← Eesti

4-08-11671/2

Väärteoasi nr. 4 – 08-11671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. veebruaril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Alar Volmer kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna esindaja Liidia Räämet osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
  2. jaanuaril 2009 a. Alar Volmer kaebust Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2315, 08, 013897 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et väärteo otsuse kohaselt tingis kaebaja karistamise see, et jättis taksoarve tasumata. Kaebaja teavitas taksojuhti faktist, et tal on ainult 100 krooni ja palus taksojuhti selle summa juures takso peatada, millega ka taksojuht nõustus. Pirita perearstikeskuse juures ta palus takso peatada, kuna summa oli ammendunud ja käigukangi juurde pani 100 krooni. Taksojuht lubas ta toimetada teisel pool jõge asuvasse taksopeatusesse ja teatas seal, et pole kaebaja käest raha saanud. Kokkuleppele jõudmata, tema ettepanekul sõideti konstaablipunkti ja paluti abi konstaablitelt. Ta palus neil läbi vaadata takso, kuid politseinikud seda ei teinud, pigem hakkasid teda süüdistama avaliku korra rikkumises. Tema kerget alkoholi kasutamist ei saa seaduste järgi mitte kuidagi käsitleda kuriteona. Ta palus end toimetada ekspertiisi ja tal tuvastati kerge 0,8 promilline alkoholijoove. Selle näiduga ta ka nõustus. Ta toimetati uuesti politseisse ja tal paluti protokollile alla kirjutada. Ta ei soovinud protokollile alla kirjutada, kuna polnud prille kaasas. Tal esialgu ei lubatud telefoni teel kaitsjat kutsuda, kuid hiljem seda lubati. Kaitsja andis nõusoleku, et ta kirjutaks protokollile alla, kuid mitte nõustuda protokolli sisuga. Taotleb otsuse tühistada täies ulatuses ja lõpetada menetlus. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde ja kirjeldab uuesti kaebuse sisu ning taotleb tema suhtes vormistatud otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et väärteo toimepanemine kaebaja poolt on leidnud tõendamist tunnistajate ütlustega. Taksojuhi ütlustest nähtub, et viimane küsis sõidu eest raha kuid kaebaja muutus agressiivseks ja politsei saabudes hakkas räuskama avalikus kohas, riietas end lahti. Taksost mingit 100 kroonilist rahatähte ei leitud, mida kaebaja olevat taksojuhile edastanud, pannes rahatähe käigukangi juurde. Arve tasumine toimub alati nii, et antakse raha ja selle kohta saadakse kviitung vastu. Taksojuht kirjutas avalduse kaebaja poolt taksoarve mittetasumise kohta. Transpordiseaduse § 18 lg. 3 alusel tuleb tasuda täies ulatuses taksoarve, sellest ei saa keelduda. Leiab, et Volmeri poolt toimepandud väärtegu on leidnud tõendamist ja tegu oli õigusvastane. Esitatud kaebus jätta rahuldamata ja tehtud otsus muutmata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjeldusest Volmer 13.
  3. kell 09.35 jättis tasumata takso kasutamise eest vastavalt taksomeetri näidule. Olles joobnud olekus, võttis avalikus kohas endal riided seljast ja karjus kõva häälega, millega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Seega rikkus ÜTS § 54 – 17 lg. 3 ja KarS § 262 sätteid. Volmeri seletusest nähtuvalt talle etteloetud protokolli sisuga ta pole nõus. Tunnistaja, taksojuhi Paul Põllemees kirjalikest ütlustest nähtuvalt13.
  4. kell 08.55 ta võttis Müürivahe tn-l taksosse kliendi, kes tahtis sõita Pirita TOP juurde. Saabunud kohale, palus sõita Pirita perearsti keskuse juurde, kus klient teatas ainult 100 krooni olemasolust. Sellel ajal oli taksoarve juba 150 krooni. Klient muutus agressiivseks ja hakkas teda sõimama. Ta nägi politseipatrulli ja peatas takso, et abi saada. Klient väljus taksost ja tiris endal riided seljast ja hakkas kõva häälega karjuma. Taksoarve oli 175.50 krooni ja kliendilt raha ei saanud. Tunnistaja, politseitöötaja I Novikovi kirjalikest ütlustest nähtuvalt Merivälja teel politseiau-to juurde sõitis takso ja taksojuht teatas, et klient keeldub tasumast taksoarvet. Taksost väljus joobnud olekus klient ja hakkas koheselt räuskama, et andis taksojuhile raha. Seejärel taksost väljunud klient hakkas ennast lahti riietuma ja loopis riided tänavale laiali, jäädes tänavale aluspesu väele. Taksojuhiks oli Põllumees, kelle sõnul klient istus taksosse Müürivahe tn-l ja näitas talle 100 kroonist rahatähte ning palus sõita Piritale. Kuhu klient selle raha pani, taksojuht ei näinud. Taksomeetri 150 krooni arve juures taksojuht peatas takso ja küsis kliendilt raha, mille peale isik väitis, et ta juba andis taksojuhile raha. Hakati vaidlema ja nähes politseid, sõitis taksojuht nende juurde. Ebasündsalt lahti riietunud isikuks osutus Alar Volmer. Taksost ta 100 kroonilist rahatähte ei leidnud ega leidnud rahatähte ka isiku juures. Otsusega väärteoasjas kogutud materjalide kohaselt tuvastati Volmeri käitumises väärteo toimepanek ja tema tegu kvalifitseeriti Ühistranspordiseaduse § 54 – 7 lg. 3 ja KarS § 262 sätete rikkumisena. Lähtudes KarS § 63 lg. 1 teda karistati Ühistranspordiseaduse § 54 – 7 lg. 3 järgi rahatrahviga 11 trahviühikust s.o. 660 krooni. Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ja kuulanud ära nii kaebaja kui ka kohtuvälise menetleja selgitused, tuleb järeldusele, et puudub alus kahelda nii taksojuhi kui ka konstaabli poolt antud kirjalikes ütlustes ja muudes kogutud materjalides. Karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Karistuse mõistmisel eelkõige arvestatakse süüteo toimepanemise asjaolusid ja neid on arvestanud kohtuväline menetleja. Nädal enne käesoleva väärteo toimepanemist teda karistati LS § 74 – 22 lg. 2 sätete rikkumise eest rahatrahviga ja kuu aega hiljem paneb toime uue väärteo, mille eest teda karistati samuti rahatrahviga, seega kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt vormistatud väärteootsuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: Alar Volmer kaebus jätta rahuldamata Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna otsus väärteoasjas nr. 2315, 08, 013897 jätta muutmata ja kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovi. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.