Obsah (6)

§ 211§ 205§ 189§ 191§ 190§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahatrahvi asendamine arestiga Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-08-12341 Lahend väärteomenetluses Menetlus 0

) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Kohtutäituri avalduses Mikk Uudeltile asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 rahuldada avaldus ja asendada KarS § 72 lg 2 alusel Mikk Uudeltile
2. veebruari 2008 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 210 trahviühikut arestiga 21 (kakskümmend üks) päeva; 1.2 Mikk Uudeltile asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise alguseks määrata
3. veebruar 2009 Viljandi Politseiprefektuuri arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas); Mikk Uudelti tähtajaks aresti kandmisele mitteilmumisel lugeda aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
4. Seoses määruse tegemisega: 2.1 täitmiseks Viljandi politseiosakonnale; 2.2 edastada määruse koopia kohtutäiturile ja süüdlasele Mikk Uudeltile. Selgitused kohtumäärusele
5. Selgitada: 3.1 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel (TMS § 201 lg 4); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
6. Asjaolud
7. detsembril 2008 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Mikk Uudeltile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 210 trahviühikut, s. o 12 600 krooni. Süüdlane kaitsja osalemist täituri avalduse lahendamiseks ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et ei ole suuteline rahatrahvi tasuma ja on nõus aresti kandma.
8. Kohtu põhjendused 2.
9. Menetluse käik Väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Asenduskaristusena aresti kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimetusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga.

§ 211

lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks. See nähtub, et kohtutäitur