1-08-2392/5

1-08- 2392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.veebruaril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08 – 2392 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi Oleg Balabanovi süüdistuses KarS § 274 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.novembri 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Andres Gorkin Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav Oleg Balabanov ik. 36207280287, eluk. xxxxxxx, xxxx xx xx, varem kohtulikult karistamata, vahi all viibis 29.- 30.juulini 2007.a., tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Andres Gorkin RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. novembri 2008.a. otsus Oleg Balabanovi suhtes jätta muutmata ja estatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. veebruaril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
3. novembri 2008.a. otsusega tunnistati Oleg Balabanov süüdi KarS § 274 lg.1 järgi ja karistati 280 päevamäära suuruse rahalise karistusega, summas 14 000 kr. Mõistetud karistusest loeti eelvangistuses viibitud ajaga kantuks kuus päevamäära ning kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 13 700 kr. suurune summa. Sama kohtuotsusega mõisteti välja süüdistatavalt O. Balabanovilt Põhja Politseiprefektuuri tsiviilhagi katteks 286 kr. O. Balabanov tunnistati süüdi selles, et tema, 29.juulil 2007.a., xxxxxxxxx, xxxx xx xx asuva elamu juures, kasutas vägivalda ametikohustuste täitmisel olnud politseikonstaabli Maksim Hrustnetsovi suhtes, lüües teda rusikaga näo piirkonda, põhjustades füüsilist valu ning kerge tervisekahjustuse ülahuule marrastuse ja verevalumi näol. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsiooni väidete kohaselt ei piisa süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks sellest, et tõendatud on süüdistatava O. Balabanovi poolt joobeseisundis mootorsõidukit juhtimine, politseinike seaduslike korralduste eiramine, väärteoasjaolude väljaselgitamise takistamine ja süüdistatava ning tema lähedase poolt vastuoluliste ütluste andmine. Apellandi hinnangul oli süüdistatava O. Balabanovi kinnipidamine põhjendamatu, toimus inimväärikust alandavana ja politseivägivalla tingimustes. Kannatanu M. H. ütluste kohaselt oli politseinikele selge, et süüdistatav oli kodumaja hoovis. Süüdistatav O. Balabanov oma joobeseisundit ei vaidlustanud ega kavatsenud autoga edasi sõita. Süüdistataval O. Balabanovil üritasid politseinikud käsi raudu panna enne tema poolt füüsilise vastupanu osutamist ning selle käigus lasi politseikonstaabel Aleksandr Škirin süüdistatavale pisargaasi näkku. Apellandi hinnangul oli pisargaasi kasutamise vajadus küsitav. Kannatanu M. H. ütluste järgi kukkus süüdistatav O. Balabanov talle peale ja lõi rusikaga näkku. Lüüasaamisest kannatanu M. H. hiljem sündmuspaika saabunud politseikonstasabel Teemo Teedlat ei teavitanud. Apellandi hinnangul pole kannatanu M. H. poolt kirjeldatud viisil tema näkku löömise asetleidmine usutav, kuid politseivägivalla õigustamiseks piisav ajend. Apellant leiab, et kui politseinikel oli kahtlus autot juhtinud isiku joobeseisundi osas, tulnuks mootorsõiduki juhile teha alkomeetrisse puhumise ettepanek. Juhi keeldumise puhuks annab Liiklusseaduse § 20 lg.5 regulatsiooni: „ Kui juht põgeneb sündmuskohalt või keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest … loetakse tegevus käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 nõuete rikkumiseks „ ehk tegemist on joobeseisundi tunnistamisega. Süüdistatav O. Balabanov seevastu peksti koduõuel läbi, käed pandi raudu ja ta viidi politsei arestimajja kainenema. Politseinike tegevuse õigustamine viidetega Politseiseaduse sätete pole asjakohane. Riigikohtu otsuses nr.3-3-1-65-07 on selgitatud, et politseiseadusest ega liiklusseadusest ei tulene politseiametniku õigust kasutada jõudu liiklusjärelevalve teostamisel muudel juhtudel kui politseiametniku enda ohutuse tagamiseks. Kriminaalasja arutamisel maakohtus pole selgunud, millise väärteo asjaolude selgitamiseks süüdistatav koduõuel kinni peeti. Süüdistatav O. Balabanov oma joobeseisundi ei varjanud, autot juhtinud isik oli teada. Ainuüksi politseiniku korraldusele mitteallumine ei õigusta vägivalla kasutamist. Võimalik löök oli süüdistatava O. Balabanovi vastureaktsioon erivahendite