaid vigastusi ja verevalumeid süüdistataval fikseeritud kriimustuse ja ninatursega, on välistatud, et süüdistatav kägistas kannatanut linaga ja lõi teda nii käte kui jalgadega enesekaitse eesmärgil, vaid on ilmne, et süüdistatav tegutses ründetahtega. Hädakaitseseisundi puudumist tõendab kaudselt ka süüdistatava käitumine – ta ei hüüdnud konflikti käigus valvureid appi ning ei väitnud valvurite saabumisel, et kannatanu oleks teda rünnanud. Lähtudes süüdistatava kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist sai N. Salumäe kuritegu toime pannes täiel määral aru selle keelatusest ja teoga kaasnevatest tagajärgedest. Seega puuduvad N. Salumäe puhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus ei tuvastanud, et süüdistatava otseseks eesmärgiks oleks olnud kannatanu tapmine, küll aga oli süüdistatav arusaamisel, et tal oli ükskõik, mis võib juhtuda kannatanuga temapoolse jõhkra peksmise tagajärjel, ja ta möönis mistahes tagajärje, sh surma põhjustamist. Sellele viitavad löökide arvukus, löögid elutähtsatesse piirkondadesse ning peksmisel kasutatud vahendid. Seega tegutses N. Salumäe KarS § 113 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, sh üliraskete kehavigastuste tekitamise eest eriti piinaval ja julmal viisil ning ettevaatamatusest surma põhjustamise eest. Käesoleva kuriteo toimepanemise ajal kannab süüdistatav karistust röövimise, omavolilise sissetungi, varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Tartu Vanglast iseloomustatakse N. Salumäed ettearvamatu isikuna, kelle käitumine on jätkuvalt aktiivne-vägivaldne. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab, et N. Salumäe puhul on tegemist isikuga, kes on nii vabaduses kui ka vangistuses teistele inimestele ohtlik. Seega on tema suhtes ainuvõimalik karistusliik vangistus. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid ning arvestades kuriteo ohtlikkust ja tekitatud kahju, leidis, et N. Salumäe suhtes on põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni keskmise määra lähedal. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu N. Salumäe kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, mõistes N. Salumäe KarS § 113 järgi õigeks. 3 Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei tunnistanud N. Salumäe eeluurimisel ega kohtuistungil ennast esitatud süüdistuses süüdi. N. Salumäe viidi ilma Tartu Vangla poolsete põhjendusteta
15. aprillil 2007 üle kambrisse nr 2099, kus tema kambrikaaslaseks osutus V.Š. . V.Š. ei salanud N. Salumäe ees, et on narkomaan ja põeb AIDS-i.
16. juunil 2007 peale lõunat luges N. Salumäe raamatut ning äkki hakkas V.Š. tema juukseid silitama ja tegi N. Salumäele ettepaneku astuda temaga sugulisse vahekorda. N. Salumäe keeldumisele V.Š. ei reageerinud, vaid asus teda ründama, toppides näpud N. Salumäele silma, võttis lina, mis oli voodi otsas, tegi sõlme, tuli üles voodisse ja hakkas sellega vehkima. N. Salumäe oli sunnitud V.Š. käest lina ära võtma ning ta voodist alla lükkama, mille peale hakkas V.Š. teda kohe rusikatega ründama. Hilisemaid sündmusi ei suuda N. Salumäe täpselt meenutada. Konflikti käigus sai ta vigastusi, mida aga Tartu Vangla meditsiinitöötajad ei fikseerinud ja mis seetõttu ei kajastu tema kohtumeditsiini ekspertiisi aktis. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle vangla valvurid Lehar Leita ja Marika Lillepõld ning süüdimõistetu Y.S. , kes kirjeldavad, kuidas leiti viga saanud V.Š. , kuid ei tea midagi sündmustest, mis toimusid kambris nr 2099 N. Salumäe ja V.Š. vahel. Kohus ei ole võtnud selget seisukohta, kas N. Salumäe ütlused selle kohta, et V.Š. teda ründas, on usaldusväärsed ning kohtu poolt aktsepteeritud. Nagu selgub N. Salumäe ütlustest, ründas V.