lg 2 p 4 järgi 2aastase vangistusega
alusel lõplik karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust tingimisi
kohtumäärusega nr 1-06-13005 karistus pöörati täitmisele. Vangistuse kandmise algus 16.05.2007, lõpp 13.05.2009. Seisuga 23.01.2009 a. on ärakandmata vangistus 3 kuud ja 20 päeva Juhindudes
MS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta vabastamata Heinar Vaarik, isikukood 36911095229, temale Lääne-Viru Maakohtu 20.04.2005 a. kohtuotsusega 1-175/05 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Heinar Vaarikule. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Menetluse käik ja asjaolud. 1.Kohtuotsus. Lääne-Viru Maakohtu 20.04.2005 a. kohtuotsusega nr 1-175/05 karistati Heinar Vaarikut
lg 2 p 4 järgi 2- aastase vangistusega.
lg 1 alusel 3-päevase eelvangituse arvestamisega karistusaja hulka oli ärakandmisele kuuluv vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva.
alusel ei pööratud mõistetud vangitust täitmisele tingimusel, et H.Vaarik kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
16 05 2007 kohtumäärusega nr 1-06-13005 pöörati vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Vangistuse algus .16.05.2007, lõpp- 13.05.2009.
lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist. Viru Maakohtu 15.05.2008 a. määrusega jäeti Heinar Vaarik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (määrus jõustus 02.06.2008). VangS § 76 lg 3 alusel uus tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus saabus 02.12.2008 a. 2.Vangla iseloomustus. Heinar Vaarikut on vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras1 kord Viru Vanglas töötas 2 kuud. Tööl käimisele lõpetas kuna talle ei meeldinud töökorraldus. Teiste kinnipeetavate ja ametnikega suhted positiivsed.Vabanedes soovib minna Tallinna tööle ja elama xxx xxx. 3.Kriminaalhooldusametnik ei toeta taotlust Heinar Vaariku tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks ning käitumiskontrollile allutamist. Leiab, et kinnipeetaval on madal motivatsioon vabanemiseks. Eluks esmavajalik on rahuldamata (puudub kindel elu- ja töökoht). Kinnipeetav ei saa vabaduses loota lähedaste toetusele ja abile, kes aitaks tal igapäevaeluga toime tulla, kuna lähivõrgustik puudub. Tema elukorraldus on läbimõtlemata ja ees märgistamata. Juhul, kui H. Vaarik on seda oma mõtetes teinud, ei ole ta seda avalikustanud. Kuna alkoholijoobes võib tema käitumine olla ettearvamatu, on uue kuriteo sooritamise risk kõrge. 4.Süüdimõistetu Heinar Vaarik seletas: Alkoholi osas ma lõpetasin programmi Viru vanglas. Rehabilitatsioonikeskuses ei tohi juua. Aasta aega tagasi jätsin suitsetamise ka maha, tuli välja. Vanglas on väga raske suitsetamist maha jätta. Alkoholile mul ligipääs puudub. Ma olen juba 40 aastane. Olen kaotanud vangis olemise ajal oma venna, vanemad. Meil oli oma maja, kaks korterit, kõik on maha müüdud. Testamendiga sai vanem vend kõik endale, ta lubas mind toetada. Rääkisin õega telefoni teel, ta ütles, et xxx on tööd küll, see ei ole mingi probleem. Tahan kevadeks juba tööle minna. Pool elu on mul juba kaotsi läinud. Olen jah kaheksa korda karistatud. Kõik kuriteo on sooritatud alkoholijoobes. Kui ma Tartu vanglas olin siis ma käisin väljas tööl- seal oli mul võimalus alkoholi tarvitada aga seda ma ei teinud. Osa hagisid on mul tasutud, arvan, et 10 tuhat on mul veel maksta jäänud. Viru Vanglas pakuti tööd kuid mitte kindlat tööaega, oli ainult kaks tundi tööd päevas. Mul on vangistuses jäänud olla 3 kuud. Elamispinna kohta ei ole mul veel