4-08-4237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-4237 Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Annika Hiiemäe Väärteoasi Elari Idvand`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Artur Kase` poolt 16.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2390,07,000879 Liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 1 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana Elari Idvand (ik 38506164219) kaebuse esitaja kaitsjana vandeadvokaat Ants Nõmmik kohtuvälise menetleja ametnikuna Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Artur Kase, vanemkonstaabel Ave Tigase ja Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna konstaabel Juta Lepvalts RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas
- Jätta Elari Idvand`i kaebus rahuldamata.
- Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Artur Kase` poolt 16.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2390,07,000879 muutmata.
- Menetluskulud jätta kaebuse esitaja enda kanda. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. 4-08-4237 Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 14.11.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 14.11.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 28.11.2008.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 18.03.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Tigase` poolt väärteoprotokoll nr AB946358 selle kohta, et 28.07.2007.a kella 23:30 ajal Hiiumaal Pühalepa vallas Heltermaa-Kärdla-Luidja mnt
- km E. Idvand alkoholijoobes jalakäijana liikus asulavälisel teel, kus puudus kõnnitee, paremal pool tee ääres; oma tegevusega põhjustas varalise kahju ja tervisekahjustusega liiklusõnnetuse. Oma teoga rikkus E. Idvand Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 22 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7436 lg 2 p 1,3 järgi. 16.04.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2390,07,000879 on määratud kohtuvälise menetleja poolt E. Idvand`ile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7436 lg 2 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni. Kaebuse sisu 02.05.2008.a laekus Pärnu Maakohtule E. Idvand`i poolt esitatud kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole temale inkrimineeritavat väärtegu toime pannud, mistõttu on temale määratud karistus ebaseaduslik. Väärteoprotokolliga nr AB946358 tutvumisel ja selle koostamise järgselt enda poolt antud ütlustes kahetses E. Idvand seda, et oli alkoholijoobes. Kaebaja sai aru sellest, et väärteoprotokoll koostati temale alkoholijoobes avalikus kohas viibimise eest. E. Idvand ei ole mitte kordagi tunnistanud endapoolset väärteo toimepanemist, mis seisnes alkoholijoobes jalakäijana asulavälisel teel paremal pool liikudes varalise- ja tervisekahjustusega liiklusõnnetuse tekitamises. E. Idvand on kahetsenud väärteoprotokolli koostamisel asjaolu, et viibis avalikus kohas alkoholijoobes. Eeltoodust selgub, et kaebuse esitaja ei ole toime pannud sellist väärtegu, milles teda süüdistatakse väärteoprotokollis nr 2390,07,000879, seetõttu on ebaõige ka E. Idvand`i karistamine vaidlustatava otsuse põhjal. Ülaltoodut arvesse võttes ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 133 p 6 palub kaebaja tühistada tema suhtes koostatud väärteootsus nr 2390,07,000879 täies ulatuses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. Kase oma 20.05.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja E. Idvand`i kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: Kaebuse kohaselt menetlusalune isik, tutvunud väärteoprotokolliga, sai aru, et teda süüdistatakse alkoholijoobes avalikus kohas viibimise eest. Nimetatud väide ei ole õige. Väärteoprotokoll ei koostatud kohe vaid pea kaheksa kuud hiljem. Väärteoprotokolli väärteokirjelduses on märgitud selgelt: „Alkoholijoobes jalakäijana liikus asulavälisel teel, kus 2
(8)4-08-4237 puudus kõnnitee, paremal pool ääres. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju- ja tervisekahjustusega liiklusõnnetuse." LE § 22 kohaselt kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. Samuti oli E. Idvand kuulatud üle menetlusaluse isikuna. Ütlustest nähtub, et ta on aru saanud, milles teda süüdistatakse: „... Enda arust ei kaldunud vahepeal sõiduteele. ... Tunnistan, et kõndisin valel pool teed ja olin tarbinud alkoholi. Jään selle juurde, et mootorrattur oleks saanud minust mööduda nii, et ta ei oleks mulle otsa sõitnud, kuna tee oli piisavalt lai." Seega oli menetlusalune isik saanud aru, milles teda süüdistatakse. Samuti ei ole E. Idvand esitanud vastulauset. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebusest tulenevalt tuleb kohtuistungile kutsuda kõik asjas üle kuulatud tunnistajad, so uurimaks vahetult asjas kogutud tõendeid. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta E. Idvand`i kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses 16.04.2008.a tehtud otsus nr 2390,07,000879 muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid E. Idvand`i suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja on seisukohal, et menetleja on otsuse tegemisel arvestanud nende tunnistajate ütlustega, millised kohtuvälisele menetlejale kasulikumad on. Kaebajale on arusaamatu, mille järgi teda süüdistatakse, kuna tõendid puuduvad. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja poolt on rikutud liikluseeskirja nõudeid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et E. Idvand`i poolt antud väärteo toimepanemist tõendab piisaval määral liiklusõnnetuse akt, mis on koostatud vahetult pärast õnnetust ja milles on kirjas, kuidas keegi sündmuskohal paiknes. Samuti on üle kuulatud tunnistajad, kes olid vasakul pool sõiduteed ja kes ei ole seotud antud liiklusõnnetusega, mistõttu on nende ütlused ka usutavad. Tunnistajate ütlustesse, kes on kaebuse esitaja tuttavad, suhtub menetleja teatava eelarvamusega. Menetleja leiab, et antud asjas on kohtuvälise menetleja poolt otsuse koostamisel arvesse võetud kõiki usaldusväärseid tõendeid, mistõttu palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus jõusse. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid, kuulanud ära osapoolte seletuse ning tunnistajate ütlused, leidis, et E. Idvand`i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7436 lg 2 p 1 järgi 3
(8)4-08-4237 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kohus leiab, et väärteootsuse tegemisel on järgitud VTMS § 72 lg 2 ja § 108 nõudeid. Asja kohtulikul arutamisel ilmnesid vastuolud ühelt poolt kaebaja ning sündmuskohal viibinud tunnistajate ütluste ning politseitöötaja seletuste vahel. Samuti on lahknevused kaebaja poolt väärteoprotokollis ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste ning kaebuses esitatuga. Hindamaks seda, kelle ütlusi pidada tõepärasemateks, tuleb hinnata kohtus antud ütluste usutavust ja objektiivsust. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, kas E. Idvand viibis 28.07.2007.a kella 23:30 ajal Hiiumaal Pühalepa vallas Heltermaa-Kärdla-Luidja mnt 23. km alkoholijoobes või mitte, kuivõrd kaebuse esitaja oma kaebuses tunnistab, et viibis nimetatud ajal ja kohas alkoholijoobes. Samuti tunnistas kaebaja 18.03.2008.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis: „…Tunnistan, et kõndisin valel pool teed ja olin tarbinud alkoholi. Jään selle juurde, et mootorrattur oleks saanud minust mööduda nii, et ta ei oleks mulle otsa sõitnud, kuna tee oli piisavalt lai“. Ka on E. Idvand kohtuistungil tunnistanud, et oli joonud kaks pudelit õlut ja ühe viinakokteili. Seega on kõnealuses asjas vaidlustatud E. Idvand`i poolt vaid – alkoholijoobes jalakäijana liikus asulavälisel teel, kus puudus kõnnitee, paremal pool tee ääres; oma tegevusega põhjustas varalise kahju ja tervisekahjustusega liiklusõnnetuse – fakt. E. Idvand leiab, et tema oma käitumisega ei saanud põhjustada varalise kahju ja tervisekahjustusega liiklusõnnetust. Kohtuistungil kaebaja E. Idvand kinnitas, et jääb esitatud kaebuse juurde ning leiab, et ei ole temale inkrimineeritavat väärtegu toime pannud. Kaebaja seletuse kohaselt liiguti Kärdla poole, algul oldi vasakul pool ja siis mindi teisele poole. Oodati takso saabumist, samal ajal liiguti vaikselt Kärdla poole. Siis tuli mootorrattur