4-08-6455\4

Väärteoasi nr.4-08-6455 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 09.10.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Hedvig Payne Kaebuse esitanud isik Aivar Vahenõmm, isikukood: 36803262711, elukoht xxx kaebuse esitaja: Aivar Vahenõmm, tema kaitsja A Koks, kohtuvälise menetleja – Tallinna Transpordiameti esindaja T Rüütelmaa Istungil osalenud isikud Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti Linnatranspordi osakonna peakontrolör Sergei Orehhovi 08.06.2008.a. otsuse väärteo asjas nr. VP 008975 LÕPPOSA Jätta Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti Linnatranspordi osakonna otsus nr. VP 008975 muutmata ning Aivar Vahenõmme kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 07.11.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU JA KAEBUSE SISU Aivar Vahenõmmele koostati 15.05.2008.a. väärteoprotokoll selle kohta, et 15.05.2008.a. kell 13.12 parkis ta Sütiste tee 19 maja vastas liiklusmärgi 575 a, lisatahvli 861 b mõjupiirkonda, takistades oluliselt liiklust, rikkudes sellega LE § 151 p.5, § 152 p.1 nõudeid. Sellise tegevusega pani Aivar Vahenõmm toime LS § 7437 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemise eest karistati Aivar Vahenõmme LS § 7437 lg.2 alusel rahatrahviga 300 krooni. Aivar Vahenõmm esitas väärteoasja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt puudub Sütiste teelt Regionaalhaigla juurde sõites, kuhu oli auto pargitud, mistahes parkimist reguleeriv liikluskorraldusvahend. Isegi juhul, kui selline liiklusmärk oli seal tõepoolest olemas, ei ole see sõiduki juhile märgatav ning seda ei ole võimalik tuvastada autojuhil parkimiskohale lähenedes Sütiste tee poolt. Teiseks kaebuse väiteks on asjaolu, et väärteoprotokollist ega otsusest ei tulene, milles seisnes sõiduki parkimisviisi ohtlikkus teistele liiklejatele või millega taoline parkimisviis häiris oluliselt liikust. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning palus jätta selle rahuldamata. Parkimist korraldav liikluskorraldusvahend liiklusmärgi 575 a (parkla) ning lisatahvli 861 b (parkimisviis on kõnnitee äärega paralleelselt, osaliselt kõnniteel) näol oli väärteo toimepanemise ajal ja samuti on ka käesoleval ajal olemas, see on täiesti nähtav ning kaebaja pidi seda nägema juba seetõttu, et sõites parkimiskoha juurde ning pöörates Sütiste tee poolt vasakule, pidi ta andma teed võimalikule jalakäijale, milleks pidi paratamatult vaatama vasakule, kus asubki nimetatud liiklusmärk koos lisatahvliga. Sellele viitab samuti asjaolu, et kaebaja on üle aasta olnud kõrvalseisva maja elanikuks, kasutab nii kõnniteed, kui ka sõiduteed, seega peab liikluskorraldusega antud alal kursis olema. Aivar Vahenõmme sõiduki parkimisviis – kõnniteega risti – häiris oluliselt liiklust ja teisi liiklejaid sellega, et antud kohas on tegemist kahesuunalisega teega, sõiduk takistas kahesuunalist liiklust, samuti kasutavad seda teed väljasõiduks kiirabihaigla autod, kelle möödasõitmist takistas Aivar Vahenõmme sõiduki taoline parkimisviis. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kaebaja ütlustest kohtuistungil nähtuvalt ei vaidle ta sisuliselt vastu sellele, et parkimiskorda reguleeriv liiklusmärk tõepoolest asus Sütiste teel kohas, kust sõidukid pööravad Regionaalhaigla juurde või Sütiste tee 19 maja ette paremalt vasakule, kuid väitis, et see jäi tal seljataha ning seega ei olnud märgatav, samuti jääb kaebaja arvates arusaamatuks, millist osa parkimiskohti liiklusmärk puudutab. Kohus sellega ei nõustu. Väärteoasja materjalides olevatele piltidele tuginedes, näiteks pilt nr.5 tehtud 13.05.2008.a. kell 09.55, võib järeldada, et liiklusmärk 757a parkla asub teeservas, millest tahapoole on lubatud sõidukite parkimine viisil, mida näeb ette liikluskorraldusvahend, s.o. osaliselt kõnniteel teeäärega paralleelselt. Sama vaadet, kuid ainult liiklusmärgi tagantpoolt, võib näha pildil nr.2, tehtud 15.05.2008.a. kell 13.

