1-08-2392\5

(07230200015)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk M Tšurkin, Anneli Helmann Kriminaalasi Oleg Balabanovi süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav Oleg Balabanov ik: 36207280287, EV kodanik, keskharidus, töötab xxx, elukoht: xxx, tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 29.07.2007 kuni 30.07.2007, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Andres Gorkin RESOLUTSIOON

1. Oleg Balabanov süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 280 (kakssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 14 000 (neliteist tuhat) krooni.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 29.07.2007 kuni 30.07.2007, so 2 päeva, arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, mistõttu lugeda lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahaline karistus 274 (kakssada seitsekümmend neli) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 13 700 (kolmteist tuhat seitsesada) krooni, milline summa tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse 1
9. jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank) viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Oleg Balabanov, 1-08-2392, rahaline karistus“. Oleg Balabanovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Oleg Balabanov, 1-08-2392, sundraha“. Oleg Balabanovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1209 (üks tuhat kakssada üheksa) krooni ja 50 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Oleg Balabanov, 1-08-2392, kaitsjatasu“. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Oleg Balabanovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Asitõend: CD plaat kõne salvestusega 29.07.2007 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Asitõend: inglise käerauad inventari numbriga 4374 tehasenumbriga 175330 kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Põhja Politseiprefektuuri esitatud tsiviilhagi 286 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning Oleg Balabanovilt välja mõista Põhja Politseiprefektuuri kasuks 286 (kakssada kaheksakümmend kuus) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 2800068635, märkides selgituseks: „Oleg Balabanov, 1-08-2392, tsiviilhagi hüvitamine“ Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtpäev on 04.12.
10. Kui otsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.12.
11. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: Oleg Balabanovit süüdistatakse selles, et tema 29.07.2007 kella 00.30 paiku Tallinnas, Xxxmaja juures kasutas vägivalda Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna konstaabel M Hrustnetsovi suhtes seoses ametikohustuste täitmisega, nimelt lõi konstaablit ühe korra rusikaga näo piirkonda. Oma sellise tegevusega tekitas Oleg Balabanov kannatanule füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse, so näo põrutuse ülahuule marrastuse ja suupoolse verevalumiga. Nimelt läksid konstaabel M Hrustnetsov ja konstaabel A Škirin kontrollima sõidukit Xxx, registreerimismärgiga xxx, mille roolis oli alkoholijoobe tunnustega Oleg Balabanov. Autost väljunud Oleg Balabanov korraldustele ei allunud. M Hrustnetsov püüdis talle peale panna käeraudu, tekkis rüselus ning süüdistatav üritas põgeneda. Rüseluse käigus sai vigastada M Hrustnetsovi vasak küünarnukk ja vasak põlv. Samuti lõi Oleg Balabanov M Hrustnetsovi 2 rusikas käega näo piirkonda, tekitades kannatanule näo põrutuse ning ülahuule marrastuse suupoolse verevalumiga. Seejärel õnnestus Oleg Balabanovil lahti rabeleda ja joosta Xxxmajja, kus ta politseinike poolt veidi hiljem kinni peeti. Kinnipidamisel avastati, et süüdistatav on üritanud läbi saagida Põhja Politseiprefektuurile kuulunud käeraudu maksumusega 286 krooni ning käerauad on seeläbi muutunud kasutuskõlbmatuks. Seega Oleg Balabanov pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Oleg Balabanov end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et oli tarvitanud 400 grammi v ja abikaasa juhtis autot. Abikaasa sõitis liiga kiiresti, ületas kiirust ja pidevjoont, mistõttu tehti väljakutse politseile. Keskmine joove on tema jaoks normaalne. Politsei pidas ta kinni majas sees, sest talle lasti gaasi näkku ja läks nägu pesema. Silmad valutasid ja istus vannitoas. Gaasi lasti seetõttu, et osutas vastupanu. Politsei käitus ebaviisakalt, hakkasid naist autosse vedama. Hakkas ennast ja naist kaitsma. Küsiti kes oli roolis, vastas, et naine, on kodus, võtavad lilli ja kinke välja. Öeldi, et neile helistati. Vastas, et mis siis, nad on kodus, oma hoovis. Politsei pidas end nahaalselt üleval, tema ka. Tekkis tüli. Pärast viidi teda meditsiinilisele läbivaatusele. Naist kaasa ei võetud, võeti teda. Kogu tähelepanu oli suunatud tema, kui tehti väljakutse, siis öeldi, et võib olla relvastatud ja asub majas. Naine ületas Liivalaias ja Pärnu mnt-l kiirust, tegi märkuse, ilmselt seetõttu tehtigi väljakutse politseile. Käeraudu püüdis ise ära võtta. Need olid väga tugevalt pingul, alguses püüdis noaga. Kuidas kannatanule vigastused tekkisid, seda on raske öelda, seal oli rahmeldamine, suruti maha, pea oli allapoole, tema lüüa ei saanud. Tema oli maas, kaks tema peal. Alguses tuli üks politseinik, siis tuli Hrustnetsov ja ütles naisele ülbes vormis, et istugu autosse. Ütles, et ta ei lähe kuhugi ning siis hakati auto poole tassima teda. Pärast seda algas rüselemine. Kui naine läks hoovi, läks samuti, püüdis väravat sulgeda ja talle