1-05-435\18

Kriminaalasi nr. 1-05-435 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 27. septembril 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum rahvakohtunikud Sirje Esko ja August Kiivit sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Marge Püss kannatanu esindaja Kari-Paavo Koch kaitsja Sirje Must tsiviilkostja esindaja Anne Tammer arutades avalikul kohtuistungil kriminaalasja Aivar Aleksejev, IK 36505232746, eluk. XXXXXXXXX, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaalkorras karistamata, süüdistuses KrK § 161 järgi, l e i d i s: Aivar Aleksejevit süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 1999. a. Ülenurme vallavanemana, kellele vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 50 ja Ülenurme valla põhimääruse punktile 39 olid pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis- ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s.o ametiisikuna KrK § 160 lg 2 ja Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 mõistes, rikkus Ülenurme valla põhimääruse punkte 17.1 ja 39.1, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 ning Planeerimis- ja ehitusseaduse § 17 lg 2 p 1 ja § 18 lg 1 alljärgnevalt: 02.06.1994. a. tunnistati väliseestlane E.K. õigustatud subjektiks Ülenurme alevikus asuva V. 2 talumaade osas. 13.10.1998. a. tegi Ülenurme Vallavolikogu Tartu maavanemale ettepaneku kompaktse hoonestusega alade piiride muutmiseks Ülenurme alevikus, mille kohaselt volikogu soovis muuta V. 2 maa-ala tihehoonestusalaks. 20.01.2000. a. võttis Ülenurme Vallavolikogu vastu otsuse nr 03 selle kohta, et kooskõlastada maavalitsusega maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“, mille järgi V. 2 maa-ala on tihehoonestusala. Aivar Aleksejev vallavanemana oli teadlik, et lähtudes Ülenurme valla põhimääruse punktidest 17.1 ja 39.1, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 ning Planeerimis- ja ehitusseaduse § 17 lg 2 p 1 ja § 18 lg 1, maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ kooskõlastamisest ja Keskkonnaministeeriumi 08.06.2001. a. kirjast 8-1-2/1855 peab planeeringu kooskõlastamise otsustama vallavolikogu. Vaatamata sellele jättis ta tahtlikult nimetatud kirja vallavolikogule edastamata ja kooskõlastamata. Seejärel ebaseaduslikult otsustas ainuisikuliselt vallavolikogu pädevusse kuuluva planeeringu küsimuse ja allkirjastas 30.08.2001. a. kirja nr 37/554 Tartu maavanemale, mille kohaselt Ülenurme vald nõustub Keskkonnaministeeriumi kirjas 8-1-2/1855 esitatud ettepanekuga maakonna teemaplaneeringus tiheasustusalana piiritletud maa-ala Ülenurme aleviku põhjaservas määratleda kui detailplaneeringu kohustusega ala. Peale nimetatud kirja edastamist kehtestas Tartu maavanem oma 20.09.2001. a. korraldusega nr 1635 maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu. Lähtudes nimetatud teemaplaneeringust sõlmiti 27.07.2004. a. Tartu Maavalitsuses maa ostu-müügi ja asjaõigusleping, millega Eesti Vabariik müüs lähtudes Maareformi seaduse § 9 lg 2 V. 2 talumaadest 10,3 ha A.K. . Sellega Aivar Aleksejev rikkus Ülenurme valla põhimääruse punkte 17.1 ja 39.1 ning KOKS § 22 lg 2, mille kohaselt kuulub seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste otsustamine kohaliku omavalitsuse volikogule. Aivar Aleksejev, kasutades ära oma ametiseisundit, muutis ainuisikuliselt vallavolikogu seisukohta määrata V. 2 maa-ala tiheasustusega alaks ja määras ebaseaduslikult Ülenurme alevikus V. 2 maaala ühe osa tiheasustusega alast detailplaneeringu kohustusega alaks hajaasustuses. Sellega seoses jäi E.K. kui õigustatud subjektil tagastamisele kuuluv maa-ala ~9,8 ha väikesemaks, millega tekitati temale vähemalt 2,6 miljoni krooni suurune kahju (1 m2=27,05 kr). Aivar Aleksejev Ülenurme vallavanemana, võttes ainuisikuliselt vastu otsuse, mis kuulus volikogu pädevusse, tegi põhjendamatuid ja õigusvastaseid toiminguid, ületas kõrge ametnikuna vallavanemale antud volitusi, vähendas sellega kohaliku omavalitsuse autoriteeti, riivas inimeste õiglustunnet ja arusaamist objektiivsest seadusekuulekast avalikus teenistuses olevast kohaliku omavalitsuse ametnikust, diskrediteerides sellega Ülenurme vallavalitsust kui täitevvõimu teostajat ja kogu avaliku teenistuse instituudi mainet. Oma tegevusega põhjustas Aivar Aleksejev Ülenurme Vallavalitsusele ja Eesti Vabariigi avalikele huvidele suure mittevaralise kahju. Seega Aivar Aleksejev pani toime KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamise, millega tekitas olulise kahju teiste isikute, asutuste, ettevõtete seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Kohus on kohtuistungil hinnatud ja uuritud tõendite põhjal seisukohal, et Aivar Aleksejevi süü talle KrK § 161 järgi esitatud süüdistuses ei leidnud tõendamist ja ta tuleb õigeks tunnistada. Alljärgnevalt käsitleb kohus kõigepealt kriminaalasjas avaldatud dokumentaalseid tõendeid, mis annavad ülevaate teostatud planeeringu käigust selle kronoloogilises järjestuses. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et E.K. esitas 1992. a. Tartu Linnavalitsusele avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara, s.o tema emale A.K. kuulunud V. talu tagastamiseks selle endistes piirides (I kd, lk 58-61). Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonna komisjoni 02.06.1994. a. otsusega nr 86/1-12 tunnistati E.K. omandireformi õigustatud subjektiks A.K. võõrandatud vara – Tartumaal Ülenurme vallas asuva V. nr 2 talu kinnistu nr 2772 49,427 ha maa osas (I kd, lk 54-55). Asja materjalidest nähtuvalt asub endise V. 2 talu maadel aga kaheksa teistele isikutele kuuluvat elamut, millede juurde on taotletud ostueesõigusega erastamiseks 17,9357 ha V. talu maadest. Sellest 7,623 ha on ostueesõigusega erastatud. Ülenurme Vallavolikogu 07.02.1995. a. otsusega nr 2 tehti Tartu Maavanemale ettepanek kompaktse hoonestusega alade kinnitamiseks Ülenurme vallas (I kd, lk 8). Tartu Maavanema 03.04.1996. a. korraldusega nr 240-M kinnitati kompaktse hoonestusega alad Tartu maakonna omavalitsusüksustes, s.h Ülenurme Vallavolikogu 07.02.1995. a. otsuse nr 02 alusel Ülenurme asula (I kd, lk 9-10). Seega nimetatud korraldusega kinnitati Ülenurme alevik tiheasustusega alaks ja määrati tiheasustusega alade piirid, kusjuures V. 2 talu maadest see osa, mis hiljem erastati kolmandale isikule, ei jäänud tiheasustusega ala piiridesse. 