Kriminaalasi nr 1-08-17141 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27 jaanuar 2009 a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-17141 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek

§ 121

järgi ja karistuseks on mõistetud 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Põlva Maakohtu 30.10.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.03.2007.a ja lõpeb 25.10.2010.a. Võimalus koos 1

§ 200

lg 2 p 8,9 ja § 214 lg 2 p 1 järgi 4 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga.

§ 74

lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 1 aasta vangistust,

§ 74lg 1, 3 alusel ülejäänud osa 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Meelis Kulla tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna Meelis Kullal on vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta ei ole ilmselt järeldusi teinud. Kaitsja palus kaaluda Meelis Kulla vabastamist, kuna kinnipeetav on vangistuse ajal töötanud ja õppinud, tal on vabaduses lähedaste toetus ja kindel elukoht. Meelis Kulla selgitustest nähtub, et ta on ka varem kriminaalhooldusel olnud ja hindab selle läbimist edukaks. Vaid mõni nädal enne katseaja lõppu oli kinnipeetava naine põhjustanud olukorra, mille tõttu viibib Meelis Kuld nüüd uuesti vangistuses. Kinnipeetav hindab ka vangistuses oldud perioodi edukaks – ta on õppinud, töötanud võimalusel ja osalenud programmides. Distsiplinaarrikkumised, mis ta on toime pannud, on olnud Meelis Kulla arvates tühiste rikkumiste eest. Vabaduses asuks ta elama venna juurde ja loodab ka tööle saada. Vabanedes sooviks ta suhelda lastega ja neid materiaalselt toetada. Siiani pole ta saanud laste kasvatamisest vangistuse ajal osa võtta, kuna endine naine keeldub temaga suhtlemast.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Meelis Kuld on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Meelis Kuld on varem kriminaalkorras karistatud ja kannab hetkel karistust kuritegude eest, millised pani toime katseajal. Enne karistuse kandmisele asumist oli ta tagaotsitav ja tema suhtes kohaldati kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist, kuna ei ilmunud määratud ajal kohtusse ja ei viibinud ka määratud elukohas. Eelnev seab kahtluse alla Meelis Kulla sobivuse kriminaalhooldusele. Positiivne on asjaolu, et vangistuse ajal Meelis Kuld võimalusel õppinud ja töötanud ja osalenud ka mõningates programmides. Samas nähtub tema selgitustest kohtuistungil, et ta on ennastõigustav, süüdistab kõiges toimuvas teisi ja ei ole ilmselt toimepandu kohta järeldusi teinud. Tähelepanuta ei saa jätta ka kinnipeetava objektiivset käitumist viimase aasta jooksul – teda on 2008.a kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati vaid kuus kuud tagasi. 2