4-08-7943/3

4-08-7943 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-7943 Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Kirke Vile kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse 01.08.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2570,08,003857 liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Kirke Vile (isikukood 48110170212; elukoht: xxx) Kaebuse esitaja kaitsja – vandeadvokaadi vanemabi I Sirk, OÜ Advokaadibüroo Brett & Soop (xxx) Kohtuväline menetleja – Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalitus (Lossiplats 4, 90502 Haapsalu) RESOLUTSIOON
2. Kirke Vile kaebus rahuldada.
3. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse 01.08.2008.a otsus väärteoasjas nr 2570,08,003857 ning menetlus nimetatud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
4. Kirke Vile’le hüvitada riigieelarve vahenditest 3 000 (kolm tuhat) krooni õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja menetluse käik
5. 01.08.2008.a otsusega väärteoajas nr 2570,08,003857 karistas Lääne PP Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman Kirke Vilet liiklusseaduse § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1500 krooni. Otsuse kohaselt juhtis K. Vile 11.07.2008.a kell 18:35 Lääne maakonnas Hanila vallas Risti-Virtsu-KuivastuKuressaare tee 60.km, liikudes Virtsu suunas, mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 118+-7 km/h. Sellise tegevusega rikkus K. Vile liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. K. Vile kaitsja esitas selle otsuse peale kaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise motiivil. Kaebuses märgitakse, et kohtuväline menetleja ei ole otsust koostades arvestanud kergendavat asjaolu - menetlusaluse isiku kahetsust, mida menetlusalune isik avaldas juba sündmuskohal. 28.07.2008.a saatis K. Vile e-kirjaga „vastulause-kahetsuskirja”, mis jõudis Haapsalu politseijaoskonda 28.07.2008.a kell 15.
6. Neli päeva hiljem väärteoasjas otsust tehes vanemkonstaabel sellega ei arvestanud, alusetult leiti, et vastulause esitati tähtaega ületades. Kaebuses märgitakse, et kasutatud kiirusemõõteseade ei vastanud kehtestatud täpsusklassile, viidates mõõteseaduse §-le 5 lg 1 ja 2 p 2 ning §-le 11 lg
7. Kaebuse esitajale teadaolevalt kasutas kohtuväline menetleja kiirusemõõteseadet Stalker ATR SP007356, mis on kasutusele võetud tüübikinnitustunnistuse alusel, mis nägi ette mõõtevea kiirustel üle 100 km/h +- 7 km/h, seega ei vastanud kiirusemõõtur kehtestatud mõõteklassile. Mõeldamatu ja ebaseaduslik on käsitlus, kus täpsusklassile mittevastavaid kiirusemõõteseadmeid kasutatakse mõõtmiseks viisil, milles politseipeadirektori 18.11.2005.a käskkirjaga nr 189 kinnitatud sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika järgi on mõõteviga suurem kui tüübikinnitustunnistusel. Mõõtemetoodika aluseks on mõõtevahendid, mis tagavad kehtestatud mõõtetäpsuse kõigil mõõtmistel. Kui mõõtetulemus ei ole mõõteseaduse kohaselt usaldusväärne, on sellise mõõtevahendi näidu näol tegemist lubamatu tõendiga. Tõendi puudumisel ei ole väärtegu tõendatud ja menetlus tuleb lõpetada.
8. 05.01.2009.a laekus kohtule kohtuvälise menetleja taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi ning kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses, kuna Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-08 kohaselt on tunnistatud mõõtevahend Stalker ATR mittenõuetekohaseks.
