) §200 lg.2 p.7 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat.
lg.1 alusel suurendati seda karistust Narva Linnakohtu 22.11.2005 otsuse järgi kandmata karistuse osa võrra (5 aastat vangistust).
arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks jäi 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohtu 29.05.2007 otsusega tühistati eelnimetatud Viru Maakohtu otsus Pavel Karasjovile
lg.1 kohaldamise ning ärakandmisele kuuluva karistuse osas ja kohaldati
Mõistetud liitkaristus (5 aastat vangistust) ja karistuse kandmise algus (20.02.2007) jäeti muutmata.
alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuse aega ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust – 02.08.2006 noomitus ja 16.10.2007 pikaajalise kokkusaamise keeld. Iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav vanglas osalenud sotsiaalprogrammides ega töötanud. On esitanud taotluse tööle minemiseks ja riigikeele kursustel osalemiseks, kuid positiivset vastust ei ole veel saanud. Kinnipeetav on varem kohtulikult karistatud kaks korda, neist üks kord tingimisi. Vangistuses viibib teist korda. Kinnipeetav on vaimselt tugev, mõistab ning saab aru oma tegevuse tagajärgedest. Soovituslik oleks loobuda alkoholi tarvitamisest, leida püsiv legaalne sissetulek ning tugineda lähedaste toetusele. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve kestuseks 11 kuud. Arvamuse kohaselt avaldavad positiivset mõju järgmised asjaolud: kinnipeetav omab tugiisikut oma perekonna näol, kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument ja kindel elukoht. Negatiivsed asjaolud on järgmised: kinnipeetav on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mistõttu ei ole uue kuriteo toimepanemise oht välistatud, enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi ja kanepit. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: kinnipeetav on emotsionaalselt mõjutatav teiste isikute poolt ning tema sõpruskond on seni koosnenud kriminaalse käitumisega inimestest, alkoholi tarvitamine, narkootikumi tarvitamine, garanteeritud töökoha puudumine, uue kuriteo sooritamine katseajal. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral panna talle järgmised lisakohustused: osaleda sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik pakub, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, registreerida kriminaalhooldusosakonnas esimese kolme kuu jooksul igal nädalal, kahe nädala jooksul pärast vabanemist asuda tööle või võtta end arvele Ida-Viru Tööturuametis. Viru Maakohtu 26.11.2008 määrusega jäeti Viru Vangla taotlus Pavel Karasjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks läbi vaatamata, kuna materjalid tema kohta olid esitatud enne seaduses sätestatud tähtaega ning vangla oli elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtaja arvutamisel eksinud. 2 Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2009 määrusega tühistati Viru Maakohtu ülalnimetatud määrus ja saadeti materjalid süüdimõistetu Pavel Karasjovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks sisuliseks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Nimetatud materjalid saabusid tagasi Viru Maakohtusse 19.01.2009. Maakohtu istung Süüdimõistetu Pavel Karasjov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et soovib paraneda ja elada edaspidi seaduskuulekalt. Prokurör Rita Hlebnikova leidis maakohtu istungil, et Pavel Karasjovi vabastamine on enneaegne. Kinnipeetav on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, viimasel korral oli tegu I astme kuriteoga. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht ning ta liialdab alkoholiga. Kuigi kriminaalhooldaja nõustus kinnipeetava vabastamisega tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, leidis prokurör, et alukoha olemasolu ja perekonna toetus ei ole antud juhul otsustavad tegurid. Kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov leidis maakohtu istungil, et alused Pavel Karasjovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega on olemas. Kinnipeetav on kinnitanud, et vabaduses on tal olemas konkreetne töökoht, tal on ehitaja eriala, soov paraneda, tööle minna. Ka kriminaalhooldaja toetab kinnipeetava vabastamist. Kaitsja leidis, et süüdimõistetule tuleb anda võimalus tõestada, et edaspidi elab ta õiguskuulekalt ja kuritegusid rohkem toime ei pane. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Pavel Karasjov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav Pavel Karasjov on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärtegude toimepanemise eest. Pavel Karasjov oli Ida-Viru Maakohtu 22.11.2005 otsusega süüdi mõistetud
Uue kuriteo pani ta toime juba 24.01.2006, s.o. katseajal (t.l.14-18). Seekord oli tegemist I astme kuriteoga. Karistuse kandmise ajal kinnipidamiskohas on teda karistatud distsiplinaarkorras kahel korral. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Pavel Karasjovi puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse 3 tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Olukorras, kus Pavel Karasjov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses olles üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Uute kuritegude toimepanemise risk on Pavel Karasjovi poolt jätkuvalt kõrge. Kuigi kriminaalhooldaja on toetanud Pavel Karasjovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi vabastamist enne tähtaega ja leidnud, et selle aluseks on perekonna ja isikut tõendava dokumendi omamine, leiab maakohus, et antud juhul tuleb arvestada ka Pavel Karasjovi isikut ja tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid. Maakohus ei nõustu kriminaalhooldaja arvamusega, et perekonna ja kehtiva isikut tõendava dokumendi omamine oleksid ilmtingimata sellised asjaolud, mis tingivad kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise ja leiab, et Pavel Karasjovi puhul ei ole usutav, et nimetatud asjaolud hoiaksid ära Pavel Karasjovi poolt uute kuritegude toimepanemise. Asja materjalidest nähtub, et ka kuritegude toimepanemise ajal oli tal olemas sama perekond, sama elukoht ning ka isikut tõendav dokument. Arvestades Pavel Karasjovi isikut ja tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Isik peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistust vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.