1. Seega kaebaja väide, et liiklusmärki 757 a ei ole ega olnud nähtav väärteo toimepanemise ajal 15.05.2008.a. kell 13.12, on väär. Kohus nõustub, et antud liiklusmärk jääb veidi eemale, kuna parkimisalale sissesõidu ees on ohutussaar, ümber mille peab juht tingimata sõitma, kuid see asjaolu ei muuda liiklusmärki olematuks. 2 Sõiduki juht peab olema tähelepanelik mitte ainult teel, vaid ka oma sõiduki parkimisel ning kohustus veenduda enne parkimist parkimisviisi õigsusest lasub juhil, seda enam, et selleks oleks ta pidanud vaid tähelepanelikumalt vaatama läheduses olevaid liikluskorraldusvahendeid. On märkimisväärne ka selline üksikasi, et väärteo toimepanemise ajal olid kõik teised sõidukid pargitud teeäärega paralleelselt, s.o nii nagu nõuab liikluskorraldusvahend. Seda kinnitavad pildid nr. 2 ja nr.3, mis on tehtud täpselt väärteo toimepanemise ajal – 15.05.2008.a. kell 13.
2. Kohus on seisukohal, et juba see pidi panema Aivar Vahenõmme kahtlema, kas tema sõiduki parkimisviis on õige või mitte. Kuid otsustatavaks osutus lõpuks see asjaolu, et parkimiseks jäetud kitsas ruum ei võimaldanud Aivar Vahenõmmel parkida autot õiguspäraselt. Seda ei eitanud ta oma kaebuses. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kuna kaebaja näol on tegemist inimesega, kelle elukohaks on Sütiste tee 19a, seega ei ole vaidlustatav ala talle võõras, kuhu ta tõenäoliselt pargib oma autot iga päev, siis parkimiskord pidi talle olema igati arusaadav. Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega, et ei ole arusaadav, millist parkimistsooni osa liikluskorraldusvahend reguleerib. Parkimisala algab pärast liiklusmärgi 575 a paiknemist, seega kuulub postist edasi jääv ala liiklusmärgi mõjupiirkonda. Väärteoasja otsuse kohaselt pani Aivar Vahenõmm LS § 74 37 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o. teda süüdistatakse selles, et te parkis sõidukit mitte ainult liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes, vaid ka sellisel viisil, et see oli ohtlik teistele liiklejatele või häiris oluliselt liiklust. Mõiste oluliselt häirib liiklust või ohtlik teistele liiklejatele kujutab endast sellist olukorda, kus selle tuvastamiseks ei pea taoline takistus reaalselt toimuma, näiteks kiirabiauto oli sunnitud kutsuma puksiiriabi takistava sõiduki teisaldamiseks. Selles osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja väitega. Kohus peab üldtuntuks seda asjaolu, et enne parkimiskorra kehtestamist teostati arutataval territooriumil vajalikud mõõtmised, arvutusel, et tegemist on Regionaalkiirabihaiglaga ning ainsaks võimalikuks parkimisviisiks valiti vaid selline nagu näitab lisatahvel 861b. Arutatavas asjas tuvastamaks, kas Aivar Vahenõmme sõiduk oli ohtlik teistele liiklejatele või häiris oluliselt liiklust, piisab sellest, et sõidutee, mille äärde pargitakse sõidukid, on kahesuunaline, mis tähendab, et pärast parkimist peab olema jäetud piisavat ruumi kahele erinevas suunas liikuvale sõidukile. Arvestades Aivar Vahenõmme sõiduki parkimisviisi, millist on näha eelpool nimetatud piltidelt, võib järeldada, et selline tingimus tema poolt täidetud ei olnud. Taoline parkimisviis ohustab samuti kiirabiautosid, kelle sõidukiirus võib olla vajadusel suurem kui tavalistel sõidukitel. Kohus leiab, et on ilmselge, et sellise parkimisviisi juures tekib takistus jalakäijate vabale läbipääsule, kelleks võivad osutada vanemad lapsevankritega, invaliidid ratastoolides ja kellel on vaja teistest erinevalt rohkem ruumi liikumiseks. Samasisuline nõue, et juht peab olema eriti tähelepanelik lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes, sisaldub LE §
3. Regionaalkiirabihaigla ümbritsev ala on just selline piirkond, kus loetletud kodanikke võib kohata rohkem kui teistes linnaosades. Väärteoasja otsusega määratud rahatrahvi suurus – 5 trahviühikut - on sanktsiooni alammäära lähedane ning kohus leiab, et karistus vastab toimepanija süü suurusele, samuti on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Eeltoodu alusel leiab kohus, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb jätta see rahuldamata ning väärteoasja otsus muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik 4