Väärteoasi nr.4-08-6143 Väärteomenetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2009.a., Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-08-6143 Kohtukoosseis kohtunik : Aare Kaldma Väärteoasi Vitali ANDREJEV’i väärteoasi süüdistustes „Liiklusseaduse“” §74’-30 lg.1 järgi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja /kirjalik menetlus/ Vitali ANDREJEV; is.kood 38009125711; elukoht : X; varem väärteokorras korduvalt karistatud; Menetlusaluse isiku kaitsja : adv. Kalju Kutsar (AB Valge ja Uiga; asukoht : Riia tn.14, Valga linn) Lõuna PP Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Jaanus Tops RESOLUTSIOON Lähtudes “Väärteomenetluse seadustiku” §29 lg.1 p.2, §48, §107 lg.1 p.2, §112, §193, kohus määras: Lõpetada menetlus Vitali ANDREJEV’i süüdistuses “Liiklusseaduse” §74-30 lg.1 järgi, kuna isikut on sama teo toimepanemise eest karistatud. Poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD Menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna vanemkonstaabel Sergei Pastušeno on 01.06.2008.a. koostanud väärteoprotokolli nr.AB937015, mille kohaselt süüdistatakse Vitali Andrejev’it selles, et tema, juhtides 01.06.2008.a. kella 00.10 ajal X linnas X tänaval D. sõiduautot Audi A6 (reg.nr.XXX XXX), eiras tahtlikult politsei poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli korduvalt antud operatiivsõiduki põleva punase-sinise vilkuriga /tl.2/. 19.06.2008.a. on Lõuna PP Valga PJ edastanud väärteo toimiku materjalid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale väärteoasja kohtulikuks arutamiseks põhjusel, et kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo toimepannud isikule vajalik karistusena aresti mõistmine /tl.1/. 18.11.2008.a. korraldatud kohtuistungil on menetlusaluse isiku kaitsja palunud lõpetada väärteomenetlus. Esindaja selgituste kohaselt on menetlusalune isik süüdi mõistetud ja teda karistatud KarS §424 järgi teo eest, millise teoga on aga hõlmatud ka inkrimineeritava väärteo koosseis. Seega on isikut juba antud teo eest kriminaalkorras karistatud, mistõttu menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada /tl.23/. 21.11.2008.a. on kohtule laekunud kohtuvälise menetleja avaldus, milles menetleja möönab väärteoprotokolli koostamise ekslikkust ning KarS §63 lg.1 nõuete mittejärgitust. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja menetluse lõpetamisega VtMS §29 lg.1 p.2 alusel ning palub lahendada asi kirjalikus menetluses /tl.28/. 26.01.2009.a. on kohtule laekunud menetlusaluse isiku kaitsja avaldus, milles kaitsja toetab taotlust väärteoasja menetluse lõpetamiseks ning palub asi lahendada kirjalikus menetluses /tl.29/. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste selgitused ja seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et väärteomenetlus antud asjas tuleb lõpetada. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse Vitali Andrejev’it selles, et tema, juhtides 01.06.2008.a. kella 00.10 ajal X linnas X tänaval D. sõiduautot Audi A6 (reg.nr.XXX XXX), eiras tahtlikult politsei poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli korduvalt antud operatiivsõiduki põleva punase-sinise vilkuriga /tl.2/. Samas on kriminaalasjas nr.1-08-7847 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 10.06.2008.a. kiirmenetluse otsusega V.Andrejev süüdi mõistetud KarS §424 järgi ning isikut on karistatud 6 kuu vangistusega, millest kohesele ärakandmisele on määratud 1 kuu ja vangistus 5 kuud on mõistetud tingimisi 3-aastase katseajaga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvana süüdistati V.Andrejev’it selles, et tema, olles alkoholijoobes juhtis 31.05.2008.a. kella 23.37 ajal X linnas X tänaval D. sõiduautot Audi A6 (reg.nr.XXX XXX), isikuna, keda on varem karistatud KarS §424 järgi (kriminaalasja toimik lk.32-35). Kriminaal- ja väärteoasjas toodud teokirjendustest nähtuvana on inkrimineeritavad süüteod (joobes juhtimine ja peatumismärguande eiramine) toimunud samase teosündmuse raames. Riigikohus on oma varasemates lahendites (nt.3-1-1-1-08) korduvalt rõhutanud, et ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist juhul, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Antud juhul on kriminaal- ja väärteoasjas kirjeldatud teod sooritatud ajalis-ruumiliselt kattuvana ning hõlmatud samase käitumisaktiga – mootorsõiduki juhtimisega, mistõttu esineb teoühtsus. KrMS §63 lg.1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Siit johtuvalt on antud teo (nii kriminaal- kui ka väärteoasjas inkrimineeritava) eest võimalik isikule kohaldada vaid ühte karistust. Nagu eelpoolmotiveeritud, on kriminaalasjas nr.1-08-7847 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 10.06.2008.a. kiirmenetluse otsusega V.Andrejev süüdi mõistetud KarS §424 järgi ning isikut on karistatud 6 kuu vangistusega, millest kohesele ärakandmisele on määratud 1 kuu ja vangistus 5 kuud on mõistetud tingimisi 3-aastase katseajaga. Seega on jõustunud kohtuotsusega isikut juba karistatud teo eest, millist isikule inkrimineeritakse väärteoasjas esitatud süüdistuses. VtMS §29 lg.1 p.2 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis. Seega tuleb menetlus antud väärteoasjas lõpetada. Kuna kohus lõpetab väärteoasja menetluse VtMS §29 lg.1 p.2 alusel ning menetlusalune isik ei nõudnud oma menetluskulude väljamõistmist, tuleb VtMS §38, viitega KrMS §181 ja §190 kohaselt jätta poolte poolt kantud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. A.Kaldma kohtunik 26.01.2009.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.