õigusvastasele kasutamisele ja see kaitsetegevus oli vastavuses KarS § 28 lg.2 nõudele. Seetõttu taotletakse materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu maakohtu süüdismõistva kohtuotsuse tühistamist ja O. Balabanovi KarS § 274 lg.1 järgses süüdistuses õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega nõustub täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.1 antud õigust, ei pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonis pole kahtluse alla seatud maakohtu otsuses esitatud tõendite analüüsil põhinevat kohtu järeldust selles, et 29.juulil 2007.a. juhtis keskmises joobes süüdistatav O. Balabanov musta värvi sõiduautot Mercedes Benz, reg. nr.XXX XXX, Tallinna linnas, mööda Liivalaia, Pärnu maantee, Tondi, Linnutee ja Tüve tänavaid, kuni peatumiseni XXXX XX XX elamu juures. Samuti pole ringkonnakohtu istungil kohtumenetluse poolte vahel vaidlust selles, et XXXX XX XX elumaja juures süüdistatav O. Balabanov keeldus täitmast avaliku korra kaitsel ametiülesandeid täitnud politseinike seaduslikku korraldust - istuda politseiautosse. Väärteoprotokolli nr.2314.07.028154 ja väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja jõustunud otsusega on tõendatud, et süüdistav O. Balabanov pani
4. juulil 2007.a. mootorsõidukit joobeseisundis juhtides toime Liikluseeskirja § 76 p.1 rikkumise. Seega oli tunnistaja R. M. poolt telefoni teel politseiasutusele tehtud avalduse peale - linnaliikluses mootorsõidukit joobeseisundis juhtivast isikust – avaliku korra kaitsmiseks ametiülesandeid täitma siirdunud politseikonstaablite M. Hrusteljov ja Aleksandr Škirini kahtlustus süüdistatava O. Balabanovi poolt õigusrikkumise toimepanemise kohta vaieldamatult põhjendatud. Politseiseaduse § 13 p.7 kohaselt on politseil õigus toimetada politseiasutusse õiguskorda rikkunuid nende isiku kindlakstegemiseks ja vajaduse korral väärteoprotokolli koostamiseks. Seetõttu oli politseikonstaablite poolt XXXX XX XX elamus juures õigusrikkumise toimepanemises kahtlustatud ja ilmsete joobetunnustega süüdistatavale O. Balabanovile antud korraldus politseiautosse istumiseks seaduslik. Avaliku korra kaitsel ametiülesandeid täitvate politseinike seaduslikule korralduse suhtes demonstreeris süüdistatav O. Balabanov allumatust. Juhindudes politseiseaduse §-st 14 lg. 6 p. 6 ja lg.8 oli kujunenud olukorras politseikonstaablitel nende korraldusele mitteallunud õigusrikkuja kinnipidamiseks õigus kasutada aktiivse kaitse vahendina käeraudu, füüsilist jõudu. Politseiseaduse § 14 lg.1 p.1 järgi võib politseinik teenistusülesannete täitmisel kuritegeliku ründe tõrjumiseks kasutada gaasirelva. Kannatanu M. Hrusteljovi ja tunnistaja A. Škirini kattuvate ütlustega on tõendatud, et teenistusülesande täitmisel süüdistatava O. Balabanovi vastupanu ületamiseks füüsilist jõudu kasutanud kannatanu M. Hrusteljov kukkus ning tema peale langenud süüdistatav O. Balabanov lõi kannatanust politseikonstaablit rusikaga. Ringkonnakohtu seisukohalt oli tunnistaja A. Škirini poolt politseikonstaablit rusikalöögiga rünnanud süüdistatava O. Balabanovi vastu pisargaasi kasutamine kooskõlas politseiseaduse §
5. lg. 6 p.1 sätestatud õigusega kasutada gaasirelva ründe tõrjumiseks. Teenistusülesandeid täitnud politseikonstaablite poolt jõu ja erivahendite kasutamise vajaduse kutsus esile õigusrikkumise toime pannud süüdistava O. Balabanovi allumatus seaduslikule korraldusele, kinnipidamisele vastupanu osutamine ja püüd põgeneda avaliku korra kaitsel ametiülesandeid täitvate politseinike eest varjumiseks elamusse. Neil asjaoludel ei nõustub ringkonnakohus apellatsiooni seisukohaga, et politseikonstaablite poolt süüdistatava O. Balabanovi kinnipidamine oli põhjendamatu ning teostatud liigset vägivalda kasutades või inimväärikust alandaval viisil. Süüdistatava O. Balabanovi poolt toimepandu teole on KarS § 274 lg.1 järgi antud õige juriidiline hinnang. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse süüdistatava O. Balabanovi süüd, tema karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist, põhjendatud on rahalise karistuse kohaldamist. Karistus on mõistetud seadusega kehtestatud sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
6. novembri 2008.a. otsuse süüdistatava O. Balabanovi suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA P. RANDMA