ja § 424 järgi ja mõisteti karistuseks
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise 23.01.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 5 päeva vangistust.
Harju Maakohtu 04.12.2008.a kohtuotsusega tunnistati süüdi A. Dorohov
KRMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.11.2007.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 7 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 kuud ja 7 päeva vangistust. Harju Maakohtu 15.12.2008.a kohtuotsusega tunnistati A. Dorohov süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 alusel loeti 05.11.2007.a Harju Maakohtu poolt mõistetud kergem karistus 2-kuuline vangistus kaetuks raskeima karistuse, s.o 1 aasta 4 kuud ja 5 päevase vangistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 5 päeva vangistust. Harju Maakohtu 06.01.2009.a kohtumäärusega KrMS § 413 järgi suurendati A. Dorohovile Harju Maakohtu 15.12.2008.a kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.12.2008.a kohtuotsusega mõistetud karistuse – 1 kuu vangistust võrra.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, arvestati Harju Maakohtu 15.12.2008.a otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta 4 kuud ja 5 päeva vangistust ja loeti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates 07.10.2007.a. Karistuse kandmise algus oli 07.10.2007.a ja lõpp on 11.03.2009.a. A. Dorohovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistus ei tööta, osales sotsiaalprogrammis, külastab psühholoogi. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes soovib elama naasta oma endisesse elukohta , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub A. Dorohovi vabastamisega tingimisi ennetähtaegselt vanglast, kuna tal on täidetud
Aleksander Dorohov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta A. Dorohovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul on alkoholiprobleem, ta isegi väljasõidul tarvitas alkoholi. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest, kuid ei ole teinud enda jaoks järeldusi. Kaitsja leiab, et vabastamine on mõistlik koos lisakohustuste määramisega. Isikul on haige ema ning tütar on ravil psühhiaatriahaiglas. A. Dorohov on juba teinud enda jaoks vastavad järeldused ning kriminaalhooldus on talle otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Dorohov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Dorohovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning 2 viimast karistust kohtuotsustega määrati alles kuu aja eest. A. Dorohovil on tõsine alkoholiprobleem, olles väljasõidul tarvitas ta ka alkoholi ning samuti puudub vabanedes töökoht ja materiaalne kindlustatus, mistõttu ei ole võimalik tema vanglast vabastamine tingimisi ennetähtaegselt. Arvestades A. Dorohovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.