joosti järgi. Ei tea miks tunnistaja ütles, et tema oli roolis. Ta tuli autost välja ja võttis lilled, siis väljus autost naine. Tunnistaja ei näinud, et tema roolis oli. Kui politsei tuli, siis olid auto juures, pagasiluuk oli lahti. Teda ei peatatud, vaid politsei sõitis maja juurde siis kui ta oli autost väljas. Kuidas said politseinikud näha. Ütles, et elavad seal ja on kodus. Politseinikud ütlesid, et said väljakutse. Ütles uuesti, et on kodus, jäävad sinna, milles probleem. Auto võis väravast olla meetri kaugusel, võib-olla vähem. Alguses ei andnud põhjust, et käeraudu talle peale panna. Temal oli pea lõhki, parema jala varbaluu murd. Keegi lõi teda jalgadega, selg oli sinine, marrastused. Vigastused on fikseeritud, arestimajja kutsuti arst. Keegi tõukas teda selga ja pani jala ette. Seejärel tuldi kahekesi peale ja ta kukkus. Kodust viidi politseiosakonda. Tundis end hästi, pesi nägu. Dokumentidega oli kõik korras, olid pass, juhiluba, registreerimistunnistus, kindlustus. Kõike oli võimalik kontrollida, oli teada, kus elab ja et autot ei ole ärandanud. Peksti kumminuiaga. On küll kohtueelsel menetlusel väitnud, et ei saa öelda, et kumminuia kasutati, kuid ehk oli see plastmassist. Millega siis saab pead puruks lüüa, selg oli sinine. Oli maas, tegi järelduse, et löödi vahendiga või jalgadega. Naisel on üle 20 aasta juhiluba, ei tea kus välja antud. Kannatanu M Hrustnetsov seletas, et oli 28.07.2007 ööl vastu 29.07.2007 paaris koos A Škiriniga. Varahommikul sai väljakutse, et Linnu teel Tondilt liigub neile vastu xxx. Tegid ristmikul pöörde ja mõlemad keerasid Tüve tänavale, andsid peatumismärguande. Hiljem selgus, et sõiduk peeti kinni Xxx maja ees. Roolis oli süüdistatav. Kui andis peatumismärguande, siis auto sõitis edasi veel 20 meetrit ja peatus, kiirus oli väike. Sõiduk proovis peatuda, vahepeal proovis tagumist käiku sisse panna, sõitis natuke tagasi, minuti jooksul sõitiski edasi-tagasi. Oli selge, et juht oli joobes. Jooksid autost välja, Xxx juht tuli välja. Andsid eesti keeles korralduse autosse tagasi istuda, kuid aru ei saadud. Vene keeles antud korraldusest ka aru ei saadud. Ikka tuli süüdistatav tema poole, saatis neid pikalt ja jooksis aia taha. Kedagi teist autos ei näinud, tagaistmel olid lilled. Kui süüdistatav autost väljus, siis läks süüdistatavale vastu ja ütles, et istugu autosse, eesti ja vene keeles. Aru ei saanud, paarimees tuli ka kõrvale. Oli plaanis süüdistatav paigutada politseiautosse, ta oli joobetunnustega, et rahustada, saatis neid pikalt, lükkas parema käega ja püüdis joosta sama 3 maja aia taha. Värava juures haaras süüdistatavast kinni , paarimees püüdis käeraudu peale panna.. Teisest väravast ilmus üks naisterahvas, seejärel veel üks meesterahvas ja üks naisterahvas. Mingil hetkel pääses süüdistatav põgenema, siis hakkasid jälle maadlema, kukkusid ja süüdistatav lõi teda ühe korra rusikaga näkku. Tema oli löömise ajal selili, süüdistatav tema peal. Süüdistatav püüdis joosta majja sisse ja ta jooksis järele. Maadlesid, süüdistatav kukkus pikali ja tema jooksis praktiliselt süüdistatavast üle. Kokkupõrkest kukkusid. Löögi tagajärjel oli huul paistes ja suust tuli verd. Tulid politseipatrullid, kiirreageerimispatrull. Läbiotsimise käigus Xxx majas toogi süüdistatav välja, süüdistataval õnnestus majja põgeneda. Üks naisterahvas rääkis eesti kelles, teine vene keeles ja karjusid, takistasid nende tööd sõnadega, mitte füüsiliselt. Karjusid, et mida teete, laske olla, tal täna sünnipäev. Vanem meesterahvas oli ka rüseluse käigus, püüdis eemale lükata tema paarimeest, et ei saaks käeraudu panna. Tekkis ka varaline kahju. Oli süüdistatavaga füüsilises kontaktis olnud, kui paarimees püüdis süüdistatava käsi selja taha väänata, üks käsi oli selja taga, parema käega hoidis aga tema kätt. Süüdistatava suhtes kasutati ka pisargaasi samas kohas, kus süüdistatav tema käest kinni hoidis. Kellegi teise vastu gaasi ei kasutatud. Peale käeraudade ja gaasi midagi muud ei kasutatud. Ei mäleta täpselt, kuid pigem olid käed vabad sel ajal kui süüdistatav tema peal oli. Lööki tõrjuda ei püüdnud, see oli nii kiire. Rüseluse käigus sattus süüdistatav tema peale nii kiiresti, lõi näkku ja jooksis minema. Sel hetkel järgnes paarimees, seal olid veel kaks naisterahvast ja meesterahvas, paarimees oli nende juures, meetrites ei oska öelda, 7 meetrit. Kui peatumismärguande andsid, siis maja ees laternad põlesid. Korralduse politseiautosse andis siis, kui süüdistatav oli juba tema kõrval, siis võis anda korralduse politseiautosse istuda. Sel ajal kui süüdistatav lõi, olid käerauad ühel käel peal. Ei temal enesel ega paarimehel kumminuia ei olnud, ka autos mitte. Käerauad õnnestus peale panna siis kui hoidis vasakut kätt selja taga ning püüdis ka paremat kätt saada, paarimees lasi gaasi. See oli territooriumi keskel, hoovis. Kannatanu Põhja Politseiprefektuuri esindaja T Vellet seletas, et seoses selle juhtumiga muutusid käerauad kasutamiskõlbmatuks. Majast väljatoomisel oli saagides lõhkunud käerauad. Töös neid enam kasutada ei saa, nad on hävinenud. Maksumus 286 krooni. Tunnistaja R M seletas, et 29.07.2007 tegi politseile väljakutse kahtlase auto liikumise pärast. Sõitis kodu poole, sõites Stockmanni juurest üle Pronksi Liivalaia poole. Peatus valgusfoori taga Olümpia kõrval. Esimeses reas oli xxx, ise peatus tagapool. Roolis oli vist meesterahvas. Tähelepanu käitis kõige rohkem see, et auto ei