Obsah (4)

§ 139§ 107§ 140§ 202

1 Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-06-4489 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 09.05.2008.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET rahvakohtunikud J.Griffel, A.Salumäe sekretäri V.Roots, tõlgi N.Kruusima

§ 139

lg.3, 88 lg.3, 140 lg.2 p.4, 88 lg.3- 15 lg.2 järgi 3 a v/k tingimisi 3 a katseajaga, 2) 26.10.1992.a. S-Peterburi Krasnoselski Raj. RK Vene NFSV KrK § 144 lg.3 järgi 2 a v/k, Viljandi MK 31.08.1992.a. määrusega süüdistus ümber kvalifitseeritud KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi; 3) 19.04.1996.a. Viljandi MK KrK § 75’ järgi eelneva liitmisega 3 a 7 päeva v/k, 4) 20.11.1998.a.

§ 139

lg.2 p.2 järgi trahv 720 kr, 5) 09.09.1999.a.

§ 107

lg.1 järgi 2 a v/k, 6) 19.12.2002.a.

§ 140

lg.2 p.2,3,4, 142 lg.2 p.1,2,3,4 järgi 3 a v/k tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 7) 10.01.2005.a.

§ 202lg.2 p.2 järgi eelneva liitmisega 3 a 5 k v/k; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja Kar

S § 118 p.1 järgi. Resolutiivotsus kuulutatud 09.05.2008.a., kohtuotsus antud kohtu kantseleisse 30.05.2008.a. Kohtueelsel menetlusel süüdistatakse Sergei Kubanskit selles, et ta ööl vastu 22.10.2005.a. ajavahemikul kella 01.50 – 02.10 Rakveres Laada 27b asuva ööklubi O2 juures tungis kallale A O , lõi talle rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus selili asfaldile, seejärel lõi ta püsti tõusta üritavale kannatanule korduvalt jalaga vastu pead ning hüppas jalaga näkku, tekitades A O pea tömbi trauma: parema oimuluu joonmurru läbi püramiidi suunaga kiiruluule ja koljupõhimiku keskmisesse auku peaaju põrutuse (hulgalised põrutuskolded peaaju mõlemas hemisfääris) ja ajukelmete-aluste verevalumitega ning ulatusliku kõvakelme-pealse verevalumiga paremal otsmiku-oimu-kiiru piirkonnas, põrutushaava paremal kiiru piirkonnas ja ülahuulel suus, verdumised kõõlustanul paremal pea poolel, millistest pea tömp trauma koljuluude murru, peaaju põrutuse, ajukelmetealuste verevalumitega ja ulatusliku paremapoolse kõvakelme-aluse verevalumiga on eluohtlik tervisekahjustus. Seega Sergei Kubanski, tekitades teisele isikule eluohtliku terveisekahjustuse, pani toime KarS § 118 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud süüdistuses Sergei Kubanski end süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et algul oldi seltskonnaga suvilas ja hiljem ööklubis O2, sest tähistati V D sünnipäeva. Seal olid V D ja tema naine, tema ise ja tema elukaaslane N , O , K ja veel 4-5 V D sõpra. Ise jõi 2 ta vähe suvilas, 100-200 grammi, mitte rohkem. Politseireidi ajal O2-s võeti ta kinni, 3-4 politseinikku viisid ta välja koridori, panid põrandale pikali, kontrollisid dokumente, taskud kontrolliti läbi ja siis lasti lahti, mingit probleemi polnud. Nad otsustasid oma seltskonnaga sõita suvilasse edasi pidutsema. Ta läks O2 ette õue. Nägi seal naabermaja tütarlast seismas ühe noormehega. Pakkus neile, et nad võivad minna istuda nende laua taha, sest nad lahkuvad ja kohad jäävad vabaks. See mees hakkas midagi vastu rääkima ja ta andis talle kõrvakiilu. Tütarlaps selgitas noormehele, et mingeid kavatsusi tal ei ole ja nad leppisid noormehega ära. Seejärel läks ta O2 nurga taha. Liikudes piki ööklubi seinaäärt parkla tahaossa nägi ta kahte meest rääkimas. Nendest möödudes öeldi talle midagi, siis tumedates riietes mees ründas teda, lõi jalaga vastu paremat jalga. Ta kummardus, siis nad hakkasid teda lööma, ta ei tea, kaua nad teda lõid, talle tundus, et see oli kaua. Et lõpetada enda löömist, tõusis ta püsti ja lõi enda ees seisvat meest näkku. Too tegi umbes kolm sammu tagasi ja püüdis uuesti talle kallale tulla, kuid komistas teise kivi otsa, mis seina ääres oli, kaotas tasakaalu ja kukkus maha, ta ei mäleta, kas nüüd kolmanda kivi vastu või vastu seina. Ta lebas peaga auto poole, mingisugust liikumist ei olnud, verd ei olnud, parem käsi oli asfaldil, keegi sinna ei tulnud. Autol hakkas tööle signalisatsioon. Ta tahtis vaadata ja abistada, et mis temaga juhtus, siis teine mees, kellega ta rääkinud oli, jooksis seina ääres nende suunas. Ta arvas, et hakatakse veel peksma ja jooksis ära. Ta sõitis taksoga koju. Väidab, et teda ründas A O ja teine noormees oli seal S G , sest varem oli teda näinud, kuid isiklikult teda ei tunne. S G püüdis tal käsi selja taha tõmmata. Tema ründas selleks, et enda vastu suunatud rünnet lõpetada. Tema seltskonnast polnud kedagi õues. Temal endal oli seljas must päevasärk, tumedad püksid. A O ta varem ei tundnud ja O olid seljas tumedad riided. Kui elukaaslane koju tuli, siis sai temalt teada, et A O on politseitöötaja ja ta viidi kiirabiga ära. Sellest ründest, mis tema suhtes tehti seina ääres, olid käsivartel ja paremal jalal allpoole põlve sinikad. Arstid tegid operatsiooni, ta ei saanud normaalselt käia. Pühapäeval tuli politsei tema koju ja võttis kinni. Politsei oli sunnitud jõudu kasutama, tugevasti väänati käsi, korteris löödi teda peaga vastu põrandat, kaks hoidsid kätest kinni, teine hoidis jalgu ja kolmas tagus vastu põrandat. Pärast oli otsa ees kriimustus, peas oli muhk. Autos teda peksti, kui viidi kodust politseisse, vastu selga löödi ja vastu pead. Nurga taha minnes nägi K , aga ta ei tea, kas K teda nägi. Teise auto taga seisid veel inimesed. Nüüd ta võib öelda, et nägi kuskil J tulemas, aga tookord ta ei teadnud, et see on J . KrMS § 289 alusel, kuna esinesid vastuolud ütlustes, avaldas kohus Sergei Kubanski eeluurimisel antud ütlusi (I kd. lk. 25 read 20-25), kus ta on öelnud, et mees kukkus tema löögist. Kohtus ütles, et komistas ja sellepärast kukkus, mille kohta süüdistatav väitis, et kohtus ta vaid täiendas oma ütlusi. Samuti on eeluurimisel süüdistatav öelnud (Ikd. lk. 25 read 28-29 ja 38-40 , et teda löödi O2 juures otsaette ja nägu oli katki, aga kohtus rääkis, et otsaette löödi teda kinnipidamise käigus, mille kohta süüdistatav väitis, et ta ei saa kindlalt öelda, et see osa kriimustusi on O2 juures saadud ja teine pool kinnipidamisel. Ülekuulamisel (I kd. tl. 83 read 24-25) väitis, et kinnipidamisel mingit jõudu ei kasutatud ja vigastusi ei tekitatud. Kohtus väitis aga, et kahel korral reaalselt