2 29.10.1997. a. esitas A.K. Ülenurme Vallavalitsusele avalduse, milles soovis ostueesõigusega erastada Ülenurme vallas orienteeruvalt 20 ha maad, mis asub talle kuuluvate hoonete juures (I kd, lk 63). Ülenurme Vallavolikogu 13.10.1998. a. otsusega nr 15 tehti Tartu Maavanemale ettepanek kompaktse hoonestusega alade piiride muutmiseks Ülenurme alevikus (I kd, lk 13, 14-15). Selle otsuse kohaselt soovis vald muuta V. 2 talu maad tihehoonestusalaks. Nimetatud ettepanekule Tartu Maavalitsusest kirjalikku vastust ei tulnud, kuid anti suusõnaliselt teada, et koostamisele tuleb teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“, kus võetakse arvesse Ülenurme vallavolikogu seisukohta.“ Tartu Maavalitsus oma 17.12.1999. a. kirjas nr 1-15/2254 informeeris Ülenurme Vallavalitsust Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Tartu linna lähialade (lähivaldade) ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ algatamisest. Planeeringu eesmärgiks oli kehtestada Tartu linna ja lähivaldade vastastikku tasakaalustatud territoriaalse arengu skeem (I kd, lk 16). 25.01.2000. a. Ülenurme Vallavolikogu otsusega nr 03 kooskõlastati Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ planeerimisettepanek (I kd, lk 18). Vastavalt Tartu Maavalitsuse 15.09.2000. a. kirjale nr 1-15/1412 korraldati Planeerimis- ja ehitusseaduse § 18 lg 3 alusel Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Tartu linna lähialade ja linnavahelised territoriaalsed seosed“ avalik väljapanek vallavalitsuse ruumes 22.09.03.11.2000. a. (I kd, lk 19). 10.11.2000. a. esitas A.K. , kes soovis erastada V. 2 talu maadest 10,3 ha, Tartu Maavalitsusele avalduse planeeringuettepaneku muutuste kohta. Andres K. ettepanek oli jätta alal, mis külgneb Tartu-Ülenurme ja Tartu-Kurepalu maantee ja Ülenurme aleviku vahel (tema erastamise soovi ala 10,3

1. ha)ja mis on soovitud muuta tihehoonestusalaks, muudatus tegemata ja jätta nimetatud ala hajaasustusega alaks, mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. A.K. väitis, et tegemist on väga kõrge mullaviljakusega alaga, millele ta planeerib rajada õunaaia (I kd, lk 20). 14.11.2000. a. toimus Tartu Maavalitsuses Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ avalik arutelu. Päevakorra üheksandaks punktiks oli Andres K. ettepaneku (tiheasustusalade mitte ette nägemine) arutamine. Avaliku arutelu istungi protokollist nähtub, et kuna Ülenurme Vallavalitsus on ettepanekule vastu ja on olemas ka vastav volikogu otsus 13.10.1998. a. nr 15, jääb planeeringuvaidlusena seisukoha andmiseks keskkonnaministrile (I kd, lk 21, 22). Tartu Maavalitsus saatis 23.03.2001. a. Keskkonnaministeeriumile kirja nr 1-15/518, milles märkis, et planeeringusse on jäänud kaks lahendamata planeeringuvaidlust, millest üheks on Andres K. ettepanek mitte määrata tiheasustusalaks Tartu-Ülenurme, Tartu-Kurepalu maanteede ja Ülenurme aleviku vaheline ala. Ettepaneku mittearvestamise aluseks on Ülenurme Vallavalitsuse seisukoht (I kd, lk 23). Avaldusele lisati skeem vaidlusaluse territooriumi viitega (I kd, lk 24). Keskkonnaministeeriumist tuli nimetatud kirjale kaks vastust. Keskkonnaministri H.K. 15.05.2001. a. vastuses nr 8-1-2/1514 Tartu maavanemale J.Õ. le märgiti, et vastavalt Planeerimis- ja ehitusseaduse § 22 vaatas Keskkonnaministeerium järelevalve korras läbi Tartu Maavalitsuse poolt esitatud Tartu maakonna teemaplaneeringu „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“. Vastavalt Planeerimis- ja ehitusseaduse § 22 lg 6 annab Keskkonnaministeerium heakskiidu Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ ning tagastab selle maavanemale kehtestamiseks (I kd, lk 25). 3 Keskkonnaministeeriumi kantsler S.V. 08.06.2001. a. vastuses nr 8-1-2/1855 Tartu Maavalitsusele planeeringuvaidluse kohta leitakse aga järgmist: Vastavalt Tartu Maavalitsuses toimunud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu vaidluste arutelul kokkulepitule teeb Keskkonnaministeerium ettepaneku lahendada planeeringuvaidlused järgnevalt: täpsustada hetkel vaidlusalune Ülenurme aleviku piir. Arutelul esitatud alternatiivse lahendina võib Ülenurme valla territooriumil maakonna teemaplaneeringus tiheasustusalana piiritletud maa-ala määratleda kui detailplaneeringu kohustusega ala, mis võimaldaks paremini reguleerida maakasutust valla territooriumil. Vastavalt arutelul saavutatud kokkuleppele vaatab Ülenurme valla volikogu täiendavalt üle teemaplaneeringuga määratletud tiheasustusala piiri ning teeb antud küsimuses lõpliku otsuse (I kd, lk 26). Kiri edastati Tartu Maavalitsusele ja ärakiri Ülenurme Vallavalitsusele lõpliku otsuse tegemiseks. Aivar Aleksejevit süüdistataksegi selles, et tema, Ülenurme vallavanemana, jättis nimetatud kirja edastamata vallavolikogule ning otsustas ainuisikuliselt vallavolikogu pädevusse kuuluva planeeringu küsimuse. Nimelt allkirjastas ta 30.08.2001. a. Tartu Maavalitsusele adresseeritud kirja nr 37/554, milles on märgitud, et Ülenurme vald nõustub Keskkonnaministeeriumi kirjas nr 8-12/1855 08.06.2001. a. esitatud ettepanekuga maakonna teemaplaneeringus tiheasustusalana piiritletud maa-ala Ülenurme aleviku põhjaservas (graafiline leht lisana) määratleda kui detailplaneeringu kohustusega ala (I kd, lk 27). Peale nimetatud kirja edastamist kehtestas Tartu maavanem oma 20.09.2001. a. korraldusega nr 1635 maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Tartu linna lähialade ja Tartu linna vahelised territoriaalsed seosed.