Š. teda lina ja rusikatega. Eeluurimisel ei ole tuvastatud, et N. Salumäe oleks kasutanud ründe tõrjumiseks muid vahendeid. Seega ei saa rääkida, et N. Salumäe oleks ründe tõrjumiseks kasutanud vahendeid, mis ei vastanud ründele. Kohus on olnud üldsõnaline, kui on otsusse kirja pannud, et löökide arv ei vasta ründe iseloomule. Kohus on hinnanud valesti tõendeid ja kohtuotsus on motiveerimata. Kohtul puudusid piisavad objektiivsed tõendid, et mõista N. Salumäe süüdi temale süüksarvatud kuriteo toimepanemises. N. Salumäe apellatsiooni põhjenduste kohaselt on V.Š. surmas süüdi Tartu Vangla, kuna teda ei oleks tohtinud N. Salumäega ühte kambrisse panna. N. Salumäed tuleb hoida igal pool vanglates teistest vangidest eraldi. N. Salumäe ei tahtnud V.Š. tappa. Narkomaan V.Š. ronis N. Salumäe juurde voodisse, tahtis teda ära kasutada naisena, ajas talle näpud silma ja hakkas linaga peksma. V.Š. lõi N. Salumäed esimesena rusikatega näkku. N. Salumäel oli täielik õigus ennast kaitsta. V.Š. lõi N. Salumäel ninaluu ja vasakpoolse ribi puruks, kuid vangla meditsiiniosakonnas keelduti röntgenipildi tegemisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel paludes Tartu Maakohtu otsuse tühistada. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud materjale, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohtu istungil andis N. Salumäe ütlusi, et tema ei ole kannatanut peksnud ning vastupidine väide on laim. N. Salumäe ütluste kohaselt lükkas tema kannatanu vaid voodist välja, sest ta kaitses taoliselt ennast. N. Salumäe väidete kohaselt peksid V.Š. surnuks Tartu Vangla töötajad sellel ajal, kui tema oli toimetatud kambrite ette koridori. Enne seda kui tema kambrist välja toimetati oli kannatanu elus, kuigi ta ei mäleta millises asendis konkreetselt. 4 Tema ise kannatanu peksmist valvurite poolt otseselt ei näinud, kuid kaasvangid on talle sellest rääkinud. Maakohtu istungil on N. Salumäe selgitanud, et
17. juunil 2007 luges ta enne õhtusööki ülemisel naril raamatut. Järsku hakkas V.Š. tema juukseid silitama. Ta keelas V.Š. it, kuid viimane torkas teda sõrmega silma, haaras voodi jalutsis oleva lina ning ronis tema juurde voodisse. Tal õnnestus V.Š. voodist alla tõugata ja ta ise hüppas ka alla põrandale. Põrandal V.Š. ründas teda ja lõi ühel korral rusikaga. Kes tekitas kannatanule tal esinenud kehavigastused N. Salumäe öelda ei osanud, kuid leidis, et tema neid tekitada ei saanud, sest tema enda käed ja jalad on terved. N. Salumäe väidete järgi on toimunus süüdi Tartu Vangla personal, kes paigutasid ta ühte kambrisse V.Š. iga, kes oli narkomaan, HIV viiruse kandja ja vägistaja. N. Salumäe väidete kohaselt oli tal puruks ninaluu ja üks ribi. Miks seda ei ole fikseeritud vangla meditsiiniosakonnas ta öelda ei oska. Kõrvutades N. Salumäe maakohtus ja ringkonnakohtus antud ütlusi ilmneb nende oluline erinevus. Kui maakohtu istungil väitis N. Salumäe, et tema ei tea, kes kannatanule surmavad vigastused tekitas ning tema vaid kaitses ennast, siis ringkonnakohtu istungil väitis N. Salumäe, et tema ei ole V.Š. löönud ning kannatanu surma põhjustasid Tartu Vangla töötajad. Ringkonnakohus leiab, et N. Salumäe poolt eelnevalt toodud ütlused on oma sisult diametraalselt lahknevad ning N. Salumäe ei suutnud ringkonnakohtu istungil selgitada nende erisuste põhjust. Kuivõrd on tegemist diametraalselt lahknevate ütlustega leiab ringkonnakohus, et N. Salumäe ütlusi ei ole võimalik tõendina arvestada ning need tuleb tervikuna kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Ringkonnakohus leiab, et kuna pole võimalik arvestada N. Salumäe ütluste kui tõendiga, siis puudub kohtul ka võimalus anda hinnang tema kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väitele nagu tegutsenuks N. Salumäe