9. 07.01.2009.a esitas kaebuse esitaja kaitsja kohtule taotluse, milles teatab, et kaebuse esitaja ei soovi asja arutamist kohtuistungil ning taotleb väärteoasjas teha otsus kirjalikus menetluses. Ühtlasi märgib, et tulenevalt kohtuvälise menetleja taotlusest väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning juhindudes KrMS § 301 teeb kohus sellisel juhul menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse ning viitab ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-94-
10. Ühtlasi taotleb kaitsja VTMS § 23 alusel hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulu summas 8 024 krooni, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-125-
11. Kohtuotsuse põhjendused 3 Kuna kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, leiab kohus, et antud asja on võimalik VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kaebuse esitaja kaitsja on taotlenud kohtult Lääne PP Haapsalu PO korrakaitsetalituse 01.08.2008.a otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja kohtule saadetud kirjalikus seisukohas nõustus kaebuse rahuldamisega ning otsuse tühistamisega. Kohus, tutvunud kohtumenetluste poolte kirjalike seisukohtadega ning hinnanud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et Kirke Vile kaebus tuleb rahuldada. Kohtule esitatud K. Vile suhtes koostatud väärteoasja materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas K. Vile pani toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava koosseisupärase teo. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati K.Vile poolt 11.07.2008.a kell 18:35 juhitud mootorsõiduki BMW 645CI (registrimärgiga 772MKY) liikumiskiiruse mõõtmiseks Stalker ATR nr
12. Kohtuväline menetleja on taotlenud väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-58-08 kohaselt on tunnistatud mõõtevahend Stalker ATR mittenõuetekohaseks. Mõõtevahendi lubatavust kinnitavaid dokumente väärteoasja materjalide juurde lisatud ei ole. Seega ei ole esitatud tõendite põhjal võimalik kindlaks teha, kas kasutatud kiirusmõõtur vastas mõõteseadusest tulenevatele nõuetele ettenähtud veapiiri ja täpsusklassi osas ning kas sellega oli võimalik tagada mõõtmise usaldusväärsus, võimaldades süüdistada isikut LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Kuna väärteoasjas ei ole K. Vile süü nõuetekohaselt tõendatud ning ka kohtuväline menetleja on nõus kaebuse rahuldamisega ja täiendavaid tõendeid kohtule esitada ei ole soovinud, tühistab kohus Lääne PP Haapsalu PO korrakaitsetalituse 01.08.2008.a otsuse väärteoasjas ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Kirke Vile teos väärteo tunnuste puudumisega. Kohus juhindub VTMS §-st 132 p
13. VTMS § 111 p 8 kohaselt peab kohtuotsuse lõpposas olema kajastatud ka menetluskulude otsustus. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral selle seadustiku § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 loetletud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. K. Vile väärteoasjas osutas talle õigusabi tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Sirk Advokaadibüroost Brett & Soop. Kohtule esitatud arvest nr 49007 nähtuvalt on K. Vilele esitatud arve õigusabi (konsultatsioon, väärteotoimikuga tutvumine, analüüs, avaldus Lääne Politseiprefektuurile, kaebuse koostamine, taotlus) osutamise eest summas 6 800 krooni, mis koos käibemaksuga on kokku 8 024 krooni. Hinnates kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust, arvestab kohus antud väärteoasjas kaitsja poolt teostatud töö mahtu ning asja keerukust, samuti selle tasu maksmise vajalikkust. Samuti arvestab kohus Riigikohtu 28.04.2006.a kohtuotsuses nr 3-1-1-25-06 toodud seisukohta, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. 4 Kuna K. Vilet karistati rahatrahviga 1 500 krooni, ning maksimaalne trahv sellise väärteo eest oleks 3 000 krooni, ei saa kohtu hinnangul pidada mõistlikuks õigusabikuluks 8 024 krooni. Tegemist ei ole keerulise asjaga, mittekohase kiirusemõõteseadme kasutamisega seoses on kaitsja esitanud kohtutele kümneid analoogseid kaebusi. Samas ei saa tähelepanuta jätta kaitsja poolt teostatud töö mahtu, samuti kaebuse koostamist, mis oli kaebuse esitajale tulemuslik ning kohus hindab mõistlikuks kaitsjatasuks 3 000 krooni, mis tuleb K. Vilele hüvitada riigieelarve vahenditest. Kohtunik