tekitati vigastusi - nii O2 juures kui ka hiljem kinnipidamisel ja siis ka algul kodus ja hiljem politseiautos. Kuna oli kinnipeetav, siis arvas, et kui politsei vägivallast räägib, tulevad ebameeldivused ja sellepärast sellest ei rääkinud. Kannatanu A O kinnitas, et politseioperatsiooni ajal ööklubis O2 tema rääkis politseinik E.A juttu WC-de juures. Siis nägi ta, et ühes lauas käis suur lärm, seal istuvad inimesed avaldasid pahameelt, et politsei reid rikkus nende peo. Peale reidi lõppu läks ta mõne aja pärast välja suitsetama. S G koos M L olid väljas käsipuu juures ja rääkisid omavahel. Ta tahtis helistada ja astus natuke eemale parkla poole. Suitsu tehes rääkis nendega, kes seal posti juures 3 suitsetasid. Palju rahvast väljas ei olnud.Pärast läks mööda baari seina äärt tahapoole ja rohkem midagi ei mäleta, sest kaotas teadvuse, järgmine pilt tuleb meelde 10 päeva pärast, siis kui koomast ärkas. Ta ei mäleta, kas keegi talle järgi tuli ja kas ta kellegagi seal suhtles. Baari seina ääres olid mõned autod, kuid kui palju täpselt, ei oska öelda. Mälu selles osas taastunud ei ole ja rohkem pole ka hiljem meelde tulnud. Miks teda rünnati, seda ta öelda ei oska. Ta oli neli kuud haiguslehel ja soovib haigusraha ja palga vahe hüvitamist. Ta tundis kohtuistungil turvakaamera lindistuse vaatamisel ära enda, M L , Sergei Kubanski ja S G . Video peal oli näha, et ukse juures, teise posti juures räägib tema algul 3-4 inimestega. M L ja S G olid käsipuu juures, uksele lähemal. Ka Sergei Kubanski tundis lindistusel ära, sest ta vahepeal liikus seal ringi. Ta on tööalaselt kokku puutunud andmebaasidega, kus on pildid ja muud asjad. Sel korral enne õueminekut Sergei Kubanskiga kokkupuuteid ja konflikte ei olnud ja üldse ei olnud tema mäletamist mööda kellegagi konflikte. Seda, et ta on politseiametnik, teadsid V D ja ka teised, sest ta tegeles narkoasjadega. Tunnistaja S G kinnitas, et ta läks 21.10.1005.a. baari O2 kella 24 paiku koos A O , M L , A G ja A L . Eelnevalt istusid nad tema kodus ja viie peale joodi ära pool liitrit brändit. Baaris nad ei tellinud midagi. Politseireidi ajal viis politsei baarist välja Sergei Kubanski, kellele ei meeldinud, et politsei tuli baari. Ta oli agressiivne ja karjus politseinike peale. Teda ilmselt taheti rahustada. Hiljem tuli Sergei Kubanski tagasi saali. Ta teadis Sergei Kubanskit varasemast ajast, kuna nad elasid ühel tänaval. Peale reidi läks ta koos M L välja juttu ajama otse ukse lähedale käsipuu juurde. Ta seisis näoga baari vastas oleva spordipoe poole. A O oli juba õues ja rääkis meestega juttu, oli mingi vaidlus. A O hakkas baari minema, kui keegi kutsus A O baari nurga taha.Ütles, et tule ment, räägime või midagi sarnast. Mehe kasv oli umbes 1.80, seljas oli pruun jope või kampsun, pigem kampsun. A O läks selle mehega baari seina äärde teise või kolmanda posti juurde. A O ja teda kutsunud isik jäid seisma kohe seina juurde auto ette, üks oli seljaga vastu baariseina ja teine seisis tema ees.Natuke hiljem Sergei Kubanski läks sinna, kus A O ja see teine mees rääkisid, ei öelnud midagi ja lõi kohe A O rusikaga vastu nägu. A O kukkus rusikalöögist maha, pea jäi baari ja jalad teisele poole. Ta läks A O appi, kuid kui jõudis sinna, siis Sergei Kubanski juba hüppas A O jalgadega pähe ja seejärel õnnestus tal lükata Sergei Kubanski eemale. Sergei Kubanski hüppas pähe kõvasti, hüppas mõlema jalaga ja pärast lõi ühe jalaga. Kindlalt oli tegemist löömisega, mitte kogemata pähe maandumisega. Sündmus oli

1. ja
2. kivi vahepeal. Teine seal olnud mees ei teinud midagi ja mingi aeg läks ilmselt sealt minema. Tema ja M L tõmbasid A O natuke eemale, tahtsid aidata A O ta patsutas kannatanut nõrgalt vastu nägu, et too toibuks, aga ta ei reageerinud. Siis kutsuti kiirabi. Ta ei näinud kuhu suunas Sergei Kubanski läks. Kiirabi viis A O ära ja nemad läksid traumapunkti kaasa. Ta ei tea peale enda ja M L nimetada isikuid, kes võisid sündmust pealt näha. Väljas oli umbes 10-15 inimest, inimesed olid baari välisukse juures ja mõned olid seal posti juures. Tema seisis eelnevalt käsipuude juures ja nägi taha parkla poole, oli küljega sinna poole. A O oli kogu aeg tema vaateväljas. Tema nägi seina ääres ühte autot, rohkem ei pannud tähele. Tunnistaja M L kinnitas kohtus, et oktoobri lõpus 2005.a. läks ta ööklubisse O2 koos A O , Arturi, A G ja S G . A on tema sõbranna. S G elasid nad varem koos, vahepeal elasid lahus ja siis otsustasid uuesti koos elama hakata. Enne baari minekut joodi koos üks brändi - Aramis, kõik olid lõbusad. Politseireidi ajal hakkas Sergei Kubanski politseiga ärplema ning politseinikud viisid ta välja, kuid mõni hetk hiljem tuli ta tagasi. Sergei Kubanskit ja tema naist N tunneb nägu ja nimepidi. Peale reidi lõppu nad tantsisid, mingi aja pärast läks ta S G õue suitsu tegema. Väljas jäid uksest tulles vasakule nurga peale seisma näod vastamisi käsipuu äärde. Tema jäi näoga baari ukse poole ja nägi, et Sergei Kubanski baari ukse lähedal andis mingile poisile 4 rusikaga vastu nägu ja pärast nad leppisid ära. Siis Sergei Kubanski läks neist mööda, läks baari nurga taha A O juurde, teine mees tõmbus kõrvale ja kohe Sergei Kubanski andis A O alt üles kõva hoobi rusikaga vastu nägu. A O ise midagi ei teinud. A O kukkus pikali O2 seina ääres oleva munakivi peale, püüdis end üles ajada aga ei jõudnud ja siis Sergei Kubanski lõi teda ühe korra jalaga pähe ja hüppas kohe jalaga pähe. See oli päris jube löömine, ta mäletab siiamaani, kuidas inimene hüppas teisele pähe. Keegi teine peale Sergei Kubanski ei löönud A O . Ta palus enda vastas seisval S G appi minna, lükkas teda, et mine. S G jooksis sinna. Ta nägi, et Sergei Kubanski astus eemale, kui S G sinna jõudis ja kadus siis ära kuhugi. See noormees, kellega A enne vestles, astus löömise hetkel eemale. S G üritas A O aidata, pärast tassis A O sealt natuke eemale. Tema läks appi ja võttis A O vastu, pani talle käe pea alla, verd oli igal pool. A O oigas, oli selline tunne, et hingab, ei hinga. Politsei ja kiirabi jõudsid kohale, hakati A O pead siduma. Sergei Kubanski oli tumedas riietuses, aga see meesterahvas, kellega A O enne rääkis, oli heledates riietes. Temal endal