“ Nimetatud korralduses on märgitud, et maavanem tugines korralduse tegemisel Planeerimis- ja ehitusseaduse § 24 lg 1 ja § 25 lg 2 ja 3 ning keskkonnaministri 15.05.2001. a. kirjale nr 8-1-2/1514, keskkonnaministeeriumi kantsleri 08.06.2001. a. kirjale nr 8-12/1855 ning Ülenurme Vallavalitsuse 30.08.2001. a. kirjale nr 37/554 (I kd, lk 28, 29). Seega, nimetatud korraldusega ei muudetud varasemate planeeringutega kehtestatud tihe- ja hajaasustusega alade piire. Eelnimetatud asjaolud tuvastati Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2003. a. otsusega haldusasjas nr 2-3-158/2003. Maaala, mis erastati A.K. oli enne ja jäi hajaasustusega alaks ka pärast Tartu Maakonna teemaplaneeringu „Tartu linna lähialade ja Tartu linna vahelised territoriaalsed seosed“ kehtestamist Tartu maavanema 20.09.2001. a. korraldusega nr 1635. Tartu Maavalitsuse 12.10.2001. a. kirjaga nr 1-15/1801/1512 teatas maavanem A.K. le, et tuginedes Planeerimis- ja ehitusseaduse § 22 lg 3 kohasele keskkonnaministeeriumi 08.06.2001. a. kirjale nr 81-2/1855 ning Ülenurme Vallavalitsuse 30.08.2001. a. kirjale nr 37/554, on A.K. ettepanek – mitte planeerida Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ maa-ala Tartu-Ülenurme ja Tartu-Kurepalu maanteede ning Ülenurme aleviku vahel tihehoonestusalaks elamumaa juhtfunktsioonidega - leidnud arvestamist. Ala on planeeritud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks hajaasustuses. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ on kehtestatud Tartu maavanema 20.09.2001. a. korraldusega nr 1635 (I kd, lk 30). Kirjale on lisatud väljavõte maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Tartu linna lähialade ja Tartu linna vahelised territoriaalsed seosed“ 1 lehel (I kd, lk 31). 18.02.2003. a. vaatas Ülenurme Vallavolikogu vastavalt PlanS § 29 lg 1, 3 ja 4 sätestatud õigustele ja kohustustele üle kehtestatud planeeringud ning võttis vastu otsuse nr 06, milles otsustas: „Tartumaa maakonnaplaneeringu“ ja „Tartu linna lähialade ja Tartu linna vahelised territoriaalsed seosed“ esitatud lahendus ei ole vastuolus Ülenurme valla arengukavas esitatud perspektiivarengu eesmärkidega – jätta kehtima (otsuse punkt 1) (I kd, lk 53). 01.07.2004. a. Ülenurme Vallvalitsuse korraldusega nr 355 tühistati Ülenurme Vallavalitsuse 17.07.2001. a. korraldus nr 304. A.K. anti nõusolek Ülenurme alevikus asuva 103127m2 suuruse K. tee 2 maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks vastavalt Ülenurme Vallavalitsuse poolt koostatud katastriüksuse plaanile, s.o A.K. anti nõusolek 10,3127ha maa erastamiseks V. 2 talu maadest 4 detailplaneeringu kohustusega alana hajaasustuses. Maa kasutamise sihtotstarbeks määrati maatulundusmaa. K. tee 2 maaüksuse maksustamishinnaks määrati 1996. a. maa korralise hindamise tulemuste alusel 65 822.- krooni. Korralduse allkirjastas Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev (I kd, lk 32-33). 01.07.2004. a. Ülenurme Vallavalituse korraldusega nr 353 jäeti õigustatud subjektile E.K. tagastamata 20,8309 ha maad, mis kuulub ostueesõigusega erastamisele V. 2 talu maadel asuvate hoonete juure. Korralduse allkirjastas Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev (I kd, lk 34). Tartu maavanema 26.07.2004. a. korraldusega nr 1002 erastati Tartu maakonnas Ülenurme vallas Ülenurme alevikus K. tee 2 maa suurusega 103127m2 ostueesõigusega A.K. le. Erastamine toimub maareformi seaduse § 22 lg 1 alusel. Maa erastamise õiguslik alus on Tartumaa Hooneregistri 13.07.2001. a. tõend nr 4346 (I kd, lk 37-38). 27.07.2004. a. sõlmitigi ostu-müügi- ja asjaõigusleping, millega Eesti Vabariik müüs A.K. le V. 2 talumaadest 10,3 ha maad. Lepinguobjekti müügihinnaks oli 59439.- kr (I kd, lk 39). Kohtuistungitel kuulas kohus kriminaalasjas üle kannatanu E.K. ja tunnistajad A.K. , J.Õ. , A.T. , A.K. , K.R. , K.P. , P.M. , H.H. , S.V. ning H.K. . Kannatanu E.K. kohtus antud ütluste kohaselt oli ta õigustatud subjektiks oma vanemate Ülenurme vallas asuvate talumaade tagastamisel. Maade tagasisaamiseks tegi ta valda vastava avalduse. Suurema osa maast saigi ta tagasi, kuid 10 ha maad võeti sellest ära ja anti A.K. . A.K. läinud maa oli kõige parem ja maksaks praegu 20 miljonit krooni. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 28.01.2003. a. OÜ Andres Joosepi kinnisvarabüroo poolt teostatud hindamise kohaselt oli kõnealuse maatüki (10,3
2. ha)turuväärtuseks 2 790 000.- kr (I kd, lk 66-76). 2006. a. on AS Arco Vara Kinnisvarabüroo Tartu osakond koostatud maatüki 10,3 ha uue eksperthinnangu. Hinnangus antud arvamuse kohaselt on objekti turuväärtuseks 12 170 000.- krooni. E.K. esindaja Kari-Paavo Koch on13.10.2006. a. kohtule esitanud tsiviilhagi taotluse, milles nad paluvad Aivar Aleksejevilt ja Ülenurme vallalt solidaarselt välja mõista E.K. kasuks kahjuhüvitisena 12 168 986.- kr. Tunnistaja Andres K. kohtus antud ütluste kohaselt hakkas ta Ülenurme valda maja ehitama 1991. a. 1997. a. esitas ta valda avalduse maa 20 ha (see oli hajaasustuses olev maa) ostueesõigusega erastamiseks. Ta teadis, et Ülenurme Vallavolikogu oli teinud otsuse taotleda nimetatud maa-ala muutmist tiheasustusalaks. Planeerimisettepanekus oli valla sellist seisukohta ka arvestatud ning planeerimisprojektis oli seda maad käsitletud kui võimalikku tiheasustusala. Kui 2000. a. novembris toimus planeeringu avalik väljapanek Tartu Maavalitsuses, esitas ta teemaplaneeringu muutmise ettepaneku ning algatas planeeringuvaidluse. Tema sooviks oli, et see maa-ala jääks hajaasustusega alaks sihtotstarbega maatulundusmaa. Tegemist on väga kõrge mullaviljakusega maaga, mille parim kasutusotstarve on põllumajanduslik tootmine. Tema soovib sinna rajada viljapuuaia. Arutelul osalesid Maavalitsus, Ülenurme valla esindaja Aivar Aleksejev, ehitusnõunik H.H ja tema. Seal oli Ülenurme vallavanem seisukohal, et valda