4-08-13059/1

4-08-13059 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-13059 Kohtunik Karin Olentšenko Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Keijo Sink kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 01.12.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,038051 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Keijo Sink (isikukood 38207240296, elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakond (asukoht: Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn) RESOLUTSIOON Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 01.12.2008.a otsus väärteoasjas nr 2302,08,038051 osaliselt, s.o Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja lg 2 järgi mõistetud karistuse (rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuud) osas, muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel mõistetud rahatrahvi summas 9 000 krooni on võimalik tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades (750 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 01.12.2008.a otsuses näidatud arvele. Kui rahatrahvi tähtajaks ei ole tasutud ja kaebust kohtuotsuse peale ei ole esitatud, pööratakse otsus täitmisele kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 2 kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 01.12.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,038051 määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Keijo Sink’ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni, LS §7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks, LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ualtuses, s.o 6000 krooni ja LS §7417 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis K. Sink 01.11.2008.a kell 17:59 Tallinnas, Narva mnt mootorsõidukit alkoholijoobes, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, sõiduk kaotas juhitavuse ning sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva sõidukiga, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju MV. Oma tegevusega rikkus K. Sink LE § 76 p 1; § 3 ja § 123 nõudeid. Nimetatud otsusele esitas K. Sink Harju Maakohtule kaebuse. K. Sink märgib kaebuses, et on karistusega nõus. Palub võimaldada talle määratud rahatrahv summas 15 000 krooni tasuda ositi 12 kuu jooksul. Ta on töötu, sissetulek puudub. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning ei vaidle vastu ositi rahatrahvi tasumisele. Ühtlasi esitas kohtuväline menetleja väärteoasja materjalid: - liiklusõnnetuse akt, millest nähtuvad õnnetuses osalejad ja liiklusõnnetuse kirjeldus: Xxxkaotas juhitavuse, sõitis vastassuunda, kus põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga xxx; - sündmuskoha vaatlusprotokoll; - liiklusõnnetuse skeem ja fotod avariilistest sõidukitest; - tunnistaja E. L ütlused, mille kohaselt juhtis taksot (xxxl), kui vastutulev punane sõiduauto xxx tegi järsu manöövri ja sõitis vastassuunast lihtsalt talle peale. Liiklusõnnetuses peab süüdlaseks xxx juhti, kes juhtis sõidukit alkoholjoobes; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; - protokollid alkoholijoobe tuvastamise kohta, mille kohaselt oli üks liiklusõnnetuses osaleja – E. L – kaine ning K. Sinkil tuvastati alkoholjoove 0,83 mg/l; - sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kus K. Sink märgib, et võttis sõpradega napsu, kui ema talle helistas ja palus talle appi minna; tal juhtus avarii ja ta ei jõudnud sinna; märgib, et liiklusõnnetuses on ilmselt tema süüdi; - väärteoprotokoll nr AB 1086306; - õiend korrakaitseosakonnast K. Sinki poolt toime pandud väärtegude kohta ning Karistusregistri õiend, millest nähtuvad K. Sinki õigusrikkumised. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud K. Sinki poolt esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid ning võtnud aluseks kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ja K. Sink’i poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. 3 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja materjalidega (liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel avariilistest sõidukitest, tunnistaja E. Liivaku ütlused, K. Sinki suhtes koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta) on tõendamist leidnud, et K. Sink pani 01.11.2008.a toime talle süüks arvatud teod, s.o mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ning liiklusõnnetuse ja varalise kahju tekitamise. Nimetatud väärtegude toimepanemisele ei vaidle vastu ka K. Sink ise ning on oma süüd juba kohtueelses menetluses tunnistanud. Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 7419 ja § 7417 järgi ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja poolt on väärteo menetlemisel järgitud väärteomenetlusõigust. Samas ei ole kohtuvälise menetleja poolt K. Sinkile karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. K. Sinki suhtes koostatud otsuses toodud teokirjelduse ja väärteoasja materjalide kohaselt pani K. Sink kohtu hinnangul LS § 7419 lg 1 ja § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ühe teoga. Siinjuures võtab kohus aluseks ka Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-13-
2. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast vältavat delikti ning sellele koosseisule vastavat tegu paneb isik toime senikaua, kui ta joobes olles mootorsõidukit juhib. Antud väärteoasjas tuvastatu kohaselt juhtis K. Sink mootorsõidukit alkoholijoobes kuni liiklusõnnetuse hetkeni ning kõigi eelduste kohaselt joobes juhtimine tingiski liiklusõnnetuse põhjustamise ja varalise kahju tekitamise. Kohus on seisukohal, et K. Sinkile 01.11.2008.a süüks arvatud teod on ajaliselt ja ruumiliselt seoses ja kantud ühest tahtest ning mootorsõiduki juhtimine oli teoks, millega K. Sink täitis nii LS § 7419 lg 1 kui ka LS § 7417 lg 1 koosseisu. Kuna K. Sinkile süüks arvatud tegude puhul on tegemist ideaalkonkurentsiga, tuleb talle karistus mõista KarS § 63 lg 1 alusel, s.o üks karistus raskema sanktsiooni järgi, antud juhul LS § 7419 järgi. Eelnevat arvesse võttes ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 01.12.2008.a otsuse väärteoasjas nr 2302,08,038051 osaliselt, s.o Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja lg 2 järgi mõistetud karistuse osas, muus osas jätab Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna otsuse muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades, et K. Sinkil kindel sissetulek puudub, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada K. Sinkil tasuda talle määratud rahatrahv ositi kaebuses taotletud tähtajal, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahatrahvi ositi tasumine ei vähenda määratud karistuse mõju, küll aga väldib isiku majanduslikku raskusesse sattumist ning igapäevase toimetuleku olulist halvendamist. Kohtunik