oli seljas valge pluus, teksapüksid ja triibuline pintsak, G oli kõrgema kaelusega kampsuni moodi džemper ja teksad, A O must pluus ja mustad viigipüksid. M L kinnitas ka, et soovis prokuröriga kohtuda, helistas prokurörile, et teatada, et tuleb kohtusse, sest varem oli öelnud prokurörile, et ei tule kohtusse tunnistama. Ta tahtis teada, mis kohtus toimub ja soovis tutvuda oma tunnistustega ning nägi prokuröri juures ainult 3 lehte enda eeluurimisel antud ütlustega. S G asjast rääkinud pole, sest et ta ei tahtnud sellest üldse rääkida, see juhtum oli nii jube. S G on teda rahustanud, et kõik on korras. Tunnistaja A G kinnitas, et 21.10.2005.a. oli ta ööklubis O2 koos Al O , S G , Marina L ja A . Jõudsid baari kusagil peale keskööd, tema ja M võtsid kokteili, teised ei joonud midagi peale mahla. Politseireidi ajal kõik vilistasid ja karjusid. Siis viidi Sergei Kubanski ära eesruumi, kuid ta tuli ruttu tagasi. Nägi, et A O ajas samal ajal politseinikuga juttu. Pärast reidi lõppu hakati uuesti tantsima. S G ja M L läksid õue. Tema tantsis A L , kui S G jooksis saali ja ütles, et A O tapeti ära. Nad läksid kohe välja. Baari kõrval lebas verine A O ja M L oli kõrval hüsteerikas. Siis tulid politsei ja kiirabi. Mäletab, et rääkis ka N , Sergei Kubanski elukaaslasega. N küsis tema käest, mis juhtus ja ta ütles, et A O peksti. N küsis, kes. ja tema vastas, et räägivad, et sinu oma, ja mõtles selle all Sergei Kubanskit. Õues M L oli talle eelnevalt öelnud, et Sergei Kubanski peksis. Ta ei ole kellegagi kokku leppinud, mida keegi räägib, ütlusi anti politseis eraldi, ei olnud mõtet omavahel seda sündmust arutada. Tunnistaja A -L K kinnitas, et 21.10.2005.a. kella 23 ajal läks ta koos õe ja õe sõbrannaga ööklubisse O2 ja oli baaris ka politseireidi toimumise ajal. Peale politsei lahkumist hakkasid nemad ära minema, siis oli inimesi baari ees ja mõned olid käsipuu juures. Nad läksid oma auto juurde, baarist lugedes kolmandas parkimise rivis ja auto ninaots oli Selveri poole Ta jõudis autoukse lahti teha, kui ühel autol hakkas sireen tööle. See auto oli baariseina vastas ninaga baari poole, musta värvi maastur, neljas või viies parkimiskoht baari ukse poolt lugedes. Selle auto kõrval oli veel üks väiksem auto. Nägi noormeest mustades pükstes, must särk seljas auto tagant välja astumas, kuid väga täpselt ka ei näinud. Mis seal toimus, seda ei näinud. Kui signalisatsioon jäi vait, siis veeti keegi noormees juba auto nina eest välja ja pandi sinna maasturi kõrvale. Ta sai aru, et vedaja oli noormehe sõber. Kui signalisatsioon tööle hakkas, siis olid inimesed baari ees ja seal, kus autod pargivad, seal seisid ka. Käsipuu juures olid ka inimesed. Ta vaatas oma auto juurest noormeeste poole ja paremat kätt tema vaateväljas ei olnud kindlasti mitte ühtegi inimest. Kui ta autoga sõites tagant kaarega tuli esimest vahet pidi O2 poole, siis pöörangu peal keerates nurgas ei olnud kedagi. Kui tagurdas, siis nägi kogu tagumist tsooni ja seal inimesi polnud.Ta läks ka ligi ja olid seal juures, kuni politsei tuli, hiljem tuli kiirabi, viis noormehe ära, politsei hakkas ühe juuresolnud tüdrukuga rääkima. 5 Tunnistaja J K kinnitas kohtus, et oli koos sõbranna K S ja kahe noormehega 21.10.2005.a. õhtul ööklubis O
3. Peale politseireidi ajas oma noormehega O2 ees juttu, siis tuli nende juurde Sergei Kubanski, kutsus neid oma lauda. Tema noormees ütles Sergei Kubanskile midagi halvasti, Sergei Kubanski patsutas poisile põsele, nad leppisid ära ja Sergei Kubanski läks parkla poole O2 nurga taha. Mis nurga taga toimus, ta ei näinud, kuulis, et seal toimus kaklus, oli kuulda karjeid ja oli kuulda ka löökide heli ja siis rahvas kogunes ja ta kuulis ka autosignalisatsiooni töölehakkamist. Kui ta sinna läks, oli kõik juba toimunud ja ta nägi ainult maas lamavat inimest. Kus kogu selle aja oli K S , ta ei tea. Kohtudes pärast baari juures rääkis K S talle, et Sergei Kubanski peksis seal nurga taga kedagi. Ta nägi väljas ka Sergei Kubanski naist, küsis talt, kus Sergei Kubanski on. Naine vastas, et ei tea. Nad läksid pärast politsei ja kiirabi tulekut ära. Teab, et K S tunneb Sergei Kubanskit ja tema naist, kuna nad on kõik elanud ühel tänaval. Tunnistaja K S kinnitas kohtus, et 21.10.2005.a. oli ta ööklubis O2 koos J K ja Kunda poistega. Toimus politseireid, tal oli baaris palju tuttavaid, aga Sergei Kubanskit tema küll ei näinud. Sergei Kubanskiga pole ta suhelnud kunagi. K S kinnitas, et oli väga juua täis, ei näinud midagi, on ainult kuulnud. Eeluurimisel antud ütluste kohta väitis, et politsei hoidis teda kinni ja ähvardas, et ta läheb koos Sergei Kubanskiga kinni. Politseinikud ütlesid, et hakkavad küsimusi esitama, tema peab ainult jah ütlema. Nemad rääkisid sündmustiku ette ja protokolli lugeda ei antud. Kinnitab, et protokollidel on tema allkirjad. Ta kinnitas, et ei näinud, kuid on kuulnud teistelt, et üks mees oli peksa saanud. Kohus avaldas Katrin Saluvee eeluurimisel antud ütlused (I kd. tl.69-71), kus ta on põhjalikult kirjeldanud baari juures toimunut, mida ta ise pealt nägi. Ütluste kohta avaldas tunnistaja, et need on valed. Tunnistaja E A kinnitas, et osales politseitöötajana 2005.a. oktoobris politseireidil ööklubis O
4. Nägi seal A O ja vestles temaga, mitte lubades reidi ajal külastajatel tahapoole nurka minna tualettide juurde ja ta seisis kogu aeg seal. A O jättis normaalse mulje, rääkis normaalselt, püsti seisis korralikult, kuid oli aru saada, et oli alkoholi tarvitanud. Kui tema lahkus, jäi A O ööklubisse. Kui tuli uus väljakutse, läks koos teistega tagasi. Nägi, et A O oli pikali maas, verine. Üks tütarlaps nimetas Sergei Kubanski nime. Tema asjaga rohkem tegelenud ei ole. Tunnistaja M K kinnitas, et osales politseitöötajana kahtlustatava Sergei Kubanski kinnipidamisel 2005.a. oktoobris, oli vist pühapäevane päev, võis olla 23-s kuupäev. Läksid neile teadaoleval aadressil xxxx Sergei Kubanski elukohta. Trepil tuli neile vastu M J , kes viidi politseiautosse. Sisenemisel korterisse Sergei Kubanski ei allunud nende korraldustele, ei heitnud pikali, kuid nad said ta pikali, panid käed raudu ja viisid politseiosakonda. Mingeid vigastusi nad Sergei Kubanskile ei tekitanud, kuid