18. juunil 2007 hädakaitseseisundis. Teisi tõendeid, mis tõsikindlalt kinnitaksid N. Salumäe kaitsja väidet nagu tegutsenuks N. Salumäe hädaseisundis ringkonnakohtu arvates kriminaalasjas kogutud ei ole. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on N. Salumäel fikseeritud
19. juunil 2007 Tartu Vangla meditsiiniosakonnas vasema silmalau sisenurgas kriimustus pikkusega 0,5 cm ning nina turse. Ringkonnakohus leiab, et taolised pisivigastused ei anna veenvat alust väiteks nagu oleks süüdistatav sattunud hädaseisundisse või et need vigastused oleks üldse tekitatud V.Š. poolt. Seega puuduvad ringkonnakohtu arvates usaldusväärsed tõendid mis annaksid alust väiteks, et V.Š. oleks N. Salumäed
20. juunil 2007 rünnanud ning viimane oleks sattunud hädaseisundisse, kus oleks õigustatud temapoolne hädakaitse. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on N. Salumäe väide, et V.Š. surma põhjustasid Tartu Vangla töötajad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt andis maakohtu istungil ütlusi tunnistaja Y.S. , kelle väidete kohaselt oli ta
21. juunil 2007 Tartu Vanglas kinnipeetav. Tunnistaja ütluste kohaselt koristas kella
22. 30 paiku vangla VI sektoris põrandat. Kambri nr 2072 juurde jõudes nägi ta kuidas kambri ukse alt voolas verd ja see kogunes kambri ukse alla. Seda nähes jooksis ta valvuri juurde ja teatas juhtunust. Valvuriks olnud naisterahvas avas kambri ukse, kuid selle sisemusse ta ei näinud, sest valvur käsutas ta eemale. Selle valvuri nimi oli tema teada Marika. Tunnistaja M. Lillepõllu ütluste kohaselt täitis ta
23. juunil 2007 oma ametikohustusi vanemvalvuri kohusetäitjana Tartu Vangla V ja VI sektoris. Tema sektoris põrandat pesnud Y.S. viipas teda ning näitas talle, et tema põranda pesemisel kasutatud lapp on verine. Ta läks kiirest kambri nr 2072 juurde. Tunnistaja ütluste kohaselt tõstis ta vaateluugi ülesse ja nägi kambris seisvat N. Salumäed. Kambrikaaslane oli pikali kambri ukse juures maas, paistis veri põrandal. Seejärel suundus ta valvuriruumi ning teavitas asjaomaseid isikuid. Hiljem kui 5 kambri uks avati, siis nägi ta, et V.Š. oli kambri ukse ees vereloigus maas ja korises. N. Salumäe seisis eemal ja oli metsiku välimusega ning närviline. Tunnistaja L. Leita ütluste kohaselt töötas ta sellel ajal kui toimus V.Š. peksmine Tartu Vangla kartseris valvurina. Umbes kella
24. 30 paiku helistas talle M. Lillepõld ning kutsus teda appi, sest üks kinnipeetavatest olevat läbi pekstud. Kohale jõudes avas ta kambri ukse ning nägi maas põrandal lebavat V.Š. it, kes küll hingas, kuid ei olnud kontaktivõimeline. N. Salumäe kõndis kambris ringi, oli närviline ja higine. Kuna N. Salumäe oli palja ülekehaga ja paljajalu, siis lubas tunnistaja tal riietuda ning käskis kambrist väljuda. Seejuures kasutas ta N. Salumäe suhtes käeraudu. Ta küsis N. Salumäelt, miks ta nii tegi ning viimane vastas, et V.Š. ise noris seda. Ülaltoodud tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et
25. juunil 2007 viibis V.Š. iga ühes kambris N. Salumäe. Y.S. ütlused kinnitavad, et ta märkas kambri nr 2072 juures verd juba hetkel, kui sellesse polnud sisenenud veel ühtki Tartu Vangla töötajat. Ka tunnistaja M. Lillepõllu ütlused kinnitavad, et veel enne kui vangla töötajad kambrisse sisenesid lamas V.Š. kambri põrandal ja ta oli verine. Samasisulisi ütlusi on andnud ka L. Leita, kes esimesena N. Salumäe kambrisse sisenes. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tunnistajate ütlustega on veenvalt ümber lükatud N. Salumäe kaitseversioon, et V.Š. surma põhjustasid vanglatöötajad kannatanu peksmise teel. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et esitatud apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsus muutmata. Aarne Sarjas Mati Kartau 6 Tiit Lõhmus