seob 1998. a. vastuvõetud volikogu otsus ja seetõttu ei saa tema ettepanekuga nõustuda. Arutelu järgselt, s.o 05.12.2000. a. väljastati talle Tartu Maavalitsusest teatis nr 1-15/1801, milles märgiti, et tema ettepanek mitte planeerida Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus maa-ala Tartu-Ülenurme ja Tartu-Kurepalu maanteede ning Ülenurme aleviku vahel tihehoonestusalaks elamumaa juhtfunktsiooniga, ei leidnud arvestamist ning maavanem esitab tema arvestamist mitteleidnud ettepaneku lahendamata planeeringuvaidlusena seisukoha andmiseks järelevalvet teostavale Keskkonnaministeeriumile (teatis nr 1-15/1801 - I kd, lk 117). Seega ei võtnud planeeringumenetleja Tartu Maavalitsus tema taotlust arvesse, kuna Ülenurme vald oli teinud teistsuguse ettepaneku, s.o ettepaneku muuta see ala tiheasustusalaks. Teine, olulisem arutelu, toimus 25.05.2001. a., mil leidis aset Keskkonnaministeeriumi planeeringutalituse väljasõiduistung Tartu Maavalitsuses. Seal hr Jüri Lass, kes oli planeeringutalituse juhataja ning juhatas ka väljasõiduistungit, tegi ettepaneku jätta vaidlusalune 5 maatükk hajaasustuses olevaks maatulundusmaaks ning määrata sellele detailplaneeringu kohustus. Selle põhjal saadeti Keskkonnaministeeriumist 08.06.2001. a. Tartu maavanemale kiri „Teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed““. Temale saadeti kirja koopia. Kirjas märgiti, et arutelul esitatud alternatiivse lahendina võib Ülenurme valla territooriumil maakonna teemaplaneeringus tiheasustusalana piiritletud maa-ala määratleda kui detailplaneeringu kohustusega ala ning et Ülenurme Vallavolikogu vaatab täiendavalt üle teemaplaneeringuga määratletud tiheasustusala piiri ja teeb lõpliku otsuse (I kd, lk 26). 12.10.2001. a. sai ta Tartu maavanem J.Õ. lt kirja nr 1-15/1801/1512, kus oli öeldud, et tema ettepanek on leidnud arvestamist ja maakonnaplaneeringu teemaplaneering on kehtestatud ning vaidlusalune maa-ala on planeeritud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks hajaasustuses. Tunnistaja A.K. kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta Ülenurme vallavanemana nov. 1990. a. – aug. 1999. a. ning 1999. a. – 2002. a. oli ta vallavolikogu liige. Seoses maakonnaplaneeringuga kavandatava planeeringuga „Tartu linn ja linnalähedaste valdade seosed“ oli vallavolikogudel kohustus üle vaadata tihe- ja hajaasustatud alade piirid. Vastavalt eelöeldule esitas Ülenurme Vallavalitsus vallavolikogule 06.10.1998. a. tiheasustatud piiri nihutamise eelnõu, kus oli sees ka V. 2 põllumaade osa. 13.10.1998. a. võttis volikogu vastu otsuse tihe- ja hajaasustusalade piiride muutmiseks. Volikogu otsus saadeti maavanemale J.Õ. le. Probleem seoses maakonna teemaplaneeringuga kerkis üles alles Keskkonnaministeeriumi poolt Tartu Maavalitsusele saadetud 08.06.2001. a. kirjaga. Selles märgiti, et „vastavalt arutelul saavutatud kokkuleppele vaatab Ülenurme valla volikogu täiendavalt üle teemaplaneeringuga määratletud tiheasustusala piiri ja teeb antud küsimuses lõpliku otsuse“. Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev ignoreeris seda kirja ja volikogu eest seda probleemi varjati. Aivar Aleksejev saatis Ülenurme valla nimel kirja Tartu Maavalitsusse, kus Ülenurme vald nõustub Keskkonnaministeeriumi kirjas nr 8-1-2/1855 esitatud ettepanekuga. Selle kirjaga sisuliselt muudeti umbes 10 ha maad, mida volikogu oli tahtnud näha tiheasustusalana, hajaasutusalaks ning erastati A.K. umbes 66 000.- kr eest. Tema arvates tekitas süüdistatav väliseestlasele paarikümne miljonilise kahju. Tunnistaja K.R. kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta Ülenurme vallavalitsuses maakorraldajana 1993. a. sügisest ning alates 1996. a. töötab maanõunikuna. Eeltuurimisel on tunnistaja 10.02.2005. a. öelnud, et Tartu maavanema 03.04.1996. a. korralduse nr 240-M järgi oli määratud, et probleemiks olev maa-ala on hajaasustusega ala. 1998. a. vaatas vallavolikogu uuesti üle tiheasustusega alade piirid ja otsustas neid muuta, seda vastavalt skeemile Ülenurme Vallavolikogu 13.10.1998. a. nr 15 juures. Selle skeemi kohaselt oleks vaidlusalune maatükk (Andres K. 10,3
3. ha)olnud tiheasustusega ala (I kd, lk 81-82). Istungil K.R. kinnitas avaldatud ütlusi. Mainitud otsusega tegigi vallavolikogu maavanemale ettepaneku tihehoonestusega alade laiendamiseks. S.t Ülenurme Vallavolikogu 13.10.1998. a. otsus ei muutnud maavanema korraldust 240-M, vaid sellega tehti maavanemale muutmisettepanek. Ettepanekule nad maavalitsusest kirjalikku vastust ei saanud. Enne maakonnaplaneeringu vastuvõtmist hakkas teemaplaneeringu koostamine. Teemaplaneering esitati kooskõlastamiseks Ülenurme Vallavolikogule. Selles oli vaidlusalune maatükk määratletud perspektiivse elamumaana. Vallavolikogu vaatas teemaplaneeringu üle ja nõustus sellega. Peale volikogu otsuse saatmist maakonnavalitsusse toimus teemaplaneeringu avalikustamine, mille käigus A.K. vaidlustas selle tema praeguses omanduses oleva maa elamumaaks määramise. Vallavalitsusele saadetud keskkonnaministri 08.06.2001. a. kirjast nr 8-1-2/1855 on aru saada, et vaidlus läks kõrgemale tasemele ja selle kirjaga tehti ettepanek maa määramiseks detailplaneeringu kohustusega alaks hajaasustuses. Selles kirjas oli lause, et lõpliku otsuse teeb volikogu ning sellepärast jäigi Ülenurme Vallavalitsus ootama maakonnaplaneeringu täiendava kooskõlastamise taotlust maavalitsuselt. Siis tehti vallavalitsuse poolt kiri, milles nõustuti keskkonnaministri seisukohaga. Peale selle kirja saatmist nende üllatuseks maakonna teemaplaneering ka kehtestati. Tunnistaja K.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta tegev Ülenurme Vallavolikogus alates 1990ndate algusest volikogu liikmena, oli ka mingite komisjonide esimees ning ühel perioodil ka volikogu esimees. 