otsmikule tekkis väike kriimustus, kui ta otsmikuga vaibale kukkus. Sergei Kubanski ei öelnud, et tal vigastusi oleks või oleks haige, aga ta naine väitis, et Sergei Kubanskil on jalg haige. Neil oli eelnev informatsioon, et Sergei Kubanski oli peksnud politseinik A O ja too on raskes seisus haiglas ning alustatud on menetlust KarS § 118 järgi. Nii Sergei Kubanski kui N I teadsid, et ta on politseinik, sest ta on seal tööasjus olnud läbiotsimistel kahel korral ja mõlemal korral on nende poolt kaebusi kirjutatud. Tunnistaja N I , Sergei Kubanski elukaaslane kinnitas, et tuli 21.10.2005.a. ööklubisse O2 kella 24 paiku ja nende seltskonnas olid V D , A O , J K , I D ja kolm külalist IdaVirumaalt. Alkoholi oli tarvitanud võib-olla 100 grammi. Kohe istuti lauda, tantsiti ja siis algas politseireid, mille ajal neli politseiniku võtsid Sergei Kubanski kinni. Sergei pandi pikali, vaadati dokumente ja lasti lahti. Sergei istus lauda ja ei osanud seletada, milles probleem oli. Istuti lauas, 6 oodati, kuni disko jätkus. Pärast reidi Sergei Kubanski läks koos Je i K ja A O a õue suitsetama. Ca 5 minuti pärast läks ka tema õue ja samal hetkel tuli Sergei Kubanski nurga tagant, baariukselt väljudes vasakult poolt, natuke nagu lonkas ja nägu oli väga ehmunud. Ta küsis, mis juhtus. Sergei Kubanski ei vastanud midagi. Ta vaatas nurga taha, kust Sergei Kubanski tuli ja nägi, et seal keegi lebab ja inimesed seisavad. Maas lebav inimene oli 2-3 meetrit nurgast kaugemal, pea oli parkla poole ja jalad baari poole. Seal olid üks noormees ja kaks tütarlast – S G , M L ja A G . Ta küsis Sergei Kubanskilt, mis juhtus, kas kaklesid? Ta ei vastanud ja siis ta ütles, et mine võta jope, läheme koju, tänaseks probleemidest aitab. Ta arvas, et Sergei Kubanski oli kakelnud, sest tema nägu oli väga ehmunud. Sergei Kubanski läks seejärel koju. Ta käis vaatamas, mis maaslamava isikuga on, küsis A G , mis juhtus, ja too ütles, et sinu abikaasa kakles, et S G oli seda öelnud. Siis tuli politsei ja kiirabi, kiirabi tegi süsti, noormees toibus, pandi kanderaamile ja viidi ära. Politseile räägiti kohe, et tema mees on asjaga seotud ja nad läksid baari Sergei Kubanskit otsima. Koju jõudes ütles ta Sergei Kubanskile, et noormees toibus. Kodus Sergei Kubanski rahunes, et kõik on korras ja ootas kutset politseisse. Sergei Kubanski kätel olid marrastused ja jalal oli sinikas. Sergei Kubanski ei jõudnud politseisse minna, politsei tuli koju ja võttis ta jõuga kinni. Teab täpselt, et S i G elab M L ja A G on M L sõbranna, A O on nende sõber ja sel päeval nad olid kellegi sünnipäeva tähistanud. Kinnitab, et ka sel ajal olid M L ja S G juba elukaaslased. A O t aga nägi ta väidetavalt esimest korda elus. Tunnistaja A O kinnitas, et V D sünnipäeval nad olid oma seltskonnaga O2-s. Peale politseireidi läks tema baarist ära viimasena. Kõik hakkasid ühel ajal sättima äraminekut, tema läks tualettruumi, siis läks õue, seal olid Sergei Kubanski ja teised. Ukse juures on nurk, seal taga oli keegi maas. Seal oli verd ja keegi tütarlaps oli kannatanu juures ja ta ütles neile, et tuleb kiirabi välja kutsuda, siis tuli politsei sinna ja ta läks minema. Sergei Kubanski, V D ja J K väljusid kõik enne teda, tema käis ainult tualettruumis. S G nägi ka õues, seisis seal, kus oli inimene maas, ümber seisid inimesed. Teda ei huvitanud see ja ta läks ära. Tunnistaja V D kinnitas, et oli 21.10.2005.a. koos Sergei Kubanski, I , I , K , O ja teistega O2-s. A O teab nägupidi, too oli baaris koos oma seltskonnaga, sellest tundis ka S G . Politseireid kestis umbes pool tundi. Kontrolliti dokumente, kuigi tundsid ja teadsid, et nad pole alaealised. Sergei Kubanski viidi saalist välja, pärast lasti lahti, istuti lauas. Peale politseireidi hakati lahkuma, ei tahetud eriti istuda seal. Politseireid ei rikkunud mitte ainult tuju ära, vaid ajas neid vihaseks. Lahkuma hakates Sergei Kubanski läks tema ees, ta läks järgi. Tema oli mustavalgekirjus jalgpallisärgis. Õues autode ees oli konflikt. Ta ei näinud, mis seal täpselt oli, aga A O hakkas õiendama Sergei Kubanskiga, riidles, see oli natuke kaugemal nurgast vasakul pool. Baarist kostis muusikat ja ta ei saa öelda, mis nad rääkisid, aga midagi solvavat ütles Sergei Kubanski kohta. J K oli ka seal juures. Sergei Kubanski tuli nende juurde ja nad läksid laiali. Ta ei näinud, mis asjaoludel ja kuidas A O kukkus. Võib-olla ta kukkus, sest oli purjus ja vehkis jalgadega. Sergei Kubanski oli siis kusagil kõrval ja tema arvates Sergei Kubanski ja J K tulid koos ära, aga ta ei mäleta täpselt. Siis tuli rahvas kokku ja tema koos I D tuli ära, politsei ja kiirabi tulekut ei näinud. Tema arvates läks Sergei Kubanski taksoga ära. Väidab, et nägi T sel õhtul baaris. J ja T nägid juhtunut ja ise pärast rääkisid sellest talle. Sergei Kubanski kaitsjaga on suhelnud üks kord pool aastat tagasi, kui viis N I kaitsja juurde. See on eeluurimisel valesti kirja pandud, et Sergei Kubanski lõi A O . A O oli kellegi teisega veel mingi konflikt, seda rääkis Sergei Kubanski. Tunnistaja J K kinnitas, et 21.10.2005.a. oli V D sünnipäev, kogunesid seda tähistama suvilasse. Seal olid V D , Sergei Kubanski, A.O ja veel rahvast. Kõik koos tuldi ööklubisse O
5. Tulid sinna, tellisid joodavat, istusid lauda. Natuke jõid, umbes 150-200 grammi alkoholi. Veidi 7 aega läks mööda oli politseireid, mis kestis ca 20-30 minutit. Pärast reidi läks tema õue suitsu tegema. Sergei Kubanski läks esimesena, tema läks 5-10 minuti pärast välja. Tema läks välja baari lähima nurga juurde. Uksest väljudes läks vasakule ja seisis käsipuu lähedale. Seina ääres seisis üks must džiip, üks koht oli vaba ja kolmas koht oli kinni ja edasi veel oli autosid. Sergei Kubanski seisis auto külje peal. Seal olid veel kaks noormeest, kes riidlesid. Üks oli tumedas riietuses, teine oli heledas. Need kaks meest omavahel tülitsesid, tõuklesid. Sergei Kubanski tuli neist mööda ja nad lülitusid tema peale. Sergei Kubanski peatus, mõlemad noormehed hakkas teda riietest kiskuma. Tumedas riides noormees lõi Sergei Kubanskit jalaga vastu jalga. Too kükitas. Heledas särgis noormees hakkas väänama ta käsi selja taha, Sergei Kubanski tõusis püsti, tõukas selle