Obsah (4)

§ 424§ 75§ 70§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Kohtulahend Menetlus nr 1-05-67

§ 424järgi rahalise karistusega 10 000 krooni.

osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Prokurör Süüdimõistetu Merike Tikk Are Tamm (isikukood 36909236047; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx tel: xxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Rahuldada kohtutäituri taotlus Are Tammele asenduskaristuse kohaldamiseks ja asendada Tartu Maakohtu
2. veebruari 2006 otsusega Are Tammele mõistetud tasumata rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära üldkasuliku tööga 132 (ükssada kolmkümmend kaks) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
3. juuli 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada Are Tamm

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

1. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale 3.3 et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED 1 Asjaolud Are Tamm on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
3. veebruari 2006 otsusega

§ 424järgi ja karistatud rahalise karistusega 200 päevamäära, s.

o 10 000 krooni. Tartu Maakohtu 20. märtsi 2006 määrusega on pikendatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ja määratud karistuse tasumine ositi 800 krooni kuus. Süüdimõistetu rahalist karistust tasuma pole hakanud. Kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse Are Tammele mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (

) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 200 päevamäära, s. o 10 000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör pidas võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga. Süüdimõistetu nõustus üldkasuliku tööga.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS §
3. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. 2.
4. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud rahalise karistuse asendamine vangistusega. Asenduskaristusena vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Vastavalt

§ 70

lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Vastavalt TMS § 205 lg-le 1 rahaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. KrMS § 417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maa- või linnakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

§-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise

§-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäituri esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vara millele sissenõuet pöörata. Kohtus Are Tamm on nõustunud kohtus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

§ 69lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning

§ 69lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 200 päevamäära, seega on põhjendatud määrata Are Tammele üldkasuliku töö ajaks 132 tundi.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. juuli 2009.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada Are Tamm üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni

1. juuli 2009 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx . 2.
2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
3. peatüki §-des 383 –
4. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik