4-08-6753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-6753 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Sven Sillaots`a kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Ain Lepik`u poolt 20.06.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,007895 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi Istungil osalenud isik: kaebuse esitajana Sven Sillaots (ik 37303114216) kohtuvälise menetleja ametnikuna Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Aine Lepik ja vanemkonstaabel Aivo Lünekund RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas 1) Jätta Sven Sillaots`a kaebus rahuldamata. 2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Ain Lepik`u poolt 20.06.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,007895 muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 18.11.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 19.11.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 01.12.2008.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning 4-08-6753 selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 01.12.2008.a. Asjaolud ja menetluse käik 23.05.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel A. Lünekund`i poolt väärteoprotokoll nr AB1002550 selle kohta, et 23.05.2008.a kella 12:27 ajal Pärnumaal Koonga vallas Pärnu-Lihula mnt
- km juhtis S. Sillaots mootorsõidukit (Kia Sorento, r/n xxxxxx) asulavälisel teel kiirusega 122±4km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. 20.06.2008.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,08,007895 on S. Sillaots`ale määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud S. Sillaots`a suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Kaebuse sisu 10.07.2008.a esitas S. Sillaots Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebaja taotleb juhtimisõiguse allesjätmist, kuna väärtegu leidis aset üksikasjade kokkulangemisel ja mittetahtliku liikluseeskirjade rikkumise tõttu. S. Sillaots, sõites Pärnust Virtsu poole, seadis kohe Pärnust lahkudes autole peale püsikiiruse hoidja 90 km/h. Jõudes Pärnu-Lihula mnt
- km, kus kaebaja liikumist takistas aeglasem sõiduk (traktor), millel oli järelhaagisena laiem veos, takistas antud sõiduk kaebaja vaatevälja. S. Sillaots otsustas mööduda vastassuunas, jätkates teed lubatud kiirusega. Möödumisel märkas kaebaja vastutulevat sõidukit, mis oli küll ca 300-400 m kaugusel, kuid õnnetuse ärahoidmiseks S. Sillaots kiirendas, sest ei osanud hinnata optimaalselt vastutuleva sõiduki kiirust. Seoses sellega pidi S. Sillaots ka ise lubatust suurimat kiirust, so 90 km/h, ületama. Samuti märgib kaebuse esitaja, et juhiloa olemasolu on temale oluline igapäevatöö tegemiseks. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. Lepik oma 21.07.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja S. Sillaots`a kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kõiki asjaolusid, millised puudutavad ka lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja on põhjendanud kiiruse ületamist „üksikasjade kokkulangemisega" möödasõidul traktorist. Menetleja leiab, et antud asjas ei saa kiiruse ületamist põhjendada möödasõidumanöövriga traktorist, kuna kiirust ei mõõdetud möödasõidul. Nimetatud asjaolu on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Samuti, vahetult pärast kiiruse ületamist, oma ütlustes S. Sillaots tunnistab, et tegi enne kiiruse mõõtmist möödasõidu traktorist, kuid unustas kohandada oma sõidukiiruse antud teelõigul lubatud maksimaalseks sõidukiiruseks ehk siis 90 km/h. Samuti on kaebaja eelnevalt 20.02.2008.a karistatud LS § 7422 lg 3 järgi kiiruse ületamise eest 6000.00 kroonise rahatrahviga. Seega leiab menetleja, et eelnev karistus ei ole täitnud oma eesmärki, mistõttu peab lisakaristuse kohaldamist antud väärteoasjas põhjendatuks. Eeltoodu põhjal palub kohtuväline menetleja jätta üldmenetluse otsus nr 2670,08,007895 muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht 2
