lg 1; § 210 alusel kohaldada aegumist Oleg Bortniku suhtes Linnakohtu 12.06.1998.a. otsuse alusel algatatud täitemenetluses täiteasjas 031/2005/209 seoses täitmise aegumisega. Määrus väljastada Oleg Bortnikule ja kohtutäitur K Velletile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Linnakohtu 12.06.2008.a. otsusega kriminaalasjas 1-711/98 tunnistati Oleg Bortnik süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtu määrusega 09.09.1998.a. mõisteti Oleg Bortnikult välja 270 krooni kaitsjatasu. Kohtutäitur K Velleti poolt on otsuse täitmiseks alustatud täitemenetlus (täiteasi 031/2005/209) Oleg Bortnik esitas Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nimetatud täiteasjas seoses täitmise aegumisega. Kohtutäitur K.Velleti seisukohast 13.01.2008.a. nähtub, et O.Bortnik ei ole täimisest kõrvale hoidunud ja O.Bortiniku avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et O.Bortniku taotlus täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik – õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse
lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.
lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Täitmine oleks tulnud täiteasjas lõpule viia seaduses sätestatud tähtajaks. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5;
S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Kohus leiab, et Oleg Bortnik ei ole temalt kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et Oleg Bortnik oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
S § 82 lg 1 p 2 peab kohus võimalikuks kohaldada aegumist Oleg Bortniku avalduse alusel täiteasjas 031/2005/209. Anne Ennok kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.