1998. a. arutati valla volikogus Ülenurme valla tihe- ja hajaasustusalade piiride muutmist. Volikogu võttis 13.10.1998. a. vastu otsuse suurendada tiheasustusala pindala. Selle 6 otsuse järgi jäid V. 2 talumaad tiheasustusega maale. See otsus pidi minema Tartu maakonna planeeringusse. 20.09.2001. a. kehtestas maavanem oma korraldusega nr 1635 maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Tartu linna lähialade ja Tartu linna vahelised territoriaalsed seosed“. Ta ei mäleta, et keegi seda korraldust vaidlustada oleks soovinud. Enne nimetatud korralduse vastuvõtmist ei olnud tema teada volikogus arutamisel Keskkonnaministeeriumi kirja. H.H. kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta üle 10 aasta töötanud Ülenurme Vallavalitsuses ehitusjärelevalve- ja siis ehitusnõunikuna. Tema kohtus antud ütluste kohaselt oli planeeringuga probleeme. Mingil hetkel helistas valda Keskkonnaministeeriumist P.M., kes ütles, et vallavalitsus ei ole vastanud kantsler S.V. 08.06.2001. a. kirjale ning et nad peavad vastuse ära tegema. Ta rääkis telefonikõnest Aivar Aleksejevile. Vastus koostati ja ta teab, et sellega oli probleeme. Tunnistaja A.T. kohtus antud ütluste kohaselt töötab ta Tartu Maavalitsuses spetsialistina ning seda alates 1991. a.-st. Ta puutus seoses tööga kokku ka V. talu maadega, mis olid osaliselt hajaasustuses ja osaliselt tiheasustuses. 1996. a. olid tiheasustusalad määratud maavanema korraldusega ning juures olid vastavad skeemid. Tunnistaja on nii kohtuistungil kui eeluurimisel 10.02.2005. a. (I kd, lk 90-91) kirjeldanud, kuidas toimub maaala muutmine hajaasustusalast tiheasustusalaks ja vastupidi. Tema ütlustest nähtub, et tihe- ja hajaasustuse paneb lõplikult paika maakonnaplaneering. Seda on võimalik muuta ja selleks peab omavalitsus tegema ettepaneku maavanemale. Maakonnaplaneeringu alusel võib teha üksikute maa-alade teemaplaneeringut, kuid see ei tohi vastuollu minna maakonnaplaneeringuga. Kui midagi tahetakse muuta ka tihe- ja hajaasustusega alade piirides, siis tuleb vallavolikogu taotleda maavanemalt selle muudatust. Tihe- ja hajaasustuse alade piiride erinevused ei tohi maakonnaplaneeringus ja teemaplaneeringus erineda. Peale planeeringu kehtestamist on võimalik seda ka teatud aja jooksul vaidlustada. P.M. kohtus antud ütluste kohaselt töötab ta Maavalitsuses alates 1995. a. Tema tööülesanneteks on Planeerimisseaduse kohaste planeeringutega seonduv. Käesolevas asjas arutuse all olev teemaplaneering algatati Tartu linna ja teda ümbritsevate kohalike valdade omavalitsuste poolt, millised tegid ettepanekuid tihe- ja hajaasustuse piiride muutmiseks. Antud teemaplaneeringut arutas ka vallavolikogu ja esitas oma otsusega kirjaliku kooskõlastuse. Korraldati planeeringu avalik väljapanek. Kaks planeeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekut jäid lahendamata planeeringuvaidlustena üles seisukoha võtmiseks järelevalvet teostavale Keskkonnaministeeriumile. Kirjalikke seisukohti Keskkonnaministeeriumist tuli kaks. Üks kiri, s.o keskkonnaministri 15.05.2001. a. kiri, sisaldas heakskiitu planeeringule ilma mingi seisukoha mainimiseta. Teises kirjas, s.o kantsler S.V. 08.06.2001. a. kirjas, oli ettepanek, et Ülenurme Vallavolikogu vaatab veelkord asja läbi ja annab oma seisukoha. Ülenurme Vallavalitsuse 30.08.2001. a. kirjaga nr 37/554 teatas Ülenurme Vallavalitsus (allakirjutanu vallavanem Aivar Aleksejev) oma seisukoha, s.t et Ülenurme vald nõustub Keskkonnaministeeriumi kirjas nr 8-1-2/1855 08.06.2001. a. esitatud ettepanekuga maakonna teemaplaneeringus tiheasutusalana piiritletud maaala Ülenurme aleviku põhjaservas määratleda kui detailplaneeringu kohustusega ala (toimikus I kd, lk 27). Tema käsitles seda kohaliku omavalitsuse seisukohana. Samas ei olnud selle kirjaga aga võimalik muuta tiheasustusala piire ja selleks oli vaja maavanemapoolset planeeringu kehtestamist. Seega ei olnud Ülenurme vallavanema Aivar Aleksejevi 30.08.2001. a. kiri planeeringu kehtestamise aluseks olev dokument, s.t see kiri ei olnud ainus dokument, mida maavanem pidi planeeringu kehtestamisel arvestama. Maavanem kehtestaski maakonnaplaneeringu oma 20.09.2001. a. korraldusega nr 1635 (korraldus – I kd, lk 28-29). Kuu aja jooksul peale planeeringu kehtestamist, oleks igaüks, kes leidis, et planeering on valesti kehtestatud, saanud selle vaidlustada. Seda keegi ei teinud. Kõne all oleva maa-ala staatus enne planeeringu algatamist oli hajaasustusega ala ja nii see ka jäi. Tunnistaja H.K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta 1999. a. kevadest kuni 2003. a. kevadeni keskkonnaministrina. Tartu maavanem saatis teemaplaneeringu temale kui keskkonnaministrile ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks. Tema vastas Tartu Maavalitsusele oma 15.05.2001. a. kirjaga (asub toimiku I kd, lk 25). Kirjas ta vaidlusküsimusele hinnangut ei andnud, vaid jättis selle maavanema kui planeeringu kehtestaja otsustada. Ta leidis nimelt, et antud juhul oli tegemist küsimusega mis otseselt ei puudutanud riigi huve, vaid jäi kohalikule tasemele. Peale tema 7 kirja saamist oleks Tartu maavanem võinud otsuse vastu võtta juba järgmisel päeval. Ta teab, et ministeeriumist saadeti maavalitsusele veel teinegi kiri – kantsleri allkirjaga kiri. Kantsleri kiri ei muutnud aga midagi, ei kohustanud kedagi mingiteks toiminguteks ega omanud sisulist jõudu. See sisaldas ettepanekut pöörduda Ülenurme Vallavolikogu poole seisukoha võtmiseks. S.t ta rõhutab, et see oli ettepanek, kuidas asja lahendada ega omanud mingit regulatiivset jõudu. Maavanemal endal oli täielik pädevus teemaplaneering kehtestada ning kuidas ta seda tegi ja kas ta selle juures arvestas Keskkonnaministeeriumi seisukohti, oli maavanema enda otsustada. Tunnistaja S.V. kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta Keskkonnaministeeriumi kantslerina 1999. a. aprillist kuni 2004. a. novembrini. 