lg 3 järgi on Herkki Välistelt lisaks määratud rahatrahvile juhtimisõigus 2 kuuks ära võetud. Lisaks eelpool nimetatud rikkumistele on isikul veel kehtivad karistused 22.01.2005.a.
lg 1 järgi, 09.08.2006.a.
lg 1 järgi ja 21.08.2007.a.
Seega on enne käesolevas asjas vaidlustatud rikkumist isikul kokku 7 kehtivat karistust liiklusnõuete rikkumise ees, mis tähendab, et Herkki Väliste ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Olles 29.05.2008.a. karistatud kiiruse ületamise eest 3000 krooni suuruse rahatrahviga, rikkus ta 19.09.2008.a. uuesti liikluseeskirja nõudeid. Liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud Herkki Välistele elustiiliks. Kaebuse esitaja on tasunud talle varasemalt väärtegude eest määratud rahatrahvid, kuid tema karistusregistri õiendist (tlk 29) ja jätkuvast käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud Herkki Välistele soovitud mõju. Arvestades, et kaebaja sooritas 4 kuu möödudes eelmisest rikkumisest uuesti liiklusalase väärteo, näidates sellega hoolimatut suhtumist varasematesse karistustesse, mis ei ole avaldanud soovitud tulemust, tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohtule esitatud äriregistri väljavõte (tlk 30) ning kaebaja väide, et juhtimisõigus on tal tööalaselt vajalik, ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja sõnu ning esitatud äriregistri väljatrükki uskudes võib küll väita, et kaebuse esitajal on vajalik juhtimisõigus töö tegemiseks, kuid antud asjaolud olid Herkki Välistel teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist, kuivõrd isikut oli juba eelnevalt, 15.06.2007.a. rikkumise eest, karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. 3 Herkki Väliste on küll oma rikkumist tunnistanud ja kogu menetluse kestel väljendanud kahetsust, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. Kahetsuse olemasolus annab kohtule aluse kahelda kaebaja enese käitumine. Kohus leiab, et liikluseeskirja nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse, mis muudab puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu küsitavaks. Herkki Väliste peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses ja kohtus esitatud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo korduvusest ning ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse. Kuivõrd on tõendamist leidnud, et Herkki Väliste on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.