sõitnud otse mööda sõidurada, tegi slaalomit. Pärast väljakutse tegemist sõitis järgi. Xxx sõitis Olümpia eest, Liivalaiast Pärnu mnt-le, Tondilt Linnu teele, rohkem ei näinud, siis tuli politsei. Seda, mis juhtus politsei ja Xxx juhi vahel otseselt ei mäleta, hästi palju rahvast tuli kokku. Mingi kisklemine toimus. Suhteliselt palju rahvast tuli kokku, otseselt ei mäleta mis toimus. Võimalik, et autos oli veel keegi, mingi isik oli. Kõrvalt majast tuli mingi mees ja veel viis inimest peale politsei. Politseid nägi vist aiast tulemas. Kui kaua politsei seal oli, seda ei mäleta. Oli kohal, eemal. Politseinikel olid rohelised vestid, nad olid turskema kehaehitusega, nägusid ei mäleta. Ise sõitis E-klassi sõidukiga, sõitis järgi. Linnu teelt Nõmme teele pöörasid. Kui politseiauto tuli, siis teine auto peatus. Politsei andis vilkurite põledes märguande. Autost tuli välja meesterahvas. Seda kuidas kaks politseinikku oma autost väljusid, ei mäleta. Sõnavahetust ei kuulnud, juht ei põgenenud. Päris mitu inimest tuli pärast kõrvalt majast juurde. Tunnistajana üle kuulatud A Škirin seletas, et kohtualust varem näinud ei ole. 29.07.2007 sai väljakutse selle kohta, et Tondi tänavalt mööda Linnu teed Sõpruse pst suunas sõitis musta värvi xxx, juht on joobes. Sõitsid Nõmme teele, pöörasid ringi, jõudsid Nõmme tee ristmikuni. Ta oli juba üle Nõmme tee, sõitsid järele, keeras Tüve tänavale, said kätte Tüve tänaval vist maja nr 32 juures. Peatasid vilkuritega. Roolist tuli välja kahtlustatav, meesterahvas. Autos oli kõrvalistmel naisterahvas. Kui mees autost väljus, anti korraldus tulla politsei autosse. Alguses mees küsis, milles probleem, et tema on kodus. Kui veel palusid politseiautosse tulla, siis saatis pikalt ja pani aia suunas jooksu. Jooksid järele ja aiaväravas hakkas mees vastu. Selle peale läks värav lahti ja nad kukkusid hoovi. Üritasid meest kinni võtta. Võttis käerauad, kuskilt 4 jooksis ligi vanem meesterahvas ja tõukas teda eemale. Oli ka üks naisterahvas, kolmekesi tõugati teda eemale kui tahtis käeraudu peale panna. Käerauad õnnestus peale panna vaid mehe ühele käele, majast tuli välja meesterahvas ja tõukas teda eemale ning kahtlustataval õnnestus majja joosta. Ühel hetkel sai kahtlustatav nende käest välja, pani jooksu. M.Hrustnetsov pidas mehe uuesti kinni, ise jooksis ka nende poole. Vanem meesterahvas tõukas teda eemale ja hakkas karjuma. Nägi, et kahtlustatav on M.Hrustnetsovi peal, lõi rusikaga. Kui kohale jõudis, tõukas kahtlustatava eemale. Vigastusena oli näha punetust. Kui kahtlustatav majja jooksis, siis kutsusid abi, oma patrullid ja kiirreageerimise patrulli. Nad läksid sisse ja said ta kätte. Erivahenditest kasutas gaasi, sellest kasu ei olnud. Võttis gaasi välja ja lasi O.Balabanovi näo piirkonna suunas. Kellelegi teisele ei lasknud. Löömise ajal oli ise paar meetrit eemal, M.Hrustnetsov oli maas ja O.Balabanov istus peal, lõi parema käe rusikaga näkku. O.Balabanov oli tema suunas küljega. Märkas, kuidas O.Balabanov lõi ja kohe jooksis sinna poole, rohkem ei jõudnud. Kui Xxx kinni pidasid, siis tuli politseiautost esimesena välja paarimees M.Hrustnetsov. Xxxst tuli välja meesterahvas. Naisterahvas istus alguses autos. Kui palusid O.Balabanovil tulla nende autosse, siis tuli naisterahvas välja. Millal õnnestus käerauad peale panna, seda enam ei mäleta. See oli territooriumil, kui juba segama hakati. Seal olid juba kõik, välja arvatud noorem meesterahvas, kes jooksis majast välja hiljem. Vanem meesterahvas ja naisterahvas olid nende juures. Kas käerauad olid juba peal kui toimus löömine, seda ei mäleta. Pärast löömist ja pealt ära tõukamist üritas kinni pidada, M.Hrustnetsov ka. Seejärel tuli välja noorem meesterahvas, kes tõukas neid eemale nii, et O.Balabanov jooksis majja sisse, käerauad peal. Seda ei mäleta kas käerauad jõudis peale panna enne või pärast löömist. Tunnistajana üle kuulatud SB seletas, et Oleg Balabanov on tema abikaasa. Kui nad abikaasa sünnipäevalt koju jõudsid, oli roolis tema. Peatas kohe värava juures, 1,5 meetri kaugusel. Politseiautot nägi, see tuli järgi. Sõitsid, parkis, mees tuli autost välja, tema jäi autosse ja korjas lilli kokku. Kuulis kisamist, mehel käsi väänatakse. Jooksis autost välja ja hüüdis appi, karjus mis juhtus, mis te teete. Helistas naabritele. Oli pime, mees oli nagu põlvili, poollamavas asendis, väänati käsi, lasti gaasi näkku. Ühel oli nui, käeraudu hakati peale panema. Ei saanud aru, miks raudu peale hakati panema ja ütles, et lasku lahti, helistas naabritele. Püüdsid koos politseid peatada, et välja selgitada mis toimub. Üks politseinik oli eriti agressiivne. Oli palju lärmi, jooksis meesterahvas, tõukas politseinikku ja mees jooksis koju. Politsei ütles selle peale, et kahetsete seda. Et mees oleks löönud politseinikku, ei näinud, tal olid käerauad. Mehel olid ka riided rebitud, kallis kell kriimustatud, verevalumid kätel, peas muhk, seljal kriimustus, sinikas. Nad juba seisid autoga sel ajal kui tuli politsei. Politsei sõitis vilkuritega. Tal endal on juhiluba, kui politsei tuleb vilkuritega, peab seisma jääma. Politseinikud läksid mehe juurde, tema jäi asju kokku panema. Kui autost välja tuli, siis oli politsei juba mehe ümber. Ei tea miks politseil on vaja rääkida, et mees oli juht. Miks politseil mehe vastu huvi tekkis, ei tea, oli veel autos. Ei tea miks politsei tegi järelduse, et autos olija on purjus. Ise ta alkoholi tarvitanud ei ole. Ise