2001. a. pöördus Tartu Maavalitsus Keskkonnaministeeriumi poole seoses teemaplaneeringu „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“ koostamisega. Tema vastas Tartu Maavalitsusele oma 08.06.2001. a. kirjaga nr 81-2/1855. Sellest nähtub, et üheks vaidlusaluseks küsimuseks oli olnud Andres K. ettepanek mitte määrata tiheasustusalaks Tartu-Ülenurme, Tartu-Kurepalu maanteede ja Ülenurme aleviku vahelist ala. Tema kirjas väljendatud ettepanek oli, et vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele otsustab vaidlusaluse küsimuse vastava valla volikogu. Nimetatud kiri ei olnud aga mingi otsus või käskkiri ega tekitanud kellelegi kohustusi. Ta vaid andis J.Õ. le soovituse, kuidas käituda vaidluse lahendamisel, s.t tegi ettepaneku. See, kuidas ettepanekut võtta, oli adressaadi otsustada. Ta teab, et Tartu Maavalitsuse pöördumisele vastas kirjaga ka keskkonnaminister H.K., kuid ka see vastus ei kehtestanud planeeringut. Planeering kehtestatakse ikkagi Tartu Maavanema korraldusega. Keskkonnaministeerium andis hr H.K kirjaga sellele teemaplaneeringule, mille Tartu maavanem oli järelevalve teostamiseks ministeeriumile saatnud, oma heakskiidu ja saatis selle maavanemale, kellel oli õigus planeering kehtestada. Mis puutub vallavanema poolt maavanemale saadetud kirja, siis see võis maavanema jaoks omada vaid soovituslikku iseloomu. Planeering kehtestatigi Tartu Maavanema 20.09.2001. a. korraldusega nr 1635 (I kd, lk 28-29) ja tema teada seda korraldust keegi ei vaidlustanud. Tunnistaja J.Õ. kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta Tartu maavanemana 1993. a. – 2003. a. Tema töötamise ajal toimus Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamine. Ülenurme Vallavolikogu 13.10.1998. a. otsusega nr 15, milles vallavolikogu otsustas teha ettepaneku Tartu maavanemale kompaktse hoonestusega alade piiride muutmiseks Tõrvandi ja Ülenurme alevikes vastavalt lisatud kaartidele (I kd, lk 13-15), sooviti hajaasustuse piirkonda muuta tiheasustusega alaks. Tartu Maavalitsus teemaplaneeringu koostamisel järgis kõiki Planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevaid sätteid ja sellest nähtuvaid protseduurireegleid. Lõpuks jäi üles kaks vaidlusalust punkti, millest üks puudutas Ülenurme valda. Nendepoolse kõhkluse selle teemaplaneeringu lõpliku kinnitamise osas vormistasid nad kirjadena Eesti Vabariigi Maa-ametile ja Keskkonnaministeeriumile. Teemaplaneeringus arvestati 1996. a. koostatud kompaktse hoonestusega alade kinnitatud nimekirja. Eeluurimisel tunnistajana ülekuulamisel 23.05.2005. a. on J.Õ. aga öelnud, et arvesse võeti hoopis valla 13.10.1998. a. otsust ning teemaplaneeringus määrati Ülenurme alevik tiheasustusega alaks (I kd, lk 126-127). Kohtuistungil on tunnistaja jäänud istungil antud ütluste juurde, väites, et uurija juures ütlusi andes ei olnud ta asja materjalidega nii täpselt tutvunud. Nüüd on ta materjalid uuesti läbi lugenud ja endale selgeks teinud. Teemaplaneering pandi avalikule arutelule. Tema sellel ei osalenud, kuid teab, et A.K. tegi seal ettepaneku mitte määrata tema erastada soovitavat maa-ala 10,3 ha tihehoonestusalaks. Seda ettepanekut arutati 14.11.2000. a. Tartu Maavalitsuses, kus jäädi seisukohale, et Andres K. ettepanekut ei arvestata ja arvesse tuleb võtta 13.10.1998. a. Ülenurme Vallavolikogu otsus. Seoses üleskerkinud planeeringuvaidlusega pöördus Tartu Maavalitsus oma 23.03.2001. a. kirjaga nr 1-15/518 (asub I kd, lk 23) Keskkonnaministeeriumi poole. Keskkonnaministrilt tuli 15.05.2001. a. ühene seisukoht (toimiku I kd, lk 25), et ta on asjaga tutvunud ja lubas teemaplaneeringu kehtestada. Tema, oma 20.09.2001. a. korraldusega nr 1635, kehtestaski maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu. Planeeringu kehtestamisel lähtus ta Keskkonnaministeeriumi kirjadest 15.05.2001. a., 08.06.2001. a. ja Ülenurme Vallavalitsuse kirjast 30.08.2001. a., arvestades eelkõige keskkonnaministri kirja. Ta eeldas, et Ülenurme Vallvalitsusest tulnud kirja taga on volikogu otsus, kuid kirjalikku otsust vallavanema kirjale lisatud ei olnud. Sellest, et volikogu otsust taga ei olnud, sai ta teada uurija käest. Samas on tunnistaja aga seisukohal, et vajadust volikogu otsuse järele 8 tegelikult ei olnudki ning otsuse võisid teha nii vallavalitsus kui vallavanem. Tema teada Ülenurme vald, kas siis vallavalitsuse või volikogu poolt seda korraldust kunagi vaidlustanud ei ole. Süüdistatav Aivar Aleksejevi kohtus antud ütluste kohaselt ta end süüdi tunnista. Ta töötab Ülenurme vallavanemana alates 1999. a. oktoobrist. Koostamisel oli Tartu linna ja lähialade teemaplaneering. Maavanemalt sellele kirjalikku vastust ei tulnud, kuid teiste isikute käest ta teab, et väidetavalt maavanem suusõnaliselt ütles, et tihe- ja hajaasustuse piirid paneb paika Tartu linna lähialade teemaplaneering. Teemaplaneering esitati kooskõlastamiseks Ülenurme Vallavolikogule. Planeering pandi avalikule väljapanekule ning A.K. tegi ettepaneku jätta V. 2 osaliselt hajaasutuseks. Andrus K. ettepanekut arutati avalikul arutelul Tartu Maavalitsuses. Ta teab, et vaidlusalust küsimust arutati Keskkonnaministeeriumis. Ta sai ministeeriumist kantsler S.V. kirja ärakirja ning ehitusnõunik koostas selle põhjal omakorda kirja Tartu Maavalitsusele. Tema allkirjastas kirja. Otseselt ei oleks sellele ärakirjale küll vastama pidanud, sest ärakirjadele vastama ei pea. Kuna aga ehitusnõunikule helistati ja sooviti vastust, siis ta selle kirja ka väljastas. Kirjas avaldus vallavalitsuse arvamus. Tema kirjast nähtub aga, et selles ei ole üldse juttu hajaasustusest ning vallavalitsuse seisukohta, et V. 2 on määratletud tiheasustusalana, selles muudetud ei ole. Tegelikkuses dubleerib kiri vaid seadust. Tema selle kirjaga ei muutnud ainuisikuliselt V. 2 maade staatust. Kiri ei olnud maavanemale siduv ning hiljem selgus ka, et maavalitsusele oli planeeringu kehtestamiseks keskkonnaministeeriumi poolt juba kooskõlastus antud. Teemaplaneeringut menetles