1-09-743/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.01.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-743 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Rita HLEBNIKOVA Asja läbivaatamise kuupäev 27.01.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Endel TÜNDERI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Endel TÜNDER sünd. 15.04.1970, isikukood 37004155226, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx xxx xxx, töökohta ei omanud Karistuse kandmise algus 09.10.2003 ja lõpp 27.08.2011 Jätta Endel TÜNDER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 16.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Endel Tünderi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Endel Tünder on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 09.10.2003 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §209 lg.2 p.1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta. KarS §65 lg.2 alusel suurendati karistust Lääne-Viru Maakohtu 11.05.2001 otsusega mõistetud karistuse (9 aastat 3 kuud 17 päeva vabadusekaotust) ärakandmata osa (6 1 aastat 10 kuud 19 päeva vabadusekaotust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 10 kuud 19 päeva vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elukoht, omab nii kutseoskusi kui töökogemust. Kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt, on võtnud ka teiste süütegusid enda peale. Vabaduses tarvitas alkoholi iga päev. Kinnipeetav on egotsentriline, enesehinnang on kõrgenenud. Oma eesmärkide saavutamiseks on kasutanud vägivalda. Uute kuritegude toimepanemise risk on seotud tööga hõivatusega ning kohanemisvõimega väljaspool vanglat. Otstarbekas oleks osaleda nõustamisel, mis aitaks tõsta iseseisvust otsuste tegemisel ja enesehinnangut, samuti osaleda agressiivsuse asendamise treeningul, nõustamisel tavaühiskonna nõudmistega kohanemiseks ning sotsiaalpsühholoogilisel nõustamisel. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lihtsustatud põhiharidus, korduvalt on diagnoositud kerge vaimne alaareng, ta on kergesti mõjutatav. Vanglas ei ole sotsiaalprogrammides osalenud, kuigi pikaajalise vangistuse tõttu on risk seotud kohanemisvõimega väljaspool vanglat. Vabanemise korral kavatseb kinnipeetav asuda elama poolõe juurde 2-toalisesse korterisse, kus antud momendil elab 4 täiskasvanut ja 16-aastane teismeline. Poolõe sõnul on elamistingimused kitsad, temal ei ole kinnipeetavat materiaalselt võimalik toetada. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval kehtiv isikut tõendav dokument. Kriminaalkorras on teda karistatud 5-l korral, vangistuses viibib teist korda. Aastate jooksul on jätkanud üksi ja grupis varavastaste kuritegude toimepanekut vaatamata erinevatele karistustele. Kinnipeetava kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Viimane karistus KarS §209 lg.2 p.1 järgi on saadud vanglas viibimise ajal. Kinnipeetav on kuriteokaaslaste poolt kergesti mõjutatav, tal puudub empaatiavõime, tema käitumine on ennastõigustav. Isiku uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on: toetava sotsiaalse võrgustiku puudumine, mõjutatavus, vähesed sotsiaalsed oskused, kindla töökoha ja sissetuleku puudumine vabaduses, konkreetsete tegevusplaanide puudumine, isikut tõendava dokumendi puudumine, teisi ärakasutav elustiil, võimetus õppida kogemustest ja karistusest, uue kuriteo toimepanek vangistuse ajal. Arvestades eeltoodut leidis kriminaalhooldaja, et kinnipeetav vajab vabaduses seaduskuulekaks toimetulekuks täiendavaid sekkumisi, tal puudub toetav sotsiaalne võrgustik ja kindel töökoht ning tema käitumises vangistuse ajal ei viita miski sellele, et ta oleks tegelenud käitumise muutmisega ja ennast aktiivselt ette valmistanud resotsialiseerumiseks ühiskonda. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on veel üle 2,5 aasta, vabastamisele eelnevaid sotsiaalprogramme läbimata on vähetõenäoline, et ta suudaks vabaduses seaduskuulekalt toime tulla. Maakohtu istung Süüdimõistetu Endel Tünder seletas maakohtu istungil, et tegelikult ei ela poolõe korteris nii palju inimesi, kui on kriminaalhooldaja arvamuses kirjas ja temal on võimalus minna elama poolõe mehe isa majja, kus ta asub ehitama ahjusid. Kui tema töö sobib, siis võetakse ta tööle xxx pottsepana. Võimalust, et ta ei tee kvaliteetset tööd, ei ole, mistõttu on kindel, et saab töökoha. 2 Prokurör Rita Hlebnikova süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega maakohtu istungil ei nõustunud, kuna süüdimõistetul ei ole töö- ega elukohta. Õe korter ei ole selline, kuhu Endel Tünder saaks vabanedes elama asuda, samuti puudub garantiikiri töökohast. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Endel Tünder tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Endel Tünder on 5 korda kriminaalkorras karistatud (t.l.8-10), pikaajalist vangistust (10 aastat) kannab raske isikuvastase teo eest KrK §101 p.1, 3 ja 7 järgi. Karistuse kandmise ajal vangistuses on teda karistatud KarS §209 lg.2 p.1 järgi. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Endel Tünderi puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Endel Tünder on taotlenud enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja näidanud aadressiks, kuhu ta vabanemise korral kavatseb elama asuda, xxx xxx xxx Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, elab nimetatud aadressil asuvas 2-toalises korteris juba praegu 4 täiskasvanut ja 16-aastane teismeline. Maakohus leiab, et sellele elamispinnale ei ole kinnipeetaval vabanedes võimalik elama asuda. Maakohtu istungil viitas süüdimõistetu küll poolõe abikaasa isa majale, kuhu tal on samuti võimalik elama asuda, kuid igasugused andmed selle elamispinna kohta antud asjas puuduvad. Maakohtule ie ole võimalik lähtuda vaid süüdimõistetu paljasõnalistest väidetest. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vangistuses olles on kinnipeetav töötanud, ka Viru Vanglas töötab ta Hooldus Pluss OÜ-s ehitaja-lukksepana (t.l.4). Samas puuduvad asja materjalides andmed selle kohta, et vabanedes oleks kinnipeetaval koheselt olemas võimalus asuda tööle. Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, ei ole kinnipeetava õde võimeline teda materiaalselt toetama, mistõttu, arvestades eelkõige seda, et Endel Tünder on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, on reaalne oht selleks, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb Endel Tünder toime uue kuriteo. Süüdimõistetu väited maakohtu istungil selle kohta, et ta peab tegema proovitöö, misjärel võetakse ta tööle xxx, on tõendamata ja paljasõnalised. Olukorras, kus Endel Tünder ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral tingimisi enne tähtaega oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Uute kuritegude toimepanemise risk on Endel Tünderi poolt jätkuvalt kõrge. 3 Arvestades Endel Tünderi isikut ja tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Isik peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4