põhimõtteliselt püüab liikluseeskirja järgida, kiirust võib ületada, tavaline stiil kui sõidab. Nagu kõik inimesed, sellise kiirusega nagu ette nähtud. Sõidab iga päev Xxxga, praegu on teine auto. Tunnistajana üle kuulatud IB seletas, et süüdistatav on tema abikaasa vend. Elavad seal vastas. Tulid sünnipäevalt varem ära ja tuli telefonikõne, kutsuti appi. Kuulis lärmi, karjumist, läks sinna. Nägi, et Oleg Balabanovi maja territooriumil politseinik väänab Balabanovi käsi selja taha ja tahab ära viia. Ei saanud aru, püüdis rahustada politseinikke, ütles, et laske lahti, selgitame. Üks politseinik püüdis panna käeraudu, teine lasi gaasi näkku. Kaks politseinikku püüdsid ühte meest väänata, ühel oli kumminui. Üks istus Balabanovi peal, teine vehkis kumminuiaga. Kumminui oli must. Balabanov oma käitumisega vägivalda välja ei kustunud. Kui gaasi lasti, siis läks eemale, Balabanov sai üles ja jooksis maja poole. See toimus trepil. Balabanovi poolt ei olnud mingit vägivalda, te tahtis koju minna, ei löönud kedagi. Üks politseinik oli agressiivne, käskis eemale minna. Kui Oleg oli kodus, siis ütles politseinik, et nüüd alles saate, läheb hullemaks. Mõne päeva pärast nägi Balabanovit, oli marraskil, kriimustustega. Temale Balabanov ei kaevanud, sinikad olid seljal ja näol. Kummal 5 politseinikest kumminui oli, seda ei mäleta, oli pime, vist oli nooremal. Agressiivne oli teine, kes istus Olegi peal ja pani käed raudu. Tunnistaja Nikolai Bondarenko seletas, et Oleg Balabanov on tema onupoeg. Kella 12 ajal või hiljem kuulis lärmi, teadis, et nad pidid sünnipäevalt tulema. Tegi ukse lahti ja umbes viie meetri kaugusel oli kolm meest. Üks lamas teise peal. Kuulis Oleg Balabanovit ütlemas, et on kodus, ärge puutuge. Üks võttis kinni kehast, teine peast ja suruti maha. Üks mees, kes peast kinni hoidis, pani kogu aeg kätt alla, ei saanud aru, kas lööb, kuid lasi hoopis gaasi. Ütles neile, et mis te teete ja siis lasti temale ka, astus kaks sammu eemale. Siis läks Oleg Balabanov koju. See, kes peast kinni hoidis ütles, et pane rauad peale, käeraudu ise ei näinud. Balabanov ei saanud kedagi lüüa, ta oli näoli maas, hoiti näost kinni. Ta ei saanud liigutada, vastupanu ei saanud olla. Kellel politseinikest võis kumminui olla, vähe nägi, võis olla esimesel, võis olla teisel. Kumminuia käes ei näinud. Tagumisel politseinikul ei näinud üldse kumminuia, esimene lasi gaasi, surus pead alla, seda võib löömiseks nimetada. Oma arust nägi kumminuia vööl esimesel, käes ei olnud. Tunnistaja T Taidla seletas, et sai väljakutse juhtimiskeskusest, et on politseile vastuhakk. Läksid sinna ja Hrustnetsov rääkis, et oli mingi joobes juht, hakkas vastu, lõi teda ja pani uksed lukku. Ei saa öelda, et kas oli juttu löömisest, mäletab tema sõnade kohaselt, et ta hakkas vastu, tahtsid käsi raudu panna. Ei mäleta, kas lõi või mitte, ei saa kindlalt väita. Kohapeal oli igasuguseid inimesi. Tuppa läinud isiku abikaasa, mingid naised. Alguses ei tehtud midagi, naisterahvad üritasid temaga rääkida, et ise välja tuleks. Enne ei tehtud midagi kuni tuli välijuht Raivet Lõuna Politseiosakonnast, anti korraldus isik majast välja tuua. Abikaasa ei tahtnud, et lõhkuma hakkavad. Teise korruse aken oli avatud, läksid sisse ja isik oli end vannituppa peitnud. Üks käsi oli raudus, teist üritas lahti saada, mõni millimeeter oli jäänud. Tõid toast välja ja andsid üle, toimetati Lõuna Politseiosakonda. Oli joobes, milline joove tuvastati seda ei mäleta, silma järgi keskmine. Otseselt isikuga ei suhelnud. Kas oli mingeid vigastusi, ei mäleta, võimalik, et käe peal mingid kriimustused, marrastused. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: • 29.07.2007 koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt otsiti läbi Xxx asuv elamu ja majja siseneti läbi lahtise teise korruse rõduukse. Teiselt korruselt WC ruumist leiti Oleg Balabanov, kelle ühel käel olid politseikäerauad nr 175330, millel olid lõhkumise jäljed. (t/l 7-8) • Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4013/536 nähtuvalt tuvastati 29.07.2007 kell 03.00 Wismari Haiglasse toimetatud Oleg Balabanovil keskmise raskusega alkoholijoove. (t/l 11) • SA PER Mustamäe Korpuse Erakorralise Meditsiini Üksuse patsiendikaardist nr 38794 nähtub, et 29.07.2007 saabus kell 03.00 arstlikule läbivaatusele M Hrustnetsov, kellel diagnoositi hulgimarrastused vasakul põlvel, vasakul küünarliigesel. Näo põrutus, ülahuule marrastuse ja verevalumiga suupoolselt. Vasaku põlve põrutus. (t/l 18) • 30.07.2007 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt vaadati läbi Oleg Balabanov, kellel tuvastati peas marrastus, parema käe küünarnukil kriimustus, randmel kriimustus, kerge paistetus vasakul põsesarnal, vasaku käe õlavarrel verevalum, marrastus vasaku käe käsivarrel. Vasakul küljel kriimustus ja kaks verevalumit. Vasaku jala põlvel kriimustus. Parema jala väiksel varbal verevalum. (t/l 32-36) • 01.08.2007 politseijuhtivinspektori Andres Lutsepa koostatud teatisest kriminaalasjas nr 07230200015 nähtuvalt kriminaalasjas nr 07230200015 kahtlustatava Oleg Balabanovi kinnipidamise käigus temalt ära võetud politsei käerauad numbriga 175330 asuvad Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna uurimistalituses. Käerauad on läbi saetud, mistõttu ei ole need kõlblikud edaspidiseks teenistusalaseks kasutamiseks. (t/l 37) • 28.07.2007 koostatud patrulllehelt nähtuvalt oli toimkonna tööajaks 20.00 kuni 08.
