MS § 426, 432 Vabastada Ivo Jago, isikukood: 37004162721, talle Tartu Maakohtu 10.01.2005.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 06.01.2013.a.
Kohustada Ivo Jagot täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx.; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2 ja 9 alusel määrata Ivo Jagole katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - alluda elektroonilisele valvele 4 (nelja) kuu kestel elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest arvates. Määrata Ivo Jago katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Maret Sildala järelevalve alla. Välja mõista Ivo Jagolt 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule10 päeva jooksul arvates 06.02.2009.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Ivo Jago tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 10.01.2005.a otsusega
ja § 263 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 19.-20.01.2004, s.o 2 päeva kantuks ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat ja 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.01.2005.a ja lõpeb 06.01.2013.a.
lg 2 p 2 alusel on kinnipeetav kandnud 2/3 karistusajast 07.05.2010.a.seisuga, õigus taotleda vabanemist elektroonilise valvega tekkis 07.01.2009.a. Ivo Jago on varem kriminaalkorras karistamata. Tartu Vanglast antav üldhinnang Ivo Jago käitumisele on rahuldav. Vangistuse jooksul kinnipeetaval üks distsiplinaarkaristus, kuna ei viibinud väljasõidul ettenähtud kohas (06.09.2007, kartser 5 päeva). Vabaduses olemas kindel elukoht endises korteris ning tal on võimalik jätkata töötamist OÜ-s x, milles on ise osanik. Tartu Vangla andmetel võlgnevused puuduvad, vabastusfondis on üle 13 000 krooni. Vanglas on omandanud tisleri kutseõppe I mooduli, vanglas töötanud alates 2007.a algusest. Läbinud grupitöö „Viha juhtimine“. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi nädalavahetustel, kuritegu toime pandud joobeseisundis. Kinnipeetav on aru saanud ohtudest, mis kaasnevad alkoholi tarvitamisega, vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Kinnipeetav kahetseb tehtut ning on teinud reaalseid pingutusi tekitatud kahju hüvitamiseks. Ivo Jago vabanemisel võib ohu ilmnemise tõenäosus olla kõige suurem, kui isik hakkab alkoholi tarvitama. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Ivo Jago ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik. Kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Samuti on Ivo Jagol vabanedes võimalus asuda tööle OÜ-s x. Ivo Jagol on head suhted pereliikmete a töökaaslasega, suhted endise abikaasaga on head, tütrega väga head. Õemees T. T. on andnud nõusoleku olla I. Jagole vabanemisel tugiisikuks. Tartu Vanglas on I. Jago läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „12 sammu“. Vangistuses tegi koostööd psühholoogiga ja lubas kasutada psühholoogi abi ka vabaduses. Ivo Jago on tasunud kohtukulud ja nõude ohvri perekonnale, täiturite infosüsteemi andmetel Ivo Jagol võlgnevused puuduvad. Ivo Jago on vanglas töötanud ja tal on säilinud tööharjumus. Tal on motivatsioon elada edaspidi seaduskuulekalt ja teha kriminaalhooldajaga koostööd. Riskiteguriteks on alkoholi tarvitamine ja varasem vähene oskus pingeolukordade lahendamisel. Eeltoodu põhjal leiab kriminaalhooldusametnik, et on otstarbekas vabastada Ivo Jago elektroonilise järelevalvega. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ivo Jago seletas kohtuistungil, et ta on aru saanud ja andnud hinnangu oma senistele eluviisidele, mis viisid teda kuriteole. Ta ei eita alkoholiprobleeme teo toimepanemise ajal. Ta on alkoholile ei öelnud ja loodab vabaduses tuge lähedastelt isikutelt, kes teda selles osas toetavad. Elukoht on talle endale kuuluvas korteris. Vanemad elavad x vallas ja vajavad abi. Eeltroonilise järelevalve perioodil võivad vanemad tema juurde kolida, hiljem saab vanemate juurde käia. Töökoht on endises töökohas. Head on suhted õe perega, samuti tütrega, kes tahab Tartusse ülikooli õppima tulla. Prokurör leiab, et Ivo Jago käitumine vanglas on olnud positiivne, kuid tule tähelepanu pöörata kuriteo asjaoludele. Kuriteo tagajärjel sai kahjustada olulisim õigushüve, inimese tervis. Seda arvestades on kandmata karistusaeg jäänud liiga pikaks, et ennetähtaegselt vabastada esimese seaduses sätestatud tähtaja saabumisel. Kaitsja leiab, et ennetähtaegseks vabastamiseks on küllaldaselt materiaalset alust ja selleks on ka seaduslik alus olemas.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Ivo Jago tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud pool karistusajast. Ivo Jago on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele järelevalvele ja tehnilised tingimused selleks on tema elukohas olemas.
2 p. 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu, töötahe ja oskused. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ja sealne tegevus kutseoskuste omandamisel ja käitumise kujundamisel viitavad positiivsetele muutustele. Kinnipeetava vabanemise korral on vabaduses lähedastest koosnev tugev sotsiaalne võrgustik, mis aitab kaasa resotsialiseerumisele. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Ivo Jagost endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Kohtunik ei tuvastanud neid riske, mis
sätestatud esimesel tähtajal karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel vältimatult kaasneksid. Ivo Jagon on valmis koostööks kriminaalhooldusel.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2 ja 9 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Kinnipeetaval on töötahe ja seetõttu tööle asumise ja sissetuleku saamiseks reaalsed võimalused. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 330,40 krooni, mis maksti KrMS § 175 lg. 1 p. 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg. 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda. Ene Muts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.