KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.jaanuar 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-12088 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Tõnu Vennikase väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi Menetlusalune isik Tõnu Vennikas, isikukood 38406070273 kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub 06.jaanuar 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna esindaja, Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Tõnu Vennikas LS § 741 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada Tõnu Vennikast asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 02.03.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Tõnu Vennikase poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel, kohaldada Tõnu Vennikase suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna poolt on 12.11.2008.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1102686 selle kohta, et Tõnu Vennikas 12.11.2008.a. kella 15.20 ajal Tallinnas Pronksi tn maja nr 19 juures liikudes Tartu mnt. suunas, juhtis sõidukit Xxx, reg. märk xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus Tõnu Vennikas LE § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Tõnu Vennikas kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu talle isiklikult üle 15.12.2008.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Ta jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega. Menetleja leidis, et Tõnu Vennikast tuleks karistada arestiga, kuna eelnevatest karistustest ei ole Tõnu Vennikas järeldusi teinud, rahatrahvid on enamuses tasumata. Kuna tegemist on esmase aresti määramisega, siis võiks käesolevas asjas määrata aresti 4 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Tõnu Vennikase süü väärteo toimepanemises 12.11.2008.a. on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega kohtuvälises menetluses (lk 1), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega (lk 2, 5) ja õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 3). Tõnu Vennikase poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 2 järgi on õige. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus leiab, et asudes sõidukit juhtima teadlikult, ilma vastava õiguse olemasoluta, väljendab menetlusalune isik oma käitumisega hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluseeskirja nõuetesse. Teadlikult liikluseeskirja nõuete rikkumine on tahtlikult toime pandud tegu. Menetlusalune isik paneb jätkuvalt toime uusi väärtegusid, seega rikub korduvalt ja süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Tõnu Vennikast on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on suuremas osas tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Kuna isik ei tööta, siis puudub tal ka legaalne sissetulekuallikas. Arvestades eeltoodut ja tasumata rahatrahvide hulka, leiab kohus, et Tõnu Vennikast tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada lühiajalise arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Aulike Salo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.