12. Patrullpiirkonnaks Mustamäe. Patrulli liik AP I kategooria, sidekutsung
13. Patrullitoimkond koosnes patrulli vanemast M Hrustnetsovist ja A.Škirinist. Lahendatud väljakutseid
14. Lühiettekandes viimane märge: teade saadud 00.25, kohale jõuti 00.
15. 6 • • • • • • Väljakutse sisu: s/a MB reg.nr xxx joobes juht. Oleg Balabanov (ik 36207280287). Sõidukit pidasid kinni Xxxjuures. O.Balabanov hakkas neile vastu ja lõi M.Hrustnetsovi näkku. (t/l 41) Raamatupidamiskaardilt käeraudade kohta nähtub, et nr 282 all on inglise käerauad inventari numbriga 4374 tehasenumbriga 175330 hinnaga 286 krooni on välja antud Lõuna Politseiosakonnale. (t/l 42) Erivahendite väljastuskaardilt nähtub, et A Škirinile on 09.07.2007 välja antud käerauad nr 175330, millised on 29.07.2007 tagastatud katkistena. (t/l 43) 02.08.2007 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi käeraudu, millel kiri HIATTS Made in England. Ühel käeraua poolel number
16. Sama poole hammastiku 10 ja 11 vahe on läbi saetud peaaegu käeraua metallosa lõpuni välja. (t/l 48-49) Väikevahendi kaardi väljatrükist nähtuvalt on inglise käeraudade, inventar numbriga 4374, tehasenumbriga 175330 soetamismaksumuseks on 286 krooni. Soetamise aeg 01.08.
17. Välja antud alates 01.11.2005 Lõuna Politseiosakonnale. (t/l 55) 03.08.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi CD plaati kõnesalvestusega, salvestuse faili nimetus: 20070729002137717065.wav, kestus 4 minutit ja 32 sekundit ja salvestusel on salvestatud tekst: Tere politsei kuuleb. Tere, sõidan Vineeris ja siin on nagu joobes juht Xxx iga ja numbrimärk on xxx. Ja kus see joobes juht on praegu siis? Vineeris, siin selles Viadukti juures siin, Vineeri peatuses, nagu ületab kohe viadukti. Seisab autoga või? Ei, sõidab, sõidab. Ja miks te arvate, et ta joobes on? Ta siis nagu noh näoolek ja nagu sõidu olek on nagu hästi kahtlane, vingerdab ja värki. Et kas ta sõidab suunaga linna poole siis või? Ei, see tuleb sinna Järve poole. Teie praegu näete seda autot või? Jah, ees sõidab. Mis värvi see auto on? Musta värvi. Ja kus see auto on? Tüve tänavale pööras. Tüve tänavale? Jaa, ja nüüd jäi seisma mingi kuskil maja juures vist. Kas see auto seisab praegu või sõidab? Jaa ja politseipatrull pidas kinni nüüd ta. Ahah, aitäh teile. Nojah. (t/l 62-63) 30.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 809557 nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud selles, et 29.07.2007 kell 00.25 Linnu teel liikudes Tüve tänava suunas, juhtis Oleg Balabanov sõidukit alkoholi joobes. Protokoll koostatud kriminaalasjast eraldatud materjalide alusel. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, kannatanu M Hrustnetsovi, kannatanu Põhja Politseiprefektuuri esindaja T Velleti, tunnistajate R M i, A Škirini, SB, I B , N B , T T ütlused ning uurinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas Xxx elamu läbiotsimisprotokolli, joobeseisundi tuvastamise akti, patsiendikaarti M Hrustnetsovi kohta, Oleg Balabanovi isiku läbivaatuse protokolli, politseijuhtivinspektori teatist, patrulllehte, raamatupidamiskaarti käeraudade kohta, erivahendite väljastuskaarti, käeraudade vaatlusprotokolli, väikevahendi kaardi väljatrükki, kõnesalvestuse väljatrükki, väärteoprotokolli nr AB 809557, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel üle kuulatud tunnistaja R M i ütluste kohaselt peatus ta oma juhitud sõidukiga valgusfoori taga ja esimeses reas oli peatunud Xxx, mille roolis oli vist meesterahvas. Tähelepanu köitis tunnistajal see, et see Xxx ei sõitnud otse mööda sõidurada, vaid tegi slaalomit. Tunnistaja sõitis sellele sõidukile järele ja teatas nähtust politseisse ning kõne väljatrükist nähtuvalt teatas tunnistaja juhtimiskeskusele, et sõiduki juht on joobes, mida ta järeldas juhi näoilmest ja vingerdavast juhtimisstiilist. Tunnistaja juhiste järgi asus politsei seda sõidukit otsima ning leidis sõiduki Tüve tänavalt. Seejuures teatas tunnistaja kõne väljatrükist nähtuvalt juhtimiskeskusele, et politseipatrull pidas sõiduki kinni. Kannatanu M Hrustnetsovi ütluste kohaselt said nad teate sõiduki Xxx kohta, nägid sõidukit vastu tulevat ja sõitsid sõidukile järele. Tüve tänaval anti peatumismärguanne ning peatatud sõiduk liikus edasi veel 20 meetrit ning peatus ja seejärel püüdis tagurdada ja siis jälle edasi liikuda. Jooksis koos paarimehe A.Škiriniga politseiautost välja ja sõiduki roolis olnud süüdistatav väljus sõidukist. Anti korraldus autosse tagasi istuda, kuid süüdistatav ei saanud korraldusest aru ja tuli nende poole, seejuures autos kedagi teist ei näinud. Tagaistmel olid lilled. Tunnistaja A Škirini ütlustest nähtuvalt sõitis ta koos M Hrustnetsoviga ja hakkasid jälitama Xxxi, mis keeras Tüve 7 tänavale ning sõiduki peatasid vilkuritega. Roolist tuli välja süüdistatav, meesterahvas ja kõrvalistmel oli naisterahvas. Kui süüdistatav autost väljus, anti korraldus istuda politseiautosse. Samade asjaolude kohta on aga Oleg Balabanov väitnud, et autot juhtis abikaasa SB ja ületas kiirust ning pidevjoont, mistõttu tehtigi väljakutse politseile. Küsiti kes on roolis ja vastas, et naine. Ta ei tea miks tunnistaja väitis, et tema oli roolis. Tema hakkas autost lilli võtma ja naistele ütles M.Hrustnetsov ülbes toonis, et istugu autosse. Ka SB väitis kohtuistungil, et tema ise juhtis autot ja nägi järgi tulevat politseid. Peatas auto värava juures, jäi autosse ja hakkas lilli kokku korjama ning kuulis kisamist, misjärel jooksis autost välja ja hüüdis appi, helistas naabritele. Kohus teeb eelmärgitud ütlustest sündmuste käigu kohta alates R M i teatest politseile kuni hetkeni, mil politsei hakkas tegelema süüdistatavaga järelduse, et Oleg Balabanov ja SB annavad sündmuse kohta teadvalt valeütlusi ning kohus ei pea süüdistatava ja SB ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja R.M on politseile teatanud joobes juhist ja jälitanud sõidukit ning nägi, et sõidukit juhtis meesterahvas. Samas ei tundnud R.M süüdistatavat varasemast ajast. Ka M.Hrustnetsov ja A.Škirin ei tundnud süüdistatavat varasemast ajast ning ometigi väitsid mõlemad, et juhiuksest väljus süüdistatav. Seejuures M.Hrustnetsov alguses SBt ei näinudki ja ta märkas SBt alles siis, kui üritati O.Balabanovit kinni pidada. Seevastu A.Škirin jõudis tähele panna, et naisterahvas istus jälitatavas sõidukis kõrvalistmel ja tagaistmel olid lilled. Kui üks neist, so kas tunnistajad R.M või A.Škirin või kannatanu M.Hrustnetsov oleks segamini ajanud naisterahva ja meesterahva, siis kõik kolm seda teha ei saanud, eriti R.M , kes juba valgusfoori taga nägi sõiduki juhti ja jälitas sõidukit kuni hetkeni, mil see peatati. M.Hrustnetsov ja A.Škirin tahtis peatatud sõiduki juhilt aru pärida juhi käitumise kohta ja kumbki ei näinud, et juht oleks naisterahvas olnud ning andsid korraldusi sõiduki juhiuksest väljunud meesterahvale, nägemata naisterahvast üldse. Seejuures on O.Balabanov väitnud, et tuli autost välja ja hakkas lilli kokku korjama, S.B aga väitis, et tema autost välja ei tulnud ja hakkas lilli kokku korjama. Ometigi ei saanud mõlemad lilli kokku korjata selliselt, et O.Balabanov väljub juhiistmelt ja S.B korjab samal ajal lilli juhiistmel istudes. Seejuures S.B , olles näinud väidetavalt tema juhitud sõiduki taga peatuvat vilkuritega politseisõidukit, ei tundnud huvi politsei saabumise vastu, vaid tegeles oma sõnade kohaselt lilledega, seega ei puudutanud politsei saabumine teda üldse. Juhina aga pidi ta teadma, et talle on antud peatumismärguanne ja ta peab eeldatavasti juhi kohalt lahkumata esitama juhtimisõigust tõendava dokumendi, sõiduki registreerimistunnistuse ja liikluskindlustuse poliisi. Selliseid dokumente politseiametnikel aga näha ei õnnestunudki. SB ütluste tõepärasuses kahtlemiseks annab alust ka see, et enne kohtumenetluse poolte esitatud küsimustele vastamist vaatas S.B küsivalt O.Balabanovi poole ja saades sealt sosinal antud nõuandeid, vastas alles siis küsimustele. Taoline käitumine viitab aga ilmselgelt sellele, et S.B ei teadnud seda, milliseid ütlusi andis O.Balabanov ja tal oli vaja oma ütlused viia kokku O.Balabanovi omadega. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et O.Balabanovi sõiduautot juhtis O.Balabanov ise, mitte SB ja SB on andnud teadvalt valeütlusi oma abikaasa kaitseks. Vastavalt liikluseeskirja § 72 sätetele peab kontrollimiseks vajalikud dokumendid mootorsõiduki juht andma kontrollijale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult kontrollija loal või korraldusel. Süüdistatav on aga väitnud, et sõidukit ei peatatud ja ta oli avanud pagasiluugi, et lilli võtta ning politsei tuli hiljem. Millegipärast väidetavalt sõidukit juhtinud SB aga nägi vilkureid, kuid samuti ei jäänud autosse. Kohus asub seisukohale, et väljakutsele reageerinud politseiametnike jaoks oli peatatud sõidukist korralduseta väljumine ja antud korralduse sõidukisse tagasi istuda eiramine põhjuseks asjaolusid selgitama hakata ja juhiga tegeleda, selgitamaks välja, kas juht on joobes või mitte. Kui aga hakati süüdistatavat kinni pidama, kuivõrd süüdistatav püüdis põgeneda, nägi seda SB. Seega SB, olles väidetavalt näinud seda, et politsei sõitis vilkuritega järele, et teinud politseinikest enne välja kui kuulis abikaasa hädakisa. Ometigi oleks ta juhi kohalt lilli võttes paratamatult pidanud nägema auto kõrval ja taga toimuvat. Seda ta aga kordagi väitnud ei ole. Seega pidi ta olema kõrvalistmel. 8 Edasiste sündmuste käigu kohta on O.Balabanov seletanud, et teda hakati auto poole tassima ja politseinikud pidasid end nahaalselt üleval. Tema kaitses ennast ja naist. Politsei hakkas naist autosse vedama. Seejärel tekkis tüli ja algas rüselemine. Kui naine läks hoovi, siis läks tema ka ja üritas väravat sulgeda ja talle joosti järele. Ütles politseile veel kord, et on kodus ja jääb sinna. Alguses ei andnud põhjust käeraudu peale panna. Tõugati selga, pandi jalg ette, kahekesi tuldi talle peale ja kukkus. Vastupanu osutas seetõttu, et lasti gaasi näkku. Samade asjaolude kohta on SB seletanud, et nägi, et mehel väänatakse käsi, jooksis autost välja ja kutsus abi. Mees oli nagu pikali, poollamavas asendis, lasti gaasi näkku. Ütles politseinikele, et lasku mees lahti ning püüdsid politseid peatada. Siis tuli üks meesterahvas ja tõukas politseinikku ning mees jooksis koju. Taolistest ütlustest nähtub, et O.Balabanov on küll tunnistanud, et osutas vastupanu, kuid ei ole selgitanud, milles see seisnes. SB aga teab väita seda, et mehe suhtes kasutati vägivalda ning ta ei näinud, et mees oleks politseinikku löönud. Seejuures on tunnistaja SB väitnud ka seda, et oli pime, kuid nägi, et mehele lasti gaasi näkku, mehele pandi käerauad ja ühel politseinikul oli nui. IB aga tuli välja telefonikõne peale ja nägi, et O.Balabanovil väänatakse käsi ning tunnistaja püüdis politseinikke rahustada ja asju selgitada, kusjuures ühel politseinikest oli must kumminui, millega vehiti. Balabanov oma käitumisega vägivalda esile ei kutsunud ja Balabanov jooksis majja. Pealegi oli üks politseinik agressiivne ja käskis eemale minna. Sündmuskohale lärmi peale kohale tulnud Nikolai Bondarenko sõnade kohaselt kuulis ta vaid seda, et O.Balabanov ütles, et laske lahti, ta on kodus ning kaks politseinikku olid O.Balabanovi peal. Üks neist lasi gaasi O.Balabanovile näkku, teine hoidis kehast ning kui ta ütles, et mis te teete, siis lasti ka temale gaasi. Kuulis ühte ütlemas, et pane rauad peale, kuid raudu ei näinud. O.Balabanov oli näoli maas ja vastupanu osutada ei saanud. Emmal-kummal politseinikest oli kumminui, kuid kumminuia käes ei olnud. Taolistest süüdistatava ja tunnistajate SB, IBja N.Nondarenko ütlustest saab järeldada, et eelmärgitud isikud ei pea politseiametnike korraldusi millekski. O.Balabanov on väitnud, et ta kaitses oma naist, keda hakati autosse tassima. Samas SBseda väitnud ei ole. Seda enam, et O.Balabanov ise väitis seda, et SBläks hoovi ja tema järele. Seega ei saanud O.Balabanovi abikaasat miski ega keegi ohustada kui ta minema läks. Vaatamata politseinike korraldustele väitis O.Balabanov aga politseinikele, et jätku ta rahule, tema on kodus ja jääb sinna. Kohtule jääb arusaamatuks kuidas saab isik üldse selle peale tulle, et ei täida politseiametniku korraldust jääda paigale. Mõistetamatuks jääb ka SBkäitumine, so abi kutsumine, et meest politsei käest päästa. Seejuures ei helistanud ta mitte politseisse, teada saamaks kinnipidamise põhjust, vaid naabritele. Kõne peale aga ilmus IB, kes oma sõnade kohaselt käskis politseinikel O.Balabanov lahti lasta ja asjaolusid selgitada ja avaldas imestust, et politseinik käskis tal eemale minna. Kohus ei saa aru, kes selline on IB, kes nõuab politseiametnikelt selgitusi ja nõuab isiku vabastamist, teadmata üldse miks politsei kohale on tulnud. Samamoodi käitus ka oma sõnade kohaselt N.Bondarenko, kes nõudis politseist aru, mida nad teevad ja solvus selle peale, et tema eemale peletamiseks talle gaasi lasti. SB sõnade kohaselt tõukas üks meesterahvas politseinikku ja O.Balabanov sai lahti ning jooksis majja. Kohtule jääb selline käitumine politseiametnike suhtes tunnistajate ja süüdistatava poolt arusaamatuks. Vastavalt politseiseaduse § 2 lg 5 kohaselt on avaliku korra kaitsmisel, kuritegeliku ründe tõkestamisel ning kurjategija kinnipidamisel kõik politseiasutused ja -ametnikud kohustatud üksteist abistama, ootamata selleks erikorraldust. Kohus leiab, et taolisest põhimõttest lähtusid ka M.Hrustnetsov kui ka A.Škirin, kes algselt püüdsid kinni pidada võimalikku ohtliku väärteo toimepannud isikut ning pärast O.Balabanovi vastupanu kinnipidamisel ja kohalesaabunud kõrvaliste isikute füüsilist sekkumist püüdsid oma teenistuskohustust lõpule viia, mis kõrvaliste isikute sekkumise tõttu vilja ei kandnud. Vastavalt Politseiseaduse § 12 sätestatud kohustustele peab politsei sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohaselt võtma vastu ja registreerima õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtma viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks. Kohus asub seisukohale, et M.Hrustnetsov ja A.Škirin täitsid vaidlusalusel ajal politseiseadusest tulenevat kohustust, kuivõrd neile edastati 9 informatsioon joobes juhi kohta ning nad asusid oma kohust täitma, so võtma viivitamata tarvitusele abinõud õiguserikkumise tõkestamiseks ja avastamiseks, hakkas väärteo toimepanemises kahtlustatav O.Balabanov nende korraldusi eirama ja kogunenud seltskond neil kohustust täitmast takistama. Vastavalt Politseiseaduse § 13 sätetele on politseile seadusega antud õigused neile pandud kohustuste täitmiseks ning sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt on politseil õigus kontrollida õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente ning ohutuse tagamiseks teostada kohapeal kahtlustatava isiku ja tema asjade läbivaatust. Käesoleval juhul keeldus O.Balabanov politseiametnikega üldse rääkimast, rääkimata oma dokumentide esitamisest, vaid hoopis põgenes politseiametnike eest ning kui teda taheti kinni pidada, siis osutas füüsilist vastupanu. Sama lõike 1 punkti 3 kohaselt on politseiametnikul õigus koostada ka väärteoprotokolle ning teostada isiku kinnipidamist ja rakendada muid seaduses ettenähtud abinõusid võitluses väärtegude vastu. Käesoleval juhul ei oleks O.Balabanovi käitumise tõttu olnud võimalik võimaliku väärteo toimepanemise asjaolusid välja selgitada ega väärteoprotokolli koostada, kuivõrd vastupanu tõttu ei õnnestunud ka O.Balabanovit kinni pidada. Eelloetletud politseiseaduse sätetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et M.Hrustnetsov ja A.Škirin täitsid oma teenistuskohustusi ja püüdsid kasutada ka selleks ette nähtud õigusi, mis aga O.Balabanovi käitumise tõttu muutus võimatuks, kuivõrd O.Balabanovit ei õnnestunud isegi kinni pidada asjaolude väljaselgitamiseks. Küll oli sündmuskohale kogunenud kõrvalisi isikuid, kes ise tahtsid välja selgitada O.Balabanovi kinnipidamise põhjuseid ja püüdsid oma võimaluste piires takistada politseil tegutsemast. Süüdistatava, tema abikaasa ja süüdistatava lähedaste ütlused kirjeldavad vaid süüdistatava suhtes kasutatud vägivalda, kuid samas on need ütlused umbmäärased ja vastuolulised. Kaks naisterhvast, so SBja IBnägid ühel politseiametnikest käes kumminuia ja IB sõnul üks politseinikest suisa vehkis kumminuiaga, kuid samas ei väida tunnistaja, et seda kumminuia oleks kasutatud sihtotstarbeliselt, so löömiseks. N.Bondarenko on oma ütlustes püüdnud kumminuia sobitada nii ühele kui ka teisele politseiametnikest, kuid lõpuks jäi seisukohale, et kumminui võis olla vööl. Kuigi kõik kolm nägid ühte ja sama sündmust ühest kohast ja ühel ajal, olles mõne sammu kaugusel, ei suutnud nad näha ühte ja sama. Seejuures O.Balabanov ei ole kordagi väitnud, et ta oleks kumminuia näinud, kuid eeldab, et vigastuste iseloomu arvestades pidi politseinikel olema kumminui ja sellega pidi ka vigastused tekitatama. Arvestades taolisi ütlusi leiab kohus, et kumminuia kasutamine M.Hrustnetsovi või A.Škirini poolt on välistatud, eriti veel olukorras, kus mõlemad kumminuia kasutamist eitavad ning väidavad, et neil kumminuia kaasas ei olnudki. Mis puudutab M.Hrustnetsovi ja A.Škirini ütlusi O.Balabanovi kinnipidamise ürituse kohta ja O.Balabanovi põgenemise kohta, siis need ütlused on oluliselt üksikasjalikumad ja kirjeldavad sündmuste käiku loogiliselt. Nendest ütlustest nähtuvalt oli A.Škirinil juba õnnestunud käeraudade üks pool kinnitada O.Balabanovi ühe käe külge, kui O.Balabanov uuesti põgenema pääses ning O.Balabanovit taga ajades ja kukkudes koos O.Balabanoviga jäi M.Hrustnetsov O.Balabanovi alla ning M.Hrustnetsovi ütluste kohaselt lõi O.Balabanov M.Hrustnetsovi näkku ning põgenes majja. Ka A.Škirin, kes mõned korrad pidi tõrjuma kõrvaliste isikute ründeid nägi seda, et pärast ühe käeraudade poole peale panemist õnnestus O.Balabanovil uuesti jooksu panna ning M.Hrustnetsovil õnnestus O.Balabanov taas kinni pidada ning seejärel nägi seda, et M.Hrustnestsov on pikali maas ja O.Balabanov M.Hrustnetsovi peal ja samuti nägi ta seda, kuidas O.Balabanov lõi M.Hrustnetsovi näkku parema käega ja juurde jõudes lükkas O.Balabanovi M.Hrustnetsovi pealt ära. Seejärel jooksis aga ligi noorem meesterahvas, kes tõukas neid ja O.Balabanov jooksis majja. Taolised ütlused riimuvad osalt ka SBütlustega selle kohta, et üks meesterahvas tõukas politseinikku ja seejärel õnnestus O.Balabanovil majja sulguda. Seega nägi SBkõike, kuid mäletab sündmusi valikuliselt. Seetõttu leiab kohus, et tunnistajate SB, IBja N.Bondarenko ütlustesse selle kohta, et O.Balabanov ei kasutanud vägivalda politseiametniku suhtes ja ei löönud M.Hrustnetsovi näkku, tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd nende tunnistajate ja süüdistatava puhul on tegemist omavahel suguluses ja hõimluses olevate isikutega ja need tunnistajad meenutavad sündmusi valikuliselt. Sellest tulenevalt loeb kohus usaldusväärsemaks 10 M.Hrustnetsovi ja A.Škirini ütlusi ja loeb tõendatuks O.Balabanovi poolt M.Hrustnetsovi löömise näkku, mis on kinnitust leidnud ka SA PER Mustamäe Korpuse Erakorralise Meditsiini Üksuse patsiendikaardil nr 38794 29.07.2007 leiduva diagnoosiga M.Hrustnetsovi tervisekahjustuste kohta. Muu hulgas on M.Hrustnetsovil diagnoositud ka näo põrutus, ülahuule marrastuse ja verevalumiga suupoolselt. Ülaltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et M.Hrustnetsov ja A.Škirin täitsid 29.07.2007 O.Balabanovi kinnipidamisel politseiseadusest tulenevat kohustust politseiametnikuna ja olles teenistusülesannete täitmisel olid nad võimuesindajad oma ametikohustuste täitmisel, mistõttu Oleg Balabanov, osutades vastupanu ja selle käigus vigastades M.Hrustnetsovi vasaku küünarnuki ja vasaku põlve piirkonnas ning lüües rusikaga M Hrustnetsovi rusikaga näkku ning tekitades tervisekahjustuse pani toime KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo, st vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtueelsel menetlusel on Põhja Politseiprefektuur esitanud tsiviilhagi 286 krooni nõudes, milline sisaldab endas käeraudade maksumust, millised Oleg Balabanov muutis saagimisega kasutamiskõlbmatuks. Kriminaaltoimikus leiduvatest raamatupidamisdokumentidest, sealhulgas raamatupidamiskaardilt nähtub, et kaardi järjekorranumbri all nr 282 on märgitud inglise käerauad inventari numbriga 4374 tehasenumbriga 175330 olid maksumusega 286 krooni ja need on välja antud Lõuna Politseiosakonnale. Erivahendite väljastuskaardi andmete kohaselt on need käerauad antud välja 09.07.2007 A Škirinile ja A Škirin on need käerauad tagastanud 29.07.2007 katkistena. Tunnistaja T Taidla ütluste kohaselt pidas tunnistaja Xxxmajas kinni Oleg Balabanovi, kes oli WC ruumides ja ta käe küljes olid käerauad, mis olid peaaegu läbi saetud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on vaadeldud käeraudu, millel number 175330 ja need käerauad on peaaegu läbi saetud, mistõttu ei ole neid võimalik enam kasutada sihtotstarbeliselt. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et käerauad muutis kasutamiskõlbmatuks Oleg Balabanov, kes seda ei ole ka eitanud. Kohus leiab, et varaline kahju politseiprefektuurile on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt Oleg Balabanovilt Põhja Politseiprefektuuri kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Oleg Balabanovi poolt kavatsetult toime vara rikkumisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 286 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Oleg Balabanovilt Põhja Politseiprefektuuri kasuks. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni viie aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, teo toimepanemise eesmärgist ning KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärgist, so võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. 11 Süüdlase eesmärgiks kuriteo toimepanemisel oli oma käitumisega sundida politseiametnikke loobuma tema kinnipidamisest ja väärteomenetluse alustamisest, pääsemaks väärteomenetlusest ja sellele järgnevast karistusest. Seejuures oli süüdistatav alkoholijoobes ning pikema aja jooksul ja aktiivset vastupanu osutades takistas ametiisikuid täitmast ametikohustusi. Taolise käitumise tulemusena tekitati ametiisikule tervisekahjustused. Arvestades taolisi asjaolusid, süüdistatava käitumist kogumis ja selle käitumise eesmärki, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, kuivõrd süüdistatava käitumises ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Taolisel juhul mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, mis võiks kallutada mõistetavat karistust siis vastavalt kas sanktsiooni alammäärale või ülemmäärale lähemale. Samas süüdistatava teo intensiivsust arvestades peab kohus vajalikuks mõista karistuse määras, mis mõningal määral ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isik ning teda on karistatud valdavalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Süüdistataval on alaline sissetulek. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Kuivõrd kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatava keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamiste tegemist on vaid vähesel määral ületanud miinimumpäevamäära summat, leiab kohus, et rahalise päevamäära suuruse arvestamisel tuleb lähtuda miinimumpäevamäärast. Kuivõrd süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud kaks päeva, siis tuleb kinnipidamise aeg KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks. Märt Toming Kohtunik 12