sotsiaalmajja taotlust tehtud. Konkreetne töökoht on selline, et õemehel on oma firma- saan sinna tööd. Tallinnas on mul õel oma korter. Olen töötanud ja õppinud santehnikuna ja olen tööd teinud ehitusel. Mul on töökogemus. Pabereid ei ole. Kahe sammu programmi läbisin ma Tartu vanglas, see oli seotud kirikuga. Viru vanglas oli programm, seal olid nagu rollimängud. Kriminaalhooldaja käis Viru vanglas, küsis ainult, et kas ma hakkan hagisid maksma ja kõik. Ma ei tea üldse kes on kriminaalhooldaja. Praegu on mul võimalus kevadel kohe tööle minna. Ma käisin koolis kuid ma loobusin sest ma ei jõua kooli lõpetada , mul on vaja tööd teha . Kust võtab kriminaalhooldaja seda et mul on tutvusringkonnas hirmus kriminaalne seltskond. Karistust kannan sest ma katseajaga toime ei tulnud. Ühe katseaja pidasin ma vastu. Mul oli kahe toimiku pealt kokku katseaega 3 aastat. Ma ei täitnud nõuet trahvi ära maksta. Olen nõus katseaja tingimustega ja saan kõigi raskustega hakkama. Prokuröri seisukoht. Pööran tähelepanu et vastavalt kriminaalhooldusosakonna arvamusele puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Vaatamata sellele, et tal on võimalus saada tööd kuid konkreetseid dokumente ei ole esitatud kohtule kus ta hakkab tööle . samuti kinnipeetaval ei ole kindlat elukohta, loodab et saab elamispinna Tallinnasse sotsiaalmajja kuid samuti ei ole kohtule esitatud mingeid dokumentaalseid tõendeid , et ta saab seal elamispinna. Varem oli kinnipeetav karistatud tingimisi, sellega ta hakkama ei saanud ja tema karistus pöörati täitmisele. Tal on suured maksekohustused summas 10 000 krooni, mis tuleb hüvitada. Samuti vanglatöötaja ettekandest on kirjas, et ta loobus sotsiaalprogrammides osalemisest ja samuti töölkäimise ta lõpetas kuna kinnipeetava sõnul ei meeldinud talle töökorraldus. Arvestades seda, et tal on olemas võimalus enne tähtaegselt vabaneda ja kuna see on eeldus vabanemiseks , samuti arvestades kriminaalhooldusametniku arvamusega kes ei nõustunud kinnipeetava vabastamisega palun ka mina taotlus jätta rahuldamata ja mitte vabastada Heinar Vaarikut tingimisi enne tähtaega. 6.Kohtu seisukoht. Heinar Vaarik kannab karistust tahtlikult toime pandud 2.astme kuritegude eest.
lg 1 p 2 järgi 2.astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldus- karistusajast 1/2 ärakandmine- on täidetud: seisuga 23.01.2009 on see kantud.
lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Heinar Vaarik kannab käesoleval ajal karistust sissetungimisega avaliku varguse eest (
lg 2 p 4,5,8).Varem on ta 6 korda karistatud varavastaste kuritegude eest kuid varasematest karistustest järeldusi ei teinud. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest oli ta kohtuotsusega
, § 75 alusel tingimisi vabastatud, kuid süüdimõistetu ei suutnud katseajal täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ega tõestada, et ta on võimeline elada seaduskuulekalt. Seitsmekordne kriminaalkorras karistatud, isiku vanglast vabanemisel tekkivad majanduslikud ja elukondlikud raskused ning süüdimõistetu käitumine karistuse(nii vangistuse kui käitumiskontrolli) ajal annavad alust arvata, et ta vabaduses võib jätkata kuritegude toimepanemist ning jätaks täitmata katseajaks pandavad kohustused. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 432 lg 3, § 426, jätab kohus süüdimõistetu Heinar Vaariku vabastamata temale Lääne-Viru Maakohtu 20.04.2005 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Täitmiskohtunik Anu Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.