noormehe eemale. Tumedas riietuses noormees läks juurde ja hakkas Sergei Kubanskit peksma, kõik löögid tabasid Sergei Kubanskit vastu käsi ja külge ja siis Sergei Kubanski lõi seda tumedas riides noormeest näkku. Too astus kaks-kolm sammu ja võttis kaklusasendi. Sergei Kubanski võttis ka vastava poosi, siis tumedas riides noormees hakkas taganema, komistas parklas oleva kivi vastu, kukkus ja lõi pea vastu teist kivi. Sergei Kubanski läks tema juurde, kusagil poole meetri peale, valges särgis noormees tuli ka maaslamaja juurde, Sergei Kubanski keeras ringi ja hakkas tulema tema poole. Mida valges riides noormees tegi, seda ta ei näinud. Peale seda Sergei Kubanski läks garderoobi, võttis jope ja läks koju. Tema läks ka koju. Ei oska öelda, kas G väljas nägi, kuid heledas riides noormees seal posti juures ei olnud S G Küsimusele, kas nad on oma seltskonnas seda sündmust arutanud, K keeldus vastamast. Tunnistaja J K kinnitas, et oli O2 baaris koos V R ja T . Tunneb kannatanu A O ja suhtles temaga baaris. A O juhtunut ise pealt ei näinud, oli väidetavalt sel ajal baaris. Siis kui ise peksa sai, läks välja nurga juurde ja nägi, et A O oli pikali maas ja kiirabi kohal. Kinnitas, et ei mäleta eriti midagi. Tunnistaja T S kinnitas, et tuli öökubissse O2 peale politseireidi. Teab, mis peale kaklust juhtus, sest nägi kannatanut maas lebamas, seal oli paar tüdrukut, kes püüdsid teda aidata ja mõned noormehed ka. Ise ta juhtunut pealt ei näinud. Tunnistaja R K kinnitas, et oli 21.10.2005.a ööklubis O
6. A O tunneb ja nägi teda läbi akna rääkimas ca 7 mehega väljas. Juhtunut ise ei näinud. Talle rääkis T S , et A O sai peksa. Kohus kuulas üle ka kaitsja poolt taotletud tunnistajad J T , U S , M J , keda varem ei olnud üle kuulatud. Tunnistaja J T kinnitas, et õhtul läks diskole O2, sai seal tuttavaks tüdrukuga, kelle nimi oli U . Kella ühe paiku läks U parki jalutama, paar tundi jalutasid ja 2.30-3.00 paiku läksid tagasi. Olid kahekesi parklas raudtrepi juures, alkoholiosakonna seina juures, sealt trepp läheb Saue tänavale. Nägid, et kaklus oli baari nurga taga. Algul nägid, kuidas kaks inimest tõuklesid, üks oli tumedas riides, teine oli heledas riietuses. Nende külje peal seisis üks inimene, kes suitsetas. Teda ta tundis, see oli Sergei Kubanski, keda sõbrad olid talle näidanud. Sergei Kubanski seisis tagant teise betoonmügariku juures ja hakkas minema baari ukse poole. Need kaks, kes seal rüselesid, üks hakkas Sergei Kubanskit kätest tirima, aga see teine, kes oli tumedas riietuses, lõi teda jalaga vastu jalga. Sergei Kubanski kükitas, siis tõusis püsti ja tõukas tumedas riides meest. Heledas riides oli Sergei Kubanski selja taga ja püüdis tal käsi selja taha väänata, aga Sergei Kubanski tõukas teda kätega endast eemale, aga see tumedas riides mees kogu aeg lõi Sergei Kubanskit. Sergei Kubanski kattis kätega oma nägu ja siis tal õnnestus lüüa seda tumedas riides meest näkku, see tegi sammu tagasi, jalaga koperdas kivi otsa ja kukkus. Kui ta kukkus, siis käsi käis vastu autot ja auto signalisatsioon hakkas tööle. Peale tema kukkumist Sergei Kubanski kummardas tema kohale. Mees heledas, kes Sergei Kubanski taga seisis ja püüdis ta 8 käsi väänata, hakkas Sergei Kubanski poole minema ja Sergei Kubanski tõusis püsti ja läks baari suunas. Heledas riides mees läks maaslamaja juurde, lõi teda paar korda jalaga ja rahulikult läks turu poole. Siis tuli veel üks inimene baari ukse poolt, hakkas meelemärkusele tooma lamajat, tõstis teda ja lohistas teise kohta. Rahvas hakkas kogunema ja nad läksid koju. J T kinnitas, et tuli kaitsjale ise rääkima juhtunust ja sai kaitsja nime teada V D . Tunnistaja U S kinnitas, et oli ta ööklubis O
7. Läks sinna üksi kella 23 paiku, tutvus seal ühe noormehega, kelle nimi oli J ( T ), tantsis temaga. Pärast läksid jalutama umbes poole ühe paiku. Paar tundi neid ei olnud ja siis tulid tagasi peale kella kahte. Jäid õue seisma parkla lõpus oleva posti juurde, ööklubist esimese postirea viimase posti juurde. Üks noormees seisis nende lähedal, Sergei Kubanski suitsetas ka nende lähedal ja kaks noormeest seisid seal, üks oli tumedas, teine heledas riides. Sergei Kubanski nime sai teada kutse pealt. Kaks noormeest seisid seina lähedal ja riidlesid, Sergei Kubanski hakkas minema neist mööda baari ukse suunas, need kaks hakkasid temaga tüli norima. Tumedas riietuses noormees lõi Sergei Kubanskit jalaga ja teine hakkas tal käsi väänama. Heledas riides noormehe Sergei Kubanski tõukas eemale. Tumedas riides noormees hakkas Sergei Kubanskit peksma, Sergei Kubanski kattis kätega näo ja siis Sergei Kubanski lõi tumedas riides noormeest käega. Tumedas riides noormees läks kaks sammu tagasi ja võttis asendi nagu hakkaks ründama, tegi veel sammu tagasi, koperdas ümmarguse kivi otsa ja kukkus peaga vastu kolmandat või neljandat kivi. Sergei Kubanski läks tema juurde vaatama, mis temaga on, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis heledas riides noormees hakkas liikuma Sergei Kubanski poole ja Sergei Kubanski läks ära baari suunas. Siis tuli veel üks heledas riides noormees, patsutas maaslamaja põski ja hakkas teda baari poole lohistama. Kogunes palju rahvast. Paljud rääkisid, et on vaja kiirabi kutsuda. Kuna see neid otseselt ei puudutanud, läksid ära koju. Samas väitis, et teadis Sergei Kubanskit nägupidi juba ammusest ajast. Juhtunust luges ajalehest ja siis sai J T kokku. V D said teada advokaadi nime ja käisid advokaadi juures rääkimas. Tunnistaja M J kinnitas, et oli O2 juures.Üks inimene, kelle nime keeldus nimetamast, helistas, et seal on politseireid. Pidi selle inimesega nagunii kohtuma Selveri ees, aga läks siis parklasse kella kaheteistkümne paiku, et reidi vaadata aga reid oli juba lõppenud. Parklasse tuli Selveri poolt mööda kallakut alla ja keeras kohe parkla poole, baari juurde ei läinudki. Seisis seal nurga taga, mitte baari ees. Täpselt ei mäleta, aga vist hoone kõrval olevate postide kõrval kusagil tagapool. Kinnitab, et nägi kõike hästi ja tema vaadet ei varjanud miski. Nägi, et kaks inimest omavahel olid sõnavahetuses. Edasi Sergei Kubanski läks neist mööda, ütles tema kohta halvasti, et „kuradi narkomaan" või "narkodiiler“. Üks neist tõukas Sergei Kubanskit õlast, siis löödi teda. Kirjeldada neid isikuid ei oska, kuna ei mäleta, sest nii palju aega on mööda läinud. Läks mingiks kähmluseks. Sergei Kubanski proovis neid rahustada, mõlemad ründasid teda. Sergei Kubanskile löödi vastu jalga, seda nägi. Sergei Kubanski tõukas neid eemale (loogiline, et iga inimene kaitseb ennast). Edasi hakkas seina ääres seisva auto alarm tööle. Mingi aeg läks mööda ja siis tuli sinna kiirabi. Ei näinud, millega konflikt lõppes, ei tahtnud ligemale minna, ei taha konfliktidesse sekkuda. Ei näinud, kes kuhu läks. Tal oli kuu aega tagasi avarii, Villa Takso tegi avarii, auto kanti maha, tal oli peapõrutus ja sellepärast ta ei mäletagi kõike. Parklas oli peale Sergei Kubanski ja kahe tülinorija veel Z V (V D ). Luges lehest kõigepealt seda jama, mis seal kirjas oli ja kui Sergei Kubanski arreteerimine oli, sattus juhuslikult samasse trepikotta ja teda võeti ka kinni. Kui ta välja lasti, rääkis Sergei Kubanski naisega ja tema kaudu jõudis kaitsjani. Maakohus leiab, et olles seotud võistleva protsessi ja ristküsitluse kui selle osa reeglitega, kohus oli raskustes asjas selguse saamisel ja kohtuotsuse tegemisel. Käesoleva kriminaalasja, A 9 O raske tervisekahjustuse tekitamise, lahendamist oleks olnud mõistlik alustatada ööklubile suunatud turvakaamerate (eriti turvakaamera nr. 13) lindistuste vaatamisest, mis objektiivselt ilma emotsioonideta näitab faktiliselt toimunut ajalises järjekorras. Seejärel oleks kohus saanud keskenduda täpsemalt iga tunnistaja ülekuulamisele, sest turvakaamera lindistustel on fikseeritud ka jooksev aeg, mis võimaldab täpsemalt määratleda, kes tunnistajatest räägib õigust ja kes annab moonutatud ütlusi. Paljude tunnistajate ütluste põhjal teeb kohus järelduse, et ööklubis O2 toimunud politseireid lõi segi ööklubi töörütmi ja tekitas pausi tavalisele lõbutsemisele ning osa inimesi, nende hulgas ka Sergei Kubanski ja V D ärritusid silmnähtavalt ja muutusid tavalisest agressiivsemateks. Maakohus leiab ka, et politseireidil toimunu ja Sergei Kubanski kinnipidamise asjaolud ei ole käesoleva kriminaalasja uurimisobjektiks, kuid nad annavad aimu juhtunu taustast. Vajalik on keskenduda olulisele, s.o. küsimusele, kes põhjustas A eluohtliku raske tervisekahjustuse ja mis asjaoludel ta seda tegi. Vastavalt Riigikohtu lahendile
8. veebruarist 2007.a. nr. 3-1-1-105-06 lähtub kohus käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel ”eeldusest, et nii prokurör kui kaitsja on kohtuistungi eelselt hoolitsenud selle eest, et tunnistajatel, kelle ülekuulamist kohtuistungil nad on taotlenud, on olnud võimalus meenutada sündmusi, mille kohta nad on varem ütlusi andnud ja et kohtuistungil ei teki üldjuhul küsimust sellest, et kohtusse kutsutud tunnistaja tajutud asjaolusid ei mäleta”. Maakohus on veendunud, et kaitsja on aidanud meenutada sündmusi enda poolt taotletud tunnistajatel ja prokuröri juures on käinud oma ütlusi meenutamas tunnistaja M L . Kuna tegemist on võistleva kohtuprotsessiga, siis taoline eelnev ettevalmistus on ilmselt lubatav ja sellest tulenevalt ei saa kummagi poole tunnistajaid lihtsalt niisama välistada. Prokurör juhtis õigesti kohtu tähelepanu Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-85-07, mis ütleb, et Kriminaalmenetluse seadustikust ega Riigikohtu praktikast ei tulene süüdistatava kohustust nimetada alibit kinnitavaid tunnistajaid juba kohtueelses menetluses. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad lähtudes kaitsetaktikast või muudest kaalutlustest esitada sellise tunnistaja andmed vahetult kohtule KrMS § 227 lg. 1 sätestatud korras. Kui süüdistatav otsustab alibit kinnitavate tunnistajate nimed avaldada menetlejale alles pärast pikka aega kuriteosündmuse aset leidmist, võib nimetatud tunnistajate ütluste põhjal olla võimatu välja selgitada alibi paikapidavust. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse üks olulisi kriteeriumeid on aga see, kas tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad. Kaitsja on käesolevas asjas taotlenud tunnitajatena üle kuulata J T , U S ja M J , keda eeluurimisel üle kuulatud ei ole. Seega tuleb nende ütlusi kõrvutada teiste asjas kogutud tõenditega. Vastupidiselt kaitsjale kohus peab asitõendi vaatlusprotokolli (I kd. tl. 108-109) lubatud tõendiks, kuna see avab ja selgitab turvakaamera nr. 13 lindistust, mida kohus vaatas ja hindas kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Vastavalt Riigikohtu lahendile
9. märtsist 2007.a. nr. 3-1-1-127-06 peab kohus kõigi tõendite hindamisel kogumis siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg. 2 järgi tõendeid kaaluma, nende usaldusväärsust hindama ja vastuolude korral otsustama, millistele tõenditele tugineda. Antud kriminaalasjas on kõiki tunnistajaid ristküsitletud kohtu istungil ja kohus ei kasuta seetõttu eeluurimisel saadud ütlusi kohtuotsuse tegemisel. Maakohus kaaludes poolte esitatud tõendeid peab usaldusväärseks kannatanu A O , tunnistajate S G , M L , A G , J K ja A -L K ütlusi, sest need kattuvad turvakaamera nr. 13 lindistuselt nähtuga, kus uurija on õigesti ära tundnud (I kd. tl.108-109) A O , Sergei Kubanski, M L , S G ja V D i. Maakohus nõustub prokuröri sõnavõtus toodud analüüsiga turvakaamerate 10 lindistuste kohta. Maakohus leiab, et parim positsioon juhtunud konflikti vaatamiseks oli tunnistajatel S G ja M L metallist piirde ääres. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokolli fotole nr. 3 oli just neil otsene võimalus käsipuu juurest näha autode ees ja samal ajal turvakaamera poolt varjatud ümara betoonposti varjus toimunud traagilist sündmust. Maakohus peab seetõttu usaldusväärseks M L ja S G kohtus antud ütlusi, kus nad kinnitasid, et autode ette ööklubi O2 seina äärde (samal ajal turvakaamera silma alt ära betoonposti varju) viis A O keegi heledas riides noormees, keda tunnistajad ei tundnud ja kelle isikut kohtueelsel menetlusel ega kohtus ei ole õnnestunud tuvastada. See isik jäi posti taha A O juttu ajama kuni Sergei Kubanski tulekuni. Kas A O viimine turvakaamera lindistuse eest varjatud alale oli ette kavatsetud ja Sergei Kubanskiga kooskõlastatud ning seoses A O tööga politseis, selle kohta andmed puuduvad (ainuke tõend on S G kuuldud fraas A O posti taha kutsuja suust, et „tule, ment, räägime“ ning sellest on ilmselt vähe), kuid tunnistajad kinnitavad, et see heledas riides noormees ei löönud kordagi A O . Sama kinnitas kohtus ka tunnistaja J K (I kd. tl. 235), kes kinnitas ka, et see noormees ei olnud S G . Kaitsja ja Sergei Kubanski seisukoht, et posti taga tülitsejad olid A O ja S G , on lisaks tunnistajate ütlustele ümber lükatud turvakaamera nr. 13 lindistusega, millest on näha, et peale seda kui Sergei Kubanski on kell 02.00.15 läinud posti taha, siis S G räägib veel M L käsipuu juures ja alles 02.00.31 läheb Sergei Kubanskit A O lahutama. Kogu Sergei Kubanski posti taga viibimine ja S O rusikaga näkku löömine, jalgadega maaslamavale kannatanule pähe hüppamine ja jalaga löömine kestab turvakaamera nr. 13 lindistuse alusel kella 02.00.15 kuni 02.00.43 - seega kokku ainult 28 sekundit. Maakohus leiab, et Sergei Kubanski rünnak A O vastu oli kiire ja ülimalt intensiivne ning õige on M L ütlus, et kõik toimus ootamatult ja julmalt ja ta pole nii julma peksu varem näinud. Maakohus jagab prokuöri seisukohta, et Sergei Kubanski ütlused selle kohta, et teda ründasid A O ja temaga rääkiv S G ning ta oli sunnitud ennast kaitsma ja lööma A O , on ennastõigustavad, ei vasta asja tehioludele ja on antud soovist vabaneda vastutusest.Tegemist ei olnud temapoolse hädakaitse seisundiga, sest rünnaku algatas ta ise. Tema ütlused on ebausaldusväärsed ja ei haaku toimunud sündmuste lindistusega ja isegi tema kaitsja poolt kohtusse kutsutud tunnistajate ütlustega. Tunnistajate J T ja U S ütlused, et Sergei Kubanski suitsetas nende juures ööklubi O2 kõrval tagant teise betoonmügariku juures ja sealt läks piki O2 seina kahest tülitsevast mehest mööda ööklubi ukse suunas ja meeste juures tekkis konflikt, on ümber lükatud turvakaamera nr. 13 lindistusega, mis näitab, et Sergei Kubanski liikus kahel korral parklast O2 ukse poole esimese rea autode tagant ja A O ning kohtule tundmatu mehe juurde posti taha läks Sergei Kubanski kiirelt O2 ukse poolt piki seina äärt esimese rea auto eest. Ka Sergei Kubanski ise kinnitas eeltoodut kohtus. Tunnistaja M J ütlused on ligilähedased J T ja U S ütlustega, kuid ta ei oska öelda, kust ta juhtunut vaatas. Parkla tagaosast ta ei saanud näha kõike juhtunut, kuna autod varjasid peksmise kohta ja turvakaamera nr. 13 ja nr. 6 lindistusalas teda kordagi näha ei ole. Ka ei ole võimalik, et A O oleks ise rünnanud Sergei Kubanskit, siis taganenud ja kukkunud kogemata betoonkivile, sest siis oleks ta ilmunud vahepeal turvakaamera vaatevälja. Seda, et Sergei Kubanski oli agressiivses meeleolus enne A O juurde minekut, tõendab eelnev intsident J K noormehega ööklubi ukse juures, mida ei eita ka Sergei Kubanski ise. Maakohus peab S G ja M L ütlustega ja kohtumed. eksperdi arvamusega tõendatuks, et A O lõi ainult Sergei Kubanski ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali. Seejärel lõi püsti tõusta üritavat A O t jalaga pähe ja siis hüppas talle jalgadega pähe, s.o. realiseeris KarS § 118 p.1 järgi kvalifitseeritava süüdistuse objektiivse külje täielikult. M L ja S G ütlusi toetavad tunnistajate A G ja J K ütlused (I kd.tl. 188-196), kellele M L ja S G kohe kohapeal juhtunust natuke rääkisid. Tunnistajad E A ja R K kinnitasid kohtus samuti, et ise nad 11 sündmust ei näinud, kuid kuulsid sündmuskohal teistelt vahetult peale sündmust, et A O peksja oli Sergei Kubanski. Lisaks kohtualuse, kannatanu ja tunnistajate ütlustele on Sergei Kubanski süü tõendatud veel sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabelite ja skeemiga, patsiendikaardi koopiaga, Sergei Kubanski ja N I avalduste ja kaebustega ning nende vastustega, turvakaamerate lindistustega ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis oleva eksperdi arvamusega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega (I kd. tl. 41-48) nähtub, et Rakveres Laada 27 b keldris asub ööklubi O2 ja selle juures autode parkla. Sõites Laada tänava poolt parklasse, jääb otse ette ööklubi O2 sinise uksega sissepääs, mille kohal kiri ööklubi O
10. Ööklubi (otsevaates) parem pool külgneb parklaga ja selle seina ääres 8 teetakistust läbimõõduga 94 cm. Ukse ees metallist piire (foto 1) pikkusega 4,80 m. Mõõdetud on postide ja teetakistute asukohad. Ööklubi ukse poolt neljanda takistuse tagumine külg pruun, verekahtlaste jälgedega. Verepritsmetega määrdunud sein selle takistuse kohal. Fikseeritud on verejälgede asukohad (fotod 2, 4 ja 5) ning kaasavõetud vereproovide asukohad. Turvakaamera nr. 13 asub diagonaalis ööklubi vastas asuva kaupluse Rademar sildi kohal. Turvakaamera nr. 6 asub kaupluse Juku ukse juures ja on suunatud parkla keskosale. Kroonikeskuse keldrikorruse plaanil on märgitud ära peksmise koht (I kd. tl. 48) ja seda ala katva turvakaamera asetus. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist 25.11.2005 nr. 819 (I kd. tl. 94-98) nähtub, et A O tuvastati pea tömp trauma: parema oimuluu joonmurd läbi püramiidi suunaga kiiruluule ja koljupõhimiku keskmisesse auku peaaju põrutuse (hulgalised põrutuskolded peaaju mõlemas hemisfääris) ja ajukelmete-aluste verevalumitega ning ulatusliku kõvakelme-pealse verevalumiga paremal otsmiku-oimu-kiiru piirkonnas, põrutushaav paremal kiiru piirkonnas ja ülahuulel suus, verdumised kõõlustanul paremal pea poolel. Kõik esinenud tervisekahjustused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest rusikaga, jalaga vastu nägu (põrutushaav ülahuulel) kui ka kukkumisest kasvu kõrguselt ja sellele järgnenud löökidest vastu pead kängitsetud jalaga. Arvestades sündmuse asjaolusid on eksperdi arvamuse kohaselt koljuluude murd paremal kiiruoimu luul ja põrutushaav kiiru piirkonnas tekkinud kukkumisel kasvu kõrguselt pea löömisega vastu asfalti või kerakujulise sõidutakistuse külje vastu. Löök (löögid) rusikaga, jalaga vastu nägu, kukkumine ja järgnenud jalalöögid pea-näo piirkonda ja selle tampimisel jalaga põhjustasid peaaju põrutuse, verevalumid ajukelmete all ja ulatusliku parempoolse kõvakelme-pealse verevalumi. Tegemist on kõikide löökide koostoimega, mil jõu rakenduspunktid näol (põrutushaav ülahuulel) ja