Tartu Maavalitsus ja tegi ka otsuse teemaplaneeringu vastuvõtmise osas. Vaidlusalune maatükk oligi olnud hajaasustus ning juriidilist positsiooni sellel maatükil ei muudetud. Aivar Aleksejevile esitatud süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse teda Ülenurme valla põhimääruse punktide 17.1 ja 39.1, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 ning Planeerimis- ja ehitusseaduse § 17 lg 2 p 1 ja § 18 lg 1 rikkumises. Kohus leiab, et Aivar Aleksejevile on süüdistus esitatud ebakorrektselt. Süüdistuses on märgitud, et süüdistatav rikkus Ülenurme valla põhimääruse punkte 17.1 ja 39.1. Määruse punkt 17.1 koosneb 37 alapunktist ning määruse punkt 39.1 koosneb 9 erineva sisuga alapunktist. Seega on süüdistuses jäetud märkimata, milliseid konkreetseid Ülenurme valla põhimääruse punkte Aivar Aleksejev rikkus. On ebatõenäoline ning samuti süüdistuse sisust mittetulenev, et süüdistatav rikkus kõiki põhimääruse alapunkte. Kohus leiab, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et süüdistatav ei edastanud vallavolikogule Keskkonnaministeeriumi, s.o kantsler S.V., 08.06.2001. a. kirja nr 8-1-2/1855. Samas nähtub aga nimetatud kirjast, et kiri oli adresseeritud Tartu maavanem J.Õ. le ning kirja ärakirjad saadeti Peeter Traadile, A.K. , Luunja Vallavalitsusele ja Ülenurme Vallavalitsusele. Nii kirja allkirjastaja S.V. kui tolleaegne keskkonnaminister H.K. on kohtuistungil kinnitanud, et kantsleri 08.06.2001. a. kiri ei olnud mingi otsus ega käskkiri ja ei kohustanud kedagi mingiteks toiminguteks. See kiri ei omanud regulatiivset jõudu ja oli allkirjastatud isiku poolt, kellel puudus sellise vastuse koostamiseks pädevus Vabariigi Valitsuse seaduse ja Keskkonnaministeeriumi põhimääruse kohaselt. See oli vaid soovitus, s.o ettepanek, kuidas vaidluse lahendamisel toimida. S.V. ütluste kohaselt oli kirja adressaadi enda otsustada, kuidas tema kirjas väljendatud ettepanekut võtta. Temal ei olnud selle küsimuse lahendamiseks ei pädevust ega volitusi. Samuti on oluline asjaolu, et Ülenurme Vallavalitsus ei olnudki käesoleval juhul kirja adressaat, vaid kiri läks vallavalitsusele ühena ärakirjadest. Kiri oli saadetud Tartu maavanemale ning Aivar Aleksejevi jaoks oli see koopia sisuliselt informatiivse tähendusega. Kriminaalasja materjalidest nähtub veel, et rohkem kui kolm nädalat enne kantsleri kirja, saadeti Tartu maavanem J.Õ. le veel teinegi kiri, s.o H.K. allkirja kandev kiri. Tunnistaja H.K. on kohtuistungil kinnitanud, et maavanem oleks planeeringut puudutava otsuse saanud vastu võtta juba järgmisel päeval peale tema kirja saamist. Kohus leiab, et ka nimetatud asjaolu kinnitab, et S.V. kiri ei toonud kellelegi kaasa mingeid kohustusi ega omanud sisulist jõudu. 9 Aivar Aleksejevile esitatud süüdistusest nähtub, et tema kiri oligi Tartu maavanema 20.09.2001. a. korralduse nr 1635 aluseks. Kohus leiab, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et korralduse tegemisel tugines maavanem Planeerimis- ja ehitusseaduse § 24 lg 1 ja § 25 lg 2 p 3 ning keskkonnaministri 15.05.2001. a. kirjale nr 8-1-2/1514, keskkonnaministeeriumi kantsleri 08.06.2001. a. kirjale nr 8-1-2/1855 ja Ülenurme Vallavalitsuse 30.08.2001. a. kirjale nr 37/554. Nimetatud fakti kinnitab maavanema korraldus 20.0.9.2001.a. nr. 1635. Tartu maavanem J.Õ. on ise kohtuistungil kinnitanud, et planeeringu kehtestamisel arvestas ta eelkõige just keskkonnaministri kirja. Ta küll tunnistas, et eeldas Ülenurme Vallavalitsusest tulnud kirja puhul, et selle taga on volikogu otsus, kuid oli seisukohal, et volikogu otsuse järele vajadust tegelikult ei olnudki. Sama on kohtuistungil kinnitanud ka tunnistajad P.M. ja S.V.. P.M. on seisukohal, et Aivar Aleksejevi 30.08.2001. a. kiri ei olnud ainus planeeringu kehtestamise aluseks olev dokument, vaid maavanem arvestas planeeringu kehtestamisel ka muid aluseid. S.V. ütlustest nähtub samuti, et vallavanema poolt maavanemale saadetud kiri võis maavanema jaoks omada vaid soovituslikku iseloomu. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine on maavanema pädevuses. Sega ei olnud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamise aluseks üks dokument ja seisukoht, vaid planeeringu koostamine oli pikk protsess ja Aivar Aleksejev ei ole ebaseaduslikult määranud vaidlusaluse maatüki staatust ja sellest tulenevalt tekitanud kannatanule olulist kahju. Kohus nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 24.04.2006. a. kohtuotsuses nr 3-06-271 (E.K. kaebuses Tartu maavanema kohustamiseks viia maakonna teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja Tartu linna vahelised seosed“ seadusega vastavusse) ja Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2006. a. otsuses väljendatud seisukohaga, et Ülenurme Vallavalitsuse 30.08.2001. a. kiri nr 37/554, milles teatatakse valla nõustumisest Keskkonnaministri 08.06.2001. a. planeeringuvaidluse lahendamise ettepanekuga, ei ole käsitletav PES § 17 lg 2 p 1 sätestatud kooskõlastusena, mille saab KOKS §-st 22 lg 2 anda üksnes vallavolikogu ega ka eelhaldusaktina HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, millega tehti õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Antud juhul jäi planeeringu arutelul lahendamata vaidlus ettepaneku esitanud isiku A.K. ja sellele vastu vaielnud organi – Ülenurme Vallavalitsuse – vahel. Seetõttu võib käsitleda Ülenurme Vallavalitsuse 30.08.2001. a. kirja kui planeeringuvaidluse ühe poole nõustumist keskkonnaministeeriumi kompromissettepanekuga. See nõusolek ei saanud olla planeeringu kehtestamisel eelhaldusaktiks HMS § 52 lg 21 p 2 tähenduses, millega tehti õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Käesolevas kriminaalasjas uuritud tõenditest nähtuvalt ja samuti eelmainitud kahe kohtuotsuse kohaselt teemaplaneeringu avalikul arutelul 14.11.2000. a. oli Andres K. ettepanekule vastu just vallavalitsuse esindaja. Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2006. a. otsuses leiti ka, et kuna järelevalvemenetluse käigus kohaliku omavalitsuse seisukoha esitamist ei olnud eraldi reguleeritud Planeerimis- ja ehitusseaduses ega antud sellise seisukoha esitamist Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 alusel volikogu ainupädevusse ja KOKS § 30 lg 1 p 3 alusel võis vallavalitsus lahendada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse, siis on halduskohus õigesti leidnud, et 30.08.2001. a. kirja näol ei ole tegemist kooskõlastuse andmisega PES §17 lg 2 p 1 ja KOKS §22 lg 2 järgi ja seega üksnes volikogu pädevuses oleva küsimusega. Keskkonnaministeeriumi 08.06.2001. a. kirjas märgitu, mille kohaselt vastavalt arutelul saavutatud kokkuleppele vaatab Ülenurme Vallavolikogu täiendavalt üle teemaplaneeringus määratletud tiheasustusala piiri, ei tähenda eeltoodust tulenevalt veel seda, et juhul kui vallavolikogu järelevalvemenetlusele järgnevalt sellist otsustust ei teinud ja nõustumise järelevalve teostaja poolt pakutud lahendusega esitas valla nimel vallavalitsus (30.08.2001. a. kiri, millele oli alla kirjutanud vallavanem Aivar Aleksejev), ei ole Keskkonnaministeerium ja maavanem siiski saanud vallavalitsuse kirja arvestada. Hinnates Aivar Aleksejevi 30.08.2001. a. kirja ja sellele lisatud Ülenurme aleviku kaarti, selgub, et selle sõnastusest ei nähtu maatüki staatus tihe- või hajaasustusena. Seega, Aivar Aleksejevile süüks pandud ametiseisundi kuritarvitamine, millega ta väidetavalt muutis ainuisikuliselt vallavolikogu seisukohta, määrates ebaseaduslikult Ülenurme alevikus V. 2 maa-ala ühe osa tiheasustusega alast detailplaneeringu kohustusega alaks hajaasustuses, ei saa tuleneda tema allkirjastatud kirjast ega sellele lisatud Ülenurme aleviku kaardist. 10 Süüdistuse kohaselt on Aivar Aleksejev väidetavalt rikkunud ka Planeerimis- ja ehitusseaduse § 18 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt teeb kohalik omavalitsus otsuse planeeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna kohaliku omavalitsuse pädevuses ei ole teha otsuseid maakonnaplaneeringu kohta. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et maavanem teeb otsuse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku maakonna keskustes ja teistes linnades ning planeeringuala valdade keskustes. 20.09.2001. a. korraldusega nr 1635 kehtestas Tartu maavanem J.Õ. maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Tartu linna lähialade ja Tartu linna vahelised territoriaalsed seosed“. Nimetatud teemaplaneering ei riku kannatanu E.K. õigusi maa tagastamise menetluses, kuna selle teemaplaneeringuga ei muudetud varem kehtinud tiheasustusalade piire. Ülenurme Vallavolikogu ei ole kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut ka vaidlustanud. Nimetatud õigus oli volikogul olemas nii planeeringu kehtestamise ajal kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse järgi kui on ka kehtiva Planeerimisseaduse järgi. Vastupidi, 18.02.2003. a. vaatas Ülenurme Vallavolikogu üle kehtestatud planeeringud ning võttis vastu otsuse nr 06, milles otsustas: „Tartumaa maakonnaplaneeringu“ ja „Tartu linna lähialade ja Tartu linna vahelised territoriaalsed seosed“ esitatud lahendus ei ole vastuolus Ülenurme valla arengukavas esitatud perspektiivarengu eesmärkidega – jätta kehtima (otsuse punkt 1) (I kd, lk 53). Kohtu seisukoht on, et ei saa väita, et Aivar Aleksejevi tegevus oleks otseses põhjuslikus seoses E.K. väidetava kahju tekitamisega, kuna ei ole tõendeid, et vaidlusalune maa oleks tagastatud kannatanule tema soovijärgses mahus. Aivar Aleksejevi poolt allkirjastatud ja maavanemale edastatud Ülenurme Vallavalitsuse 30.0.8.2001.a. kirja, milles teatatakse valla nõustumisest Keskkonnaministeeriumi 08.06.2001.a. kirjas esitatud planeeringuvaidluse lahendamise ettepanekuga, ei ole käsitletav Planeerimis– ja ehitusseaduses § 170 lg 2 p 1 sätestatud kooskõlastusena, mille saab üksnes anda vallavolikogu. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et Aivar Aleksejev ei ole oma ametiseisundit ära kasutades muutnud ainuisikuliselt vallavolikogu seisukohta määrata V. 2 maa-ala tiheasustusega alaks ning määranud ebaseaduslikult V. 2 maa-ala ühe osa tiheasutusega alast detailplaneeringu kohustusega alaks hajaasustuses ning tema oma tegevusega ei põhjustanud E.K. majanduslikku kahju. Samuti ei ole ta oma käitumisega vähendanud kohaliku omavalitsuse autoriteeti ning diskrediteerinud Ülenurme vallavalitsust kui täitevvõimu teostajat ja kogu avaliku teenistuse instituudi mainet. Samuti puudus Aivar Aleksejevi käitumises tahtlus kuriteo objektiivsete tunnuste osas. Aivar Aleksejev tuleb talle esitatud süüdistuses KrK § 161 järgi õigeks mõista. Kannatanu E.K. poolt esitatud tsiviilhagi 12 168 986 krooni tuleb jätta läbi vaatamata, õigusega esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 126 alusel kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud Ülenurme Vallavalitsuse kiri 30.08.2001 nr. 37/554 koos lisaga tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 181, § 314, § 315, kohus o t s u s t a s: Õigeks mõista Aivar Aleksejev KrK § 161 järgi. KrMS § 310 alusel E.K. poolt esitatud tsiviilhagi kaksteist miljonit ükssada kuuskümmend kaheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend kuus (12 168 986) krooni jätta läbi vaatamata, õigusega esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. 11 KrMS § 126 alusel kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud Ülenurme Vallavalitsuse kiri 30.08.2001 nr. 37/554 koos lisaga jätta kriminaalasja materjalide juurde. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioon kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate saamisel avaldatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu alates 22.oktoobrist 2007.a. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 12