Obsah (7)

§ 119§ 29§ 19§ 87§ 68§ 70§ 150

1 Kohtla-Järvel, 26.01.2009, kaebemenetlus 4-08-3900 KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, läbi vaadanud kohtusse saabunud Irin Valge kaebuse Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna

§ 119

kohaselt, „kohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada menetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud menetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29“. Kohtunik, tutvunud kaebuse ja väärteomaterjalidega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele, nimetatud otsus on ebaseaduslik, kuulub tühistamisele väärteomenetlusnormide olulise rikkumise tõttu, väärteomenetlus tuleb aga lõpetada

§ 29lg.

1 p. 2 alusel, kuna menetlusnormi oluline rikkumine ei ole kõrvaldatav kohtumenetluses ning tegemist on ne bis in idem põhimõtte rikkumisega. Kohtud on korduvalt ja jätkuvalt rõhutanud, et väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus ja väärteoprotokolli koostanud kohtuväline menetleja kannab väärteoasja menetlemisel süüdistusfunktsiooni. Viimati on sellele uuesti tähelepanu juhitud Riigikohtu lahendis 3-1-1-73-08. Seega, kohus peab eeskätt hindama, kas esitatud süüdistuse põhjal on võimalik süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida ja isiku süüdimõistmiseni jõuda. 2 Kuna väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus, siis ka väärteoprotokollis peab olema näidatud kõik isiku vastutusele vastuvõtmise aluseks olevad asjaolud ja isiku teole peab antud täielik õiguslik hinnang. Sellele on korduvalt osundanud Riigikohus, näiteks lahend 3-1-1-84-07 07.12.2007: „Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme.“ Vastavalt väärteoprotokollile lk 6, on I. Valgele süüdistus esitatud selliselt: „ 19.03.2007 kell 11.34 tegeleb kaubandustegevusega ilma vastava registreeringuta kui registreering on nõutav“. Vastavalt käesolevas väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsusele lk 19, karistati I. Valge selle eest, et ta tegeles kaubandustegevusega ilma nõutava registreeringuta 19.03.2008 kell 11.
3. Kohus leiab, et antud juhul isikule esitatud süüdistus, mis on kajastatud väärteoprotokollis, on vastuolus süüteo kirjeldamisega, mille eest on isik karistatud 07.04.2008 tehtud otsusega. Sellise vastuolulise süüdistuse esitamine rikub menetlusaluse isiku kaitseõigust ehk

§ 19

lg 1 p 1 sätestatut, et isikul on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ( vt juba mainutud lahend 3-1-1-84-07). Menetlusaluse isikule ei ole süüdistuse ja otsuse pinnalt teada, millal ta on inkrimineeritud süüteo toime pannud. Sel juhul puudubki tal võimalust ennast efektiivselt kaitsta ja tuua omi argumente süüdistuse aluseks olevate asjaolude ümberlükkamiseks. Sisuliselt kaebaja peaks ennast hakkama kaitsma kahes juhtumis – 19.03.2007 ja 19.03.2008. Sellise põhjendamatu kahekordse kaitsmise koormuse panemine menetlusaluse isikule poleks kooskõlas ausa menetlemise põhimõttega.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. menetlusaluse isiku suhtes ja See ei tähenda, et süüdistust saaks hiljem kohtumenetluses täpsustada või väärteoprotokolli täiendada hiljem tuvastatud asjaoluga. Väärteoprotokolli täiendamine ja täpsustamine kohtumenetluses ei ole lubatud.

§ 68

lg 2 sätestab, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. See tähendab, et kohtuväline menetleja asudes asjas otsuse tegema, tutvudes väärteotoimikuga, võib vajadusel

§ 68

lg 2 lähtudes väärteoprotokolli täpsustada muuhulgas ka teo toimepanemise aja kohta. Loomulikult sel juhul tuleb järgida

§ 70

lg 1 sätestatut ehk täpsustatud väärteoprotokolli koopia anda isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli piirides väljumine on lubamatu, millele on Riigikohus korduvalt osundanud oma praktikas. Kohtul puudub õigus omistada isikule vastutuse aluseks olevaid eeldusi, kui neid ei olnud väärteoprotokollis kajastatud ja see on sõltumatu sellest, milline on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaolude kogus. Riigikohtu lahend 3-1-1-54-08: 3 „9. Ühtlasi märgib kriminaalkolleegium, et

§ 87

kohaselt on maakohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles sisalduva teokirjeldusega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-1-08 - RT III 2008, 10, 72;
3. oktoobri
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3).“ Riigikohtu lahend 3-1-1-52-08: „
5. Väljudes kassatsiooni piiridest märgib kriminaalkolleegium, et

§ 87

kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 tähenduses.

Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada.“ Kuna väärteoprotokolli piiridest väljumine oleks menetlusõiguse oluline rikkumine, ei saa ka antud juhul puudulikult koostatud süüdistuses kohtumenetluse käigus midagi parandada ega täiendada, isegi siis, kui kohus oleks kohtuliku arutamise käigus tuvastanud, et isikule süüks arvatud tegu oli toime pandud nimelt 19.03.2008 kell 11.

1. Kohus peab aga kontrollima ka seda, kas siiski väärteoprotokollis esitatud süüdistuse põhjal sellisel viisil, nagu on see formuleeritud, oleks võimalik isiku suhtes süüdimõistvat otsust teha. Kohus märgib, et iseenesest ei ole ju välistatud, et menetlusalune isik tegeles kaubandustegevusega ilma nõutava registreeringuta 19.03.2007 kell 11.
2. I.Valge oli juba sama teo eest karistatud väärteoasjas 23.07.2007 tehtud otsusega lk 21, et ta tegeles kaubandustegevusega ilma nõutava registreeringuta 19.03.2007 kell 00.00 (väärteoprotokolli koopia lk 22). Kaebemenetluses väärteoasjas 4-07-4231 ( väärteoasi 2440,07,004718) tühistati otsus karistuse osas, karistuseks määrati rahatrahv 300 krooni, muus osas jäeti otsus muutmata. 28.10.2008 tehtud kohtuotsus jõustus 29.12.
3. KarS § 2 lg 3 näeb ette kahekordse karistamise keelu no bis in idem. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. I.Valge on süüdi tunnistatud ja karistatud, et ta tegeles kaubandustegevusega ilma nõutava registreeringuta 19.03.2007 kell 00.
4. Vastavalt väärteoprotokollile järgmine süüdistus on talle esitatud selles, et ta tegeles sama tegevusega, samas kohas samal viisil kuid 11 tundi 34 minutit hiljem - 19.03.2007 kell 11.
5. Kohus märgib, et kaubandustegevusega tegelemine ilma nõutava registreeringuta kui süüteokoosseis on oma olemuselt formaalne-abstrakne ohudelikt, mis on teostatav tegevuse vormis ja on vältav. Vältava süüteo puhul algab süüteo toimepanemine alates hetkest, mil isik hakkab seadust või kohustust rikkuma või astub keelu üle, ning lõpeb teo faktilise lõppemisega. Vältav tegu ei koosne mitmest episoodidest ega tegevuse aktidest. Vältava süüteo puhul on tegemist ajaliselt pidevalt kestva ühe ja sama rikkumisega. Kaubandustegevusega tegelemine ilma nõutava registreeringuta kui süütegu algab siis, kui isik sai teada haldusaktist, millega kustuti registreering ( või siis registreeringu faktilisest kustutamisest, kui faktiline kustutamine ja haldusaktist teatavakstegemine ei toimunud ühel ja samal ajal), ja lõpeb siis, kui isik lõpetab ebaseaduslikuks muutunud kaubandustegevuse või siis kui kaubandustegevusele on saadud uus registreering. Põhjendamatu oleks lõhkuda 4 vältav süütegu erinevateks aktideks, mis oleksid toime pandud 19.03.2007 kell 00.00, siis 19.03.2007 kell 11.34, järgmine võis olla siis 19.03.2007 kell 16.00 ja nii lõpmatu. Kohus leiab, et sel juhul oleks tegemist kahekordse karistamise keelu ilmse rikkumisega. Väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et I. Valge 19.03.2007 asetleidnud kaubandustegevus ilma registreeringuta oleks lõppenud enne 19.03.2007 kell 11.34 nimetatud ebaseadusliku tegevuse lõpetamise või katkemisega ning alustatud uuesti kui ruumiliselt või ajaliselt eraldiiseseisev tegevus. Sellest tulenevalt väärteomenetlus kuulub lõpetamisele

§ 29lg.

1 p. 2 alusel. Kohus leiab, et väärteomenetlus võib lõpetada ka kohtuistungit korraldamata

§ 119

alusel, sest kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel 07.04.2008 oli tuvastatav, et menetlusalune isik on varem 23.07.2007 karistatud sama teo eest ( Kaubandustegevuse § 27 lg 1 alusel, teo toimepanemise aeg 19.03.2007) ja väärteoprotokoll ei ole täiendatud ega täpsustatud uue tõendamisteabega. Juhindudes

§ 119, 29 lg.

1 p. 2 kohtunik M Ä Ä R A S: Irin Valge kaebus Ida Politseiprefektuuri komissari Sergei Andrejevi 07.04.2008 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,08,002724 rahuldada kohtu poolt toodud motiividel. Ida Politseiprefektuuri komissari Sergei Andrejevi 07.04.2008 tehtud otsus väärteoasjas 2440,08,002724 tühistada. Väärteomenetlus lõpetada. Määruse koopia saata Ida Politseiprefektuuri, kaebuse esitajale - väljastusteatega allkirja vastu. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mis isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu