MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 3 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 21.10.2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 aastat 9 kuud ja 16 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 11 aastat ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest 31.08.2007.a. Andrei Holostov teavitab kohtule saabunud avalduses asjaolust, et ta viibib vahi all alates 07.10.2004.a ja viimane kohtuotsus ei kajasta tema poolt tegelikult ärakantavat karistusaega. 2 Kohtuotsuste põhjal on tekkinud erinevused tingimisi enne tähtaega vabastamise asja arvutamises nendel kinnipeetavatel, kellel on mõistetud liitkaristus mitme kuriteo toimepanemise eest ning kohtuotsuses on karistuse algusajaks märgitud viimase kohtuotsuse tegemise kuupäev, mitte reaalne kinnipidamise kuupäev. Kinnipeetav on tingimisi enne tähtaega vabastamise aja arvutamisel ebavõrdses olukorras võrreldes teiste kinnipeetavatega, kellele on karistus mõistetud ühe kohtuotsusega. Palub lähtudes KrMS § 431 lahendada ebaselgus. Kohus, tutvunud kinnipeetav Andrei Holostovi avaldusega ja kriminaalasja toimikuga asub seisukohale, et kinnipeetava A. Holostovi taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kinnipeetava väide, et on tingimisi enne tähtaega vabastamise aja arvutamisel ebavõrdses olukorras võrreldes teiste kinnipeetavatega, kellele on karistus mõistetud ühe kohtuotsusega, ei ole käesoleval juhul arvestatav, sest A. Holostov ei ole isik, kelle poolt kahe või enama kohtuotsusega tuvastatud kuriteod oleksid saanud olla arutusel ühel kohtuistungil ja karistus mõistetud ühe kohtuotsusega. A. Holostov pani 31.08.2007.a kohtuotsusega tuvastatud kuriteo toime mitu aastat peale 21.10.2004.a kohtuotsust.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lg 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega kuulub pärast kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus liitmisele täies ulatuses, sest karistuste osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise võimalust karistusseadustik sellisel juhul ette ei näe.
lg 2 näeb ette liitkaristuse mõistmise ainult üksikkaristuste täieliku liitmise teel. Seadusandja on ette näinud nende isikute, kes peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täieliku ärakandmist panevad toime uue kuriteo erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. Kuna
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, siis ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Seetõttu ei ole aktsepteeritav süüdimõistetu A. Holostovi tahe lugeda temale Harju Maakohtu 31.08.2007.a ja varasemate kohtuotsustega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks 21.10.2004.a. Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.