ja korraga tundis E. Idvand lööki vastu vasakut jalga, ja siis oli ta pikali. Peale seda oli rahvas tema ümber. Kaebaja sõnul tegi ta „õhulennu“ ning kaotas hetkeks teadvuse. Kaebaja jäi lamama tee äärde, jalad olid tee peal. E. Idvand ei oska hinnata mootorratta sõidukiirust. Sündmuskohal teetööde teostamist E. Idvand ei mäleta. Sündmuskohast eespool oli kiirusepiirang 50 või 30 km/h. Kaebaja oli joonud kaks pudelit õlut ja ühe viinakokteili. E. Idvand leidis, et selle mõju kaob kiiresti. Tunnistaja Aigar Loodla, kes oli liiklusõnnetuses teiseks osapooleks, andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: A. Loodla liikus Palade poolt Kärdlasse, kui märkas, et „kogu“ oli teel. Hiljem nägi ta, et seal oli terve kamp – 8-10 inimest. Inimesed olid paremal pool keset teed. Kaebaja oli inimeste kogumist eemal sõiduteel. Väljas oli pime, A. Loodla sõnul sõitis ta umbkaudu 6570 km/h ning oma trajektoori keskel. Ta ei märganud kaebajat ja ei jõudnud pidurdada. Jalakäijat märkas ta 4-5 m pealt, jalakäijal helkur puudus. Tunnistaja ei usu, et oleks saanud kokkupõrget vältida. Kokkupõrge toimus kaebaja vasaku küljega. Hiljem haiglas selgus, et isik oli purjus. Ajutisi liiklusmärke antud teelõigul välja pandud ei oldud, märgid olid tükk maad eespool. Tunnistaja Martin Uuskari, kes on kaebajale võõras, oli õnnetuse hetkel tee ääres, koos grupiga ning oli samuti jalakäija. Eesmärk oli linna poole minna. Kannatanu oli ka nö „pundis“. Mindi üle tee, kui M. Uuskari nägi, et kaugelt tuleb sõiduk, liikudes umbes 60-70 km/h. Tema sõnul jäid nad teepeenrale seisma, kuid kuna M. Uuskari oli õnnetuse hetkel seljaga paremale, ja 4
(8)4-08-4237 kannatanu oli tema selja taga 5-10 m kaugusel, siis ta õnnetust mootorrattaga vahetult ei näinud. M. Uuskari` sõnade kohaselt oli teelõigul 30 km/h piirang, so tunnistaja sõitis sealt õnnetuspaigast 2 tunni pärast uuesti mööda ja nägi, et piirangumärk oli 500 m õnnetuspaigast eemal. Tunnistaja Marju Kiisla, kes on kaebajale võõras, andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema koos Kiur Ojala`ga liikusid Kärdla poole. Nemad otseselt õnnetust ei näinud, kuid nägid, kui õnnetus oli ära toimunud, et need kaks, kes olid tsikli peal, veeresid maha, tsikkel libises neist mööda kuskil 10-12 m. Nemad kõndisid vasakul pool. Kiirusepiirangut M. Kiisla ei näinud. Hämar oli. Grupp kus viibis ka kaebaja liikus paremal pool umbes 1 m tee servast asfalttee peal. Tunnistaja Kiur Ojala, kes on kaebajale võõras, sõnul kõndis ta koos M. Kiisla`ga vasakul pool teed. Liiguti linna poole. K. Ojala kuulis, kui tsikkel tuli, ja kuulis kui kokkupõrge toimus, õnnetust aga ei näinud. Tema sõnul viibis seltskond sõiduteel, päris telgjoone juures ei oldud, natukene väljaspool. Isikud „lällasid“. Liikluspiirangute olemasolu K. Ojala selles piirkonnas ei mäleta. Hämar oli. Tunnistaja Kardo Valk, kes on kaebaja sõber, andis istungil järgmiseid ütlusi: 28.07.2007.a õhtul liiguti tee ääres – u 10 inimest, E. Idvan liikus eespool, toimus liiklusõnnetus. Liiguti enamvähem üksteise taga, rohkem paremal pool teepeenral. Liiguti paarikaupa, sõidutee peal ei olnud kedagi. K. Valk oli keskel, kaebaja oli eespool, u 10 meetrit. Õnnetuse momenti K. Valk ei näinud. K. Valk ei osanud öelda, kas E. Idvand oli purjus või mitte. Mootorratta liikumiskiirus võis olla 70-80 km/h. Pärast õnnetust oli Elari pooleldi kruusa, pooleldi asfaldi peal, mida nägi täpselt Janel Raap. Samuti ei osanud tunnistaja öelda, kas oli tegemist asulaga või mitte. Tänavavalgustust selles kohas ei olnud. Tunnistaja Kristjan Pill, kes on kaebaja sõber, liikus Elarist 3 või 4 meetrit tagapool. Liiguti teeperve peal, rohkem kruusa pool, näoga sõidusuuna poole. Grupis oli 10 inimest. Tunnistaja ei oska öelda, miks liiguti paremal pool. Kokkupõrget K. Pill ei näinud. K. Pill nägi, kui mootorratas mööda libises. K. Pill liikus grupis tagapool, siis käis „mats“ ja Elari lendas pikali. Elari „lendas“ 2 m asfaltil ja maandus asfaldi peale. Kokkupõrge oli vasaku küljega. Mootorratas kallutas ja sõitis Elarile otsa. Peale kokkupõrget mootorratas kaldus vasakule kraavi. Mootorratta kiirus oli 70 km/h. K. Pill`i arvates oli tegemist asulavälise teega, kuid seal oli liikluspiirang võistluste tõttu. Väljas oli hämara ja kottpimeda vahel, tänavavalgustust selles kohas ei olnud. K. Pill leiab, et mootorratas oleks pidanud sõitma sõidusuuna keskel, kuid liikus liiga tee ääres. Õnnetust oleks saanud vältida, kui mootorratas oleks tee keskel sõitnud. Tunnistaja teab, et jalakäija peab paremal liikuma. Tunnistaja Kertu-Kai Põldvere, kes tunneb kaebuse esitajat, ütluste kohaselt oli ta õnnetuse hetkel Elari kõrval. K.-K. Põldvere nägi õnnetust. Tunnistaja sõnul kuulsid nad, et mootorratas sõidab nende poole ja siis libisedes kukkus maha Elarile otsa. Kannatanu jäi pärast õnnetust lebama pooleldi asfaldile ja pooleldi kruusa peal. Mootorratta kiirust tunnistaja konkreetselt öelda ei oska. K.-K. Põldvere` arvates võis õnnetus juhtuda seetõttu, et võib-olla oli pime, võibolla see, kes mootorrattal oli, tegi vea. K.-K. Põldvere`le teadaolevalt peab asulavälisel teel liikuma vasakul pool teed. Tunnistaja Janel Raap, kes on kaebuse esitaja tuttav, andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas õnnetus juhtus. Tunnistaja sõnul taheti minna baari, aga taksot tuli oodata. Liiguti natukene, siis tuli selja tagant tsikkel nende seltskonna poole ja sõitis Elarile külje pealt sisse. Seltskond oli paremal pool muru peal. Tunnistaja suhtes oli kaebaja seljaga, õnnetuse tõttu kukkus Elari nende kõrvale, tsikkel libises edasi. Kaebaja jäi muru peale, asfaldil ei olnud kedagi. 5
(8)4-08-4237 Kohtuvälise menetleja ametnik Juta Lepvalts seletas kohtuistungil, et ei nõustu esitatud kaebusega. Sündmuskohale jõudes, so umbes 15 minutiga, nägi J. Lepvalts, et kaebaja oli tee peale kukkunud, ta oli osaliselt tee peal. Väljas oli pime, tänavavalgustust seal ei olnud, kaebaja oli paremal pool telgjoone ääres. Mootorratas oli vastakul pool kraavis. Koos oli hulk inimesi, kes liikusid paremal pool teel ja seda ilma helkuriteta. Lubatud kiirus oli 70 km/h. Paarsada meetrit enne oli kiiruse piirang, aga selle koha peal ei olnud. Kokkupõrge oli toimunud sõiduteel. Sündmuskohal koostas paberid J. Lepvalts. Urmas Soonvald teostas edasised toiminguid, tema sündmuskohal ei viibinud. Kohus leiab, et ei saa arvestada usaldusväärsetena tunnistajate K. Valk` ja K. Pill`i, kes on kaebaja sõbrad, ütlusi, ning K.-K. Põldvere` ja J. Raap` ütlusi, kes on kaebaja tuttavad. Kohtu hinnangul võivad nimetatud tunnistajate ütlused olla kantud soovist vabastada E. Idvand vastutusest. Ka on kaebuse esitaja ütlused kohtu hinnangul ajendatud eelkõige eesmärgist vabaneda vastutusest toime pandud teo eest. Lisaks on ilmnenud kaebaja poolt varem, so kohtuvälise menetluse raames, ja kohtumenetluse käigus antud ütlustes, vastuolud. Kohus hindab usaldusväärsete tõenditena tunnistajate M. Uuskari`, M. Kiisla ja K. Ojala` ütlusi, kuivõrd antud isikud on kaebuse esitajale täiesti võõrad ning neil puudub asjas igasugune isiklik motiiv ja huvi süüstada E. Idvand`it kõnealuse väärteo toimepanemises. Kohtul puudub alus kahelda ka A. Loodla ütluste usaldusväärsuses, kes on nii kohtuvälises menetluses kui kohtuistungil andnud sarnaseid ütlusi. Seega leiab kohus, et E. Idvand`i poolt on väärteo toimepanemine tõendatud lisaks tunnistajate ütlustele veel väärteo otsusega 16.04.2008.a, väärteoprotokolliga 18.03.2008.a, liiklusõnnetuse akti ja skeemiga 29.07.2007.a, fototabelitega, E. Idvand`i ülekuulamise protokollidega 17.08.2007.a ja 18.03.2008.a. Saare Teedevalitsuse teatisega 02.10.2008.a on tõendamist leidnud, et liiklusõnnetuse toimumise kohas Heltermaa-Kärdla-Luidja maantee 23,
- km ajutisi liikluskiiruse piirangut tähistavaid liiklusmärke paigutatud ei olnud. Liikluspiirang 30 km/h oli paigutatud samal teel 24,1-26,
- kilomeetritel. Vastavalt LS § 2 lg 1 peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Sama seaduse § 7 lg 5 näeb ette, et liiklejad peavad oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada inimesi või kahjustada vara. Samuti § 8 lg 1 ja 2 kohaselt peab jalakäija liikuma temale ettenähtud teel või teeosal ning ei või takistada sõidukite liiklust ega põhjustada liiklusohtlikku olukorda. Antud juhul E. Idvand kui isik, kes osales liikluses jalakäijana, eelpool nimetatuid nõudeid ei täitnud. Väärteomaterjalide kohaselt liikus 28.07.2007.a kella 23:30 ajal Hiiumaal Pühalepa vallas Heltermaa-Kärdla-Luidja mnt
- km grupp, so umbes 10, inimesi paremal pool sõidutee ääres paarikaupa. Nende hulgas liikus ka kaebuse esitaja, kes paiknes teiste grupis liikunute suhtes suhteliselt keskel. Kohus ei pea usutavaks kaebaja poolt antud ütlusi selle kohta, et E. Idavand ei kaldunud liikumisel sõidutee keskele. Nähtuvalt asja materjalidest oli E. Idvand sündmusele eelnevalt tarbinud alkoholi, mis võib isikul muuhulgas põhjustada koordinatsiooni- ehk liikumishäireid. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et kuna õnnetuses sai kannatada just E. Idvand, ja mitte ükski teine seltskonnas viibinud isikutest, siis lihtsalt juhuslikult kaldus mootorrattur E. Idvand`ile otsa. Kohus leiab, et antud juhul oli liiklusõnnetuse põhjuseks 6
(8)4-08-4237 asjaolu, et E. Idvand kaldus liikumisel sõidutee parema poole keskele vahetult enne kokkupõrget mootorrattaga, so A. Loodla ei suutnud reageerida ja pidurdada, mistõttu toimuski kokkupõrge. Kohtu hinnangul, kui õnnetuse põhjustajaks oleks olnud mootorrattur, oleks olnud tõenäoline, et vigastada oleks saanud kas grupis tagapool, eespool või keskel liikunud mitu inimest, mitte aga üks konkreetne inimene grupi keskosast. Asjaolu, et kaebaja liikus õnnetuse toimumise hetkel paremal pool sõiduteel kinnitab ka koostatud liiklusõnnetuse akt ja skeem, mille kohaselt kaebaja asus peale kokkupõrget sõiduteel ja mootorratas vasakul pool teelt väljas. Kohtu hinnangul, kui kaebaja oleks viibinud ja kokkupõrge oleks toimunud mitte sõiduteel vaid teepeenral, poleks kaebaja peale kokkupõrget sõiduteele sattunud vaid oleks asunud teepeenral või kraavis, sest asja arutamisel ilmnes, et kaebaja sai mootorrattalt löögi vasaku külje pihta. Löök vasakult paiskas kaebajat ilmselt veelgi paremale poole ehk tee serva poole. Kohus ei pea tõenäoseks, et löök vasakult poolt paiskas kaebajat vasakule, st teepeenralt tee peale. Seega leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et kaebaja ei liikunud mitte teepeenral vaid sõiduteel. Kuivõrd kaebaja on LS § 7436 lg 2 p 1 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kohus on samuti seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS § 30 sätestatud alustel. LE § 22 kohaselt peab kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. LS § 7436 lg 2 p 1 kohaselt karistatakse jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud joobeseisundis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. E. Idvand`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on menetleja arvestanud karistuse määramisel isiku kahetsust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus menetluses ei tuvastatud. Samuti ei tuvastatud raskendavaid asjaolusid ega lisaks otsuses juba nimetatud kergendava asjaoluna, so kahetsus, muid kergendavaid asjaolusid. Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 25 trahviühikut, so 1500 krooni on seaduslik, so kaebajale määratud karistus vastab KarS § 56 lg 1 kohaselt toimepandud teo raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel arvestanud kergendava asjaoluna E. Idvand`i poolt väljendatud kahetsust toime pandud teo suhtes. Seega, silmas pidades karistuse eripreventiivset eesmärki, so arvestades võimalust mõjutada E. Idvand`it edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et E. Idvand`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks või 7
(8)4-08-4237 muutmiseks. Kohtu hinnangul seadis kaebuse esitaja oma käitumisega ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate elu ja tervise, mistõttu on tegemist äärmiselt vastutustundetu ning taunitava teguviisiga. Arvestades eelnevat ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. Kase` poolt 16.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2390,07,000879 ei kuulu tühistamisele ning E. Idvand`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Anu Tammeniit Kohtunik 8
(8)