4-08-13410/1

4-08-13410 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2009, Tartu Väärteoasja number 4-08-13410 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Heleri Väljaru määruskaebus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2009 määrus ja saata Heleri Väljaru kaebus Lõuna Politseiprefektuuri kiirmenetluse
4. novembri 2008 otsusele Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele kuulu. Asjaolud Heleri Väljaru esitas 30.12.2008 Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri kiirmenetluse 30.11.2008 otsusele. Tartu Maakohtu 19.01.2009 määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata ja tagastati H. Väljarule. Määruse motiivide kohaselt leidis kohus, et kaebus oli esitatud hilinenult. Samuti ei esinenud aluseid, mis annaksid põhjuse lugeda tähtaeg möödalastuks mõjuval põhjusel. Nimelt nähtub Jõgeva Politseiprefektuuri 30.11.2008 kiirmenetluse otsusest, et H. Väljaru on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on otsuse kätte saanud 30.11.
5. Seega, lähtudes VTMS § 114 lg 3, oleks tulnud kaebus kohtule esitada hiljemalt 15.12.
6. H. Väljaru on kaebuse kaaskirjas märkinud, et toimetas kaebuse käsipostiga Jõgeva politseijaoskonda selle juhi V. Kekiševi kätte edasiandmiseks Jõgeva kohtumajale. H. Väljarule teadaolevalt tema kaebust kohtule ei edastatud. Maakohus leidis, et kuivõrd kaebaja poolt allkirjastatud väärteootsuses on selgelt kirjas, et kaebus tuleb esitada kohtule, ei ole KrMS § 172 lg 2 sätestatud mõjuva põhjusena tähtaja ennistamisel käsitletav kaebuse esitamine valele isikule ning lähtudes KrMS § 172 lg 1 ei ole alust ka kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu H. Väljaru palub kohtumääruse tühistamist ja tema kaebuse menetlemise jätkamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tunnistab ta, et esitas kohtule mõeldud kaebuse käsipostiga Jõgeva politseijaoskonna juhi V. Kekiševi kätte, kes tema arusaamise järgi oleks kohtule adresseeritud kaebuse pidanud viivitamatult edastama Jõgeva kohtumajale. Oma käitumises juhindus ta VTMS § 78 lg 1: „Kui … vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule“; lg 3: „… Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, …“ ja lg 4: „Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule.“ Kuna kohtute dokumendiregistrist oli näha, et tema kaebus kohtusse ei jõudnud, pöördus ta 28.12.2008 kohtu poole avaldusega, milles palus kohtult abi menetluse jätkamiseks tema tähtaegselt esitatud kaebuse alusel. Abi asemel sai ta 20.01.2009 tema kaebuse läbivaatamata jätmise määruse. H. Väljaru on arusaamisel, et kui kodanik pöördub abi saamiseks õiguskaitseorganite (politsei, prokuratuur, kohus) poole, kuid eksib teadmatusest adressaadiga, toimetatakse pöördumine viivitamatult õigele organile (politseiasutus ja kohus asuvad käesoleval juhtumil samas hoones). Politseijuht võttis kaebuse isiklikult vastu ja oleks võinud teda teavitada sellest, et ta on eksinud adressaadiga või oleks võinud valel aadressil esitatud kaebuse talle tagastada, kuid seda ei juhtunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Määruskaebuse läbivaatamisel peab ringkonnakohus otsustama kaebaja väidete üle, sh vastama küsimusele, kas maakohus on kaebuse läbivaatamata jätmisel õigesti juhindunud VTMS §-st 118 lg 2 p 1 ja §-st 114 lg
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Tartu Maakohtu 19.01.2009 määrus tuleb tühistada, kaebuse esitamise tähtaeg ennistada ja H. Väljaru kaebus tuleb saata Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks, lähtudes VTMS
8. peatüki sätetest. VTMS § 38 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 2 p 1, 2 sätestavad, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Väärteoasja materjalidest nähtub, et H. Väljaru esitas kaebuse talle väärteootsuses märgitud ja seadusest tuleneva tähtaja piires, kuid ekslikult valele asutusele. Tema sellist eksimust kinnitab ka väärteotoimikus sisalduv avaldus, mille H. Väljaru esitas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 1). Avalduses märgib H. Väljaru, et ta esitas Jõgeva kohtumajale mõeldud kaebuse 15.12.2008 käsipostiga Jõgeva politseijaoskonda selle juhi V. Kekiševi kätte. Kuna H. Väljarule teadaolevalt tema kaebust kohtule edastatud ei ole, palus ta maakohtu abi asjas menetluse jätkamiseks. Jõgeva kohtumaja on nimetatud avalduse saanud 30.12.
9. Tartu Ringkonnakohus võttis H. Väljaru poolt toodud asjaolude kontrollimiseks telefoni teel ühendust Jõgeva Politseiprefektuuriga, kust kaebaja väiteid ka kinnitati. Ringkonnakohus leiab, et kuigi H. Väljaru kaebus saabus Tartu Maakohtusse hilinenult, esitas kaebaja selle Jõgeva Politseiprefektuurile õigeaegselt ja kontrollis ise ka hiljem, kas tema kaebus on ikka maakohtule edastatud. Seega näitas ta üles vajalikku hoolsust ning soovi kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks. Ekslikult on isik kaebust esitades tuginenud VTMS § 78 sättele, mis näeb ette edasikaebamise korra kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et juriidiliste eriteadmisteta isik ei pruugi vahet teha kohtuvälise menetleja tegevuse ja kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebamise erisustel. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on tegemist KrMS § 172 lg 2 p 2 sätestatud muu asjaoluga, mida kohus peab mõjuvaks. H. Väljaru kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada ning kaebus tuleb saata Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Kohtunik T.Lõhmus 2