(4)4-08-6753 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et S. Sillaots`a kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles osas, kas kaebaja ületas lubatud sõidukiirust. Asja kohtulikul arutelul tunnistas kaebaja, et ta võis 23.05.2008.a, liigeldes Pärnu – Lihula teel lubatud 90 km/h sõidukiirust ületada, kuid seda seetõttu, et ta soovis teha möödasõitu teel liikunud järelhaagisega traktorist. Kaebaja ütluste kohaselt võis sõidukiirus lubatust suurem olla möödasõidu ajal. Pärast möödasõidu sooritamist asus ta kiirust uuesti vähendama, kuid peeti kinni politseitöötajate poolt, kes fikseerisid kiiruse ületamise ja koostasid väärteoprotokolli. Kaebaja hinnangul ei olnud kiiruse ületamisel tegemist pahatahtliku liikluseeskirjade rikkumisega vaid see toimus seetõttu, et ta soovis kiiremini ning ohutult lõpetada möödasõidu manöövrit. Väärteoasjale lisatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et S. Sillaots`a juhitud sõidukil on mõõtevahendit Ultralyte kasutades fikseeritud sõidukiiruseks 122 km/h±4km/h. Kaebajale on protokolli tutvustatud ning ta on andnud selle kohta allkirja. Protokollist nähtub, et kiirusemõõtmine on toimunud seaduslikult ning lubatavat kiirusemõõteseadet kasutades. Kohtuvälise menetleja ametnik A. Lünekund kinnitas kohtus seda, et viis koos A. Lepik`uga läbi liiklusjärelevalvet Pärnu – Lihula teel. A. Lepik mõõtis kiirust ning teatas kiirust ületavast sõidukist. A. Lünekund andis sõidukile peatumismärguande ning juhile, kelleks oli kaebaja, koostati väärteoprotokoll kiiruse ületamise kohta. A. Lünekund`i ütluste kohaselt ei näinud ta teel liiklemas traktorit ega seda, et sõiduauto oleks traktorist möödasõitu teinud. Kohtuvälise menetleja ametniku A. Lepik`u ütluste kohaselt mõõtis ta 23.05.2008.a Pärnu – Lihula teel kiiruse mõõtevahendiga kiirust. Kuna kaebaja juhitud sõiduk ületas kiirust, koostas A. Lünekund väärteoprotokolli kiiruse ületamise kohta. Samas koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et kaebaja lubatud kiiruse ületamist ei vaidlustanud. Tunnistaja Sven Pais, kaebaja S. Sillaots`a sõidukis viibinud kaassõitja kinnitas, et pärast möödasõitu kombainist peeti politsei poolt S. Sillaots`a juhitud sõiduk kinni ning teatati kiiruse ületamisest. Tunnistaja ütluste kohaselt ületas S. Sillaots kiirust ainult möödasõidu ajal. Seega lähtudes eeltoodust, on leidnud tõendamist S. Sillaots`a poolt LE § 124 p 2 rikkumine, so suurima lubatud sõidukiiruse ületamine. 20.06.2008.a koostas A. Lepik väärteootsuse, millega kohaldas S. Sillaots`ale karistuseks rahatrahvi summas 50 trahviühikut, so 3000 krooni ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine oli vajalik, kuna S. Sillaots`a on ka varem karistatud kiiruse ületamise eest. Karistuse kohaldamise osas asus kohus järgmisele seisukohale: LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistamise aluseks on Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteomenetlusega on tuvastatud, et S. Sillaots, juhtides mootorsõidukit, ületas oluliselt, vähemalt 30 km/h võrra lubatud suurimat sõidukiirust. A. Lünekund`i ja A. Lepik`u ütluste kohaselt ei näinud nad samal ajal traktorit või kombaini teel liiklemas. Tunnistaja S. Pais`u arvates võis kombain ära keerata enne jõudmist politseitöötajateni kõrvalteele või põllule. Nimetatud asjaolu lükkab ümber kaebaja väited 3
(4)4-08-6753 selle kohta, et kiiruse ületamine oli põhjustatud kiirema möödasõidu vajadusest ning kinnitab seda, et kaebaja ületas kiirust lihtsalt maanteel liigeldes. Õiendist S. Sillaots`a väärteokaristuste kohta nähtub, et S. Sillaots`a on enne käesoleva õiguserikkumise toimepanekut karistatud ühe aasta jooksul kolmel korral liiklusalaste õiguserikkumiste, sealhulgas kahel korral kiiruse ületamise, eest. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et 01.02.2008.a on S. Sillaots`a karistatud rahatrahviga kiiruse ületamise eest LS § 7422 lg 3 järgi, so lubatud suurima kiiruse ületamise eest üle 40 km/h. Kuna kaebajale kohaldatud varasemad karistused rahatrahvidena ei ole taganud tema poolt toimepandavate liiklusalaste õiguserikkumiste jätkamise lõpetamist, siis on lisakaristuse kohaldamine juhtimise õiguse äravõtmisena põhjendatud. Kohus ei pidanud siinkohal põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta, et ta vajab juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmisega, kuna sõiduki juhtimine tööülesannete täitmisega seoses ei anna privileege ega õigusi liikluseeskirjade rikkumiseks. Kohtu hinnangul satuks nimetatud motiivil lisakaristuse kohaldamata jätmisel tööülesannetega seoses sõiduki kasutajad eelisolukorda võrreldes nendega, kes sõidukit igapäevaste tööülesannetega ei kasuta. Nimetatud asjaolu on aga vastuolus seaduste ja karistuste ühetaolise ja õiglase kohaldamise põhimõtetega. Kohtu hinnangul vastab kohaldatud rahatrahvi suurus, milline on kohaldatud LS § 7422 lg 2 sanktsiooni keskmises määras ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, nii õigusrikkuja isikule kui toimepandud teo raskusele. Kohus ei tuvastanud, et väärteo menetlemisel oleks rikutud VTMS § 150 sätteid. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. Lepik`u poolt 20.06.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,007895 ei kuulu tühistamisele ning S. Sillaots`a kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 4
(4)