paremal pea poolel (verdumised kõõlustanul pea paremal pool ja põrutushaav paremal kiiru piirkonnas). Ekspertiisiks esitatud ravidokumentide alusel ei ole võimalik löökide arvu kindlaks määrata. A O tekitatud trauma vajas kirurgilist vahelesegamist ja oli eluohtlik. Täielik tervenemine on pikaajaline, kestvusega vähemalt 4 kuud, mis on meditsiiniline tunnus raske kehalise haiguse määramiseks. Tagajärgedena võivad olla peavalu, tasakaaluhäired, kuulmise langus jne. A i O verest leiti Mustamäe haiglas 1,98 promilli etüülalkoholi, kuid tunduvalt varem Rakvere Haiglas leiti veres 1,44 promilli etüülalkoholi, mis on seotud ilmselt erinevate meetodite kasutamisega. Maakohus, hinnates tõendeid kogumis leiab, et tunnistajate J T , U S , M J ja V D ütlused süüdistatava Sergei Kubanski tegevuse kohta posti varjus ei ole täielikult usaldusväärsed, neid on ühetaoliselt ja detailselt ettevalmistatud kohtuks ja nad on Sergei Kubanski või tema sõbra V D head tuttavad ning nende ütlused on vastuolus kohtu poolt objektiivseteks ja usaldusväärseteks tunnistatud tunnistajate S G ja M L ütlustega, turvakaamera nr. 13 lindistusega ning ekperdi arvamusega; nende ütlused on antud soovist pehmendada Sergei Kubanski osa juhtunus ja vabastada ta vastutusest ning kohus ei saa otsuse tegemisel nendele 12 tugineda. Tõendid kogumis (turvakaamera nr. 13 lindistus, tunnistajate S G , M L i, A G , J K ja A -L K ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelite ja plaaniga ning kohtuarstliku ekspertiisi aktiga) tõendavad, et A O peksis lühikese aja jooksul ainult Sergei Kubanski. Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid, et keegi teine oleks A O üldse löönud. Raske tervisekahjustuse tekitamise objektiivne koosseis käesoleval juhul KarS § 118 p. 1 järgi seisneb eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamises, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Vastavalt eksperdi arvamusele oli A O tekitatud eluohtlik tervisekahjustus ja selle tervisekahjustuse põhjustasid nii kukkumisest kui ka löömistest tekitatud kõik vigastused kogumis ja nende kõigi vigastuste tekitaja oli Sergei Kubanski. Seega põhjuslik seos Sergei Kubanski käitumise ja saabunud tagajärje vahel on olemas ning seega realiseeris Sergei Kubanski KarS § 118 p.1 objektiivse külje. Maakohus leiab, et Sergei Kubanski pani subjektiivsest küljest oma süüteo toime kaudse tahtlusega. Riigikohtu otsusest nr. 3-1-1-28-01 tuleneb, et kaudne tahtlus eeldab seda, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Lüües kannatanu rusikaga pikali ja lüües teda jalaga vastu nägu ning hüpates hoo pealt kannatanule jalaga pähe, kus asuvad elutähtsad organid, kujutab inimene ette mistahes vigastusi ja mistahes tagajärge ning see kehtib ka antud juhul Sergei Kubanski kohta, kes pidi möönma oma intesiivse ja kiire tegevuse käigus igasugust liiki kehavigastuste tekitamist A O ning see on käsitatav tahtliku teona kaudse tahtluse vormis. Seega on Sergei Kubanski süü A O eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises tõendamist leidnud ja sellega pani ta toime KarS § 118 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus õigeks mõista Sergei Kubanski seoses põhjusliku seose puudumisega tema tegevuse ja saabunud tagajärje vahel, kuna kohtuistungil on Sergei Kubanski süü toimepandud kuriteos täielikult tõendamist leidnud. Maakohus ei saa kasutada tõendina tunnistaja K S eeluurimisel antud õigeid ütlusi, kuna ta kohtus täielikult loobus nendest, kinnitades, et politsei hoidis teda kinni, ähvardas ja ta kirjutas ütlustele alla, ilma et oleks ütlusi läbi lugenud või neid oleks talle ette loetud. Kuna K S on eeluurimisel ja kohtus andnud oluliselt erinevaid ütlusi, olles eelnevalt mõlemal korral hoiatatud valetunnistuste andmise eest, siis peab maakohus vajalikuks saata materjalid tema kohta Viru Ringkonnaprokuratuurile otsustamaks tema kriminaalvastutusele võtmise valetunnistuste andmise eest. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus KarS § 56 sätetest. Sergei Kubanski karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. Sergei Kubanski on varem kohtulikult korduvalt karistatud, tal on kindel elu- ja töökoht, ta pole teinud vajalikke järeldusi eelmistest karistustest ja on toime pannud raske kuriteo ning maakohus peab vajalikuks karistada teda reaalse vabaduskaotusliku karistusega. A O tsiviilhagi 7 167.55 kr on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 306-313 ja315, maakohus o t s u s t a s: Süüdi mõista SERGEI KUBANSKI KarS § 118 p.1 järgi ja karistada teda 7 (seitsme) aastase vangistusega, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendada Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2005.a. 13 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 3 (kolme) aasta, 4 (nelja) kuu ja 19 päevase vangistuse võrra ning mõista SEGRGEI SERGEI KUBANSKILE liitkaristuseks 10 (kümme) aastat, 4 (neli) kuud ja 19 päeva vangistust. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata, SERGEI KUBANSKI karistusaja alguseks lugeda 23.10.2005.a., s.o. tema kinnipidamise päev. Välja mõista Sergei Kubanskilt (eluk. , asub vanglas): - 7167.55 kr A O (a/arve nr. xxxx Hansapangas) kasuks tsiviilhagi katteks; - 98.60 kr kohtukulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljunduskulude katteks; - 2875 kr kohtukulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest ja - 10875 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1 alusel. Asitõendid – sündmuskohalt võetud verenäidised kolmes pakendis, mis asuvad Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas, ja CD plaat turvakaamerate lindistustega, mis asub kriminaalasja juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: Rahvakohtunikud: /allkiri/ /allkirjad/ Ärakiri õige. Nooremreferent L.Sarnet J. Griffel, A.Salumäe I.Golubev
12. 2008.a Viru Ringkonnakohus otsustas: Viru Maakohtu 09.05.2008 kohtuotsus Sergei Kubanski süüdistusasjas jätta muutmata. Kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi ja süüdistatava Sergei Kubanski apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus
13. veebruaril 2009.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega Nooremreferent I.Golubev