4-08-7953/3

Väärteoasi nr.4 – 08 - 7953 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 29. jaanuaril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja Merike Kunnus, tõlgi: Valeri Helmar ja Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Mihhail Valk kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja A Reidi ja HKüünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 30.09.2008 a., 28.10.2008 a., 27.11.2008 a., 14.01.2009 a. Mihhail Valk kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 018854 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et tema suhtes vormistati väärteoprotokoll selles, et sõitis Mere pst-l kiirusega 88 +/- 5 km/h. Tegelikult ta sõitis kiirusega kuni 50 km/h ja ei saanud intensiivselt kiirendada, sest tagaistmel oli kaassõitja. Ei ole küsitletud kaasreisijat ja teist mootorratturit, kes sõitis kõrval sama kiirusega. Tänaval oli ka teisi liiklejaid. Protokolli koostaja oli teine inimene, kes ei viibinud kiiruse mõõtmise ajal kohal ja kes nõudis valeandmetega protokolli allkirjastamist. Tulenevalt eeltoodust saab järeldada, et puuduvad kaebaja poolt väärteo toimepanemist üksikasjalikult tõendavad tõendid. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning politseitöötajast tunnistaja ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks ja piisavateks tõenditeks. Taotleb tühistada otsus väärteoasjas. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et ta sõitis sadama suunas. Tema kõrval sõitis veel üks mootorratas. Nende taha tekkis politseiauto ja ta peatas kohe mootorratta. Politseinik küsis temalt dokumente ja saanud need, küsis ka kiiruse kohta. Ta ütles, et 50 km/h piires. Ta vaidlustas politseinikule vastu, sest kiirust ei ületanud. Politseinik kutsus teda enda autosse, kuid teisele mootorratturile midagi ei ütelnud. Ta küsis politseinikult, miks üksi autos ja vastuseks sai, et politseinik on ülemus ja seetõttu üksi. Politseinik näitas tablood ja ütles, et see näit on tema mootorratta kiirus. Ta ütles, et on olemas kaks tunnistajat ja võite nendelt küsida ning oli ka teisi liiklejaid. Ta keeldus allkirjastada ja politseinik kutsus teise patrullekipaazi. Naispolitseinik tuli politseiniku juurde ja vahetasid omavahel mõned fraasid. Ta toimetati teise politseiautosse ja selles olnud meespolitseinik vormistas tema kohta väärteoprotokolli, kuigi see politseinik sündmuskohal üldse ei olnud. Ta palus tunnistajaid küsitleda, kuid seda ei peetud vajalikuks. Ta protokolli ei allkirjastanud, kuna selles oli palju vigu. Allkirja andis ainult õiguste ja kohustuste kohta. Protokollis oli kirjas, et politseiautost möödudes nad kiirendasid sõitu, kuid see on ebareaalne. Tunnistaja MOrgusaar annab ütlusi, et ta oli politseiautos ning sõitis mööda Mere pst-d Vi-ru ringi poole ja vastassuunas liikusid kaks mootorratast. Ta mõõtis autos nende mootorrataste kiirust mõõteriistaga Stalker. Need mootorrattad olid mõõtepiirkonnas. Kiiruse mõõteseadme sensor oli 2 peal ja see on selleks, et vältida eksimust. Politseiautol oli lubatud kiirus 50 km/h ja mootorrattal kusagil 80 km/h. Üks mootorratas kiirendas liikumist ja jäi mõõteriista vaatevälja ning fikseeris selle mootorratta kiiruse. Ta fikseeris kiiruse ja pööras kohe mootorrattale järgi. Ta ei vormistanud kaebaja suhtes ise protokolli, sest algul kaebaja oli nõus kiiruse ületamisega aga mingil hetkel soovis videolinti näha aga seda ei tehtud ja seejärel kaebaja ei olnud rikkumisega nõus. Kiiruse mõõtmise ajal ta oli autos üksi. Ta kutsus välja teise politseipatrulli ja ise jäi menetluse juures tunnistajaks. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et väärteo toimepanemine on tõendatud. Tõendatud on rikkumise toimepanemine tunnistaja ütlustega, kelle ütluste kohaselt tunnistaja mõõtis just kaebaja juhitud mootorratta kiirust. Tunnistaja oli pädev mõõtja, sest on väljastatud tunnistus akrediteerimiskeskuse poolt ja aparaat oli taadeldud. Kaebaja viitas, et mõõtmisega võidi eksida, kuna nähtavus halb aga Mere pst. on öösel hästi valgustatud. Samuti eksimise võimalus on välistatud ja esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli vormistas konstaabel APärgma sel-es, et Mihhail Valk 27.06.2008 a. kell 02.07 Mere pst-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 88 +/- 5 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Seega rikkus LS § 74 – 22 lg. 2 sätteid. Tõendiks on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on vormistanud väärteoprotokolli vormistaja konstaabel APärgma. Seega vastavalt protokolli tekstile Mihhail Valk poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist teostas konstaabel Pärgma ja protokollija kohal on Pärgma allkiri, kuid mõõtja kohal on kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud Orgusaare allkiri. Tunnistaja MOrgusaar poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ta oli teenis-tuses ja sõitis mööda Mere pst-d Pärnu mnt. suunas ja temast möödus mootorratas ning kiirendas koheselt kiirust. Ta sai lugemis 88 km/h. Ta pööras sõiduki ringi ja mootorratta pidas kinni Mere pst ja Põhja pst ristmikul. Juhiks osutus Mihhail Valk ja ta kutsus juhi politseiautosse. Autos Valk tunnistas oma süüd, kuid saanud teada, et videosalvestust ei ole ja teos end süüdi ei tunnistanud. Ta kutsus kohale politseipatrulli, kes koostas Valk suhtes väärteoprotokolli. Otsusega väärteoasjas leiti, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ja vastulauses toodud ütlused jäetud arvestamata, kuna need on ümberlükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Kuna isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu ja määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu tuleb kohaldada lisakaristust. Määrati karistuseks LS § 74 – 22 lg. 2 alusel rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni ja LS § 74 – 22 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kohtusitungil antud ütlustega ning kaebaja poolt antud selgitustega, tuvastas: -Valk poolt juhitava mootorratta kiirust mõõtis politseisõidukis viibinud politseinik Orgusaar ja viimane kutsus väärteoprotokolli koostamiseks kohale teise politseiekipaazi -väärteoprotokolli ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostas konstaabel Pärgma, kes oli sündmuskohale kutsutud Orgusaare poolt -kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli täitis Pärgma, kuid mõõtjana kirjutas alla Orgusaar ja protokollijana allkirjastas Pärgma. Tunnistajat kiirusmõõteseadme kasutamisel ei olnud - antud situatsioonis tunnistajana andis ütlusi Orgusaar -väärteootsuses on väidetud, et väärteo toimepanek on tõendatud kogutud materjalidega ja vastulauses toodud ütlused jäetakse arvestamata, kuna need on ümberlükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus märgib, et tunnistaja MOrgusaar ütlusi ei saa arvestada, kuna menetluse ajal ta andis ütlusi tunnistajana, kuigi ta isiklikult mõõtis Valk poolt juhitava mootorratta kiirust. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli täitis konstaabel APärgma, kuigi mootorratta kii-rust mõõtis mõõteseadmega Stalker hoopis Orgusaar. Protokolli sisu kohaselt kiirusmõõtesead-me kasutamise protokolli saab täita ainult reaalne kiirusemõõtja, mitte keegi teine ja protokollis pole tunnistajana kedagi märgitud. Kohtuistungil kohus ei saa arvestada tunnistaja Orgusaare ütlustega, sest materjalidest nähtuvalt ta ei olnud tunnistajaks, mil Pärgma vormistas Valk poolt juhitava mootorratta kiiruse mõõtmist. Samas jälle, väitis Orgusaar, et tema mõõtis hoopis Valk poolt juhitava mootorratta kiirust ja protokolli vormistamiseks kutsus kohale Pärgma, kes vormistas Valk poolt toimepandud väärteo protokolli, kuigi ta ise ei mõõtnud mõõteriistaga Stalker Valk poolt juhitava mootorratta kiirust. Väärteootsuses kohtuväline menetleja viitab, et väärteo toimepanek on tõendatud kogutud materjalidega ja vastulauses toodud ütlused on ümberlükatud teiste asjas kogutud tõenditega aga nendele materjalidele ega tõenditele pole viidatud. Kohtuistungil küll kohtuvälise menetleja esindaja viitas, et süü on leidnud tõendamist tunnistaja ütlustega, kelle ütluste kohaselt tunnistaja mõõtis just kaebaja poolt juhitava mootorratta kiirust ja tunnistaja on pädev mõõtja. Kohus leiab, et Mihhail Valk poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja tema suhtes mõistetud karistus kuulub tühistamisele asjaoludel, et väärteoprotokolli ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on vormistanud konstaabel Pärgma, kes üldse sündmuskohal ei olnud, vaid saabus kohale politseiniku Orgusaar palvel. Samuti kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt tunnistaja oli pädev mõõtja mõõtis kaebaja poolt juhitava mootorratta kiirust. Tunnistaja võib olla pädev mõõtja, kuid tunnistaja ei saa teostada menetlustoiminguid, seega tunnistajana ütlusi andnud Orgusaar rikkus väärteomenetlusõigust. Vastavalt kaebaja ütlustele Orgusaar keeldus teise mootorratturi ja Valk mootorrattal oleva kaassõitja, kui tunnistajate ütluste võtmist, vaid kutsus kohale teise politseiekipaazi. Midagi sündmusest teadmata, vormistab Pärgma nii väärteoprotokolli ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, kuigi ise isiklikult Valk poolt juhitava mootorratta kiirust mõõteseadmega Stalker ei mõõtnud. Materjalidest nähtuvalt, Pärgma poolt vormistatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitu kohaselt üldse tunnistajat juures ei viibinud. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3, § 133 p. 6; § 29 lg. 1 p. 1 kohus otsustas: Rahuldada Mihhail Valk kaebus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr. 2302, 08, 018854 Mihhail Valk suhtes LS § 74 – 22 lg. 2 järgi mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 3000 krooni ja LS § 74 – 22 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks ning väärteo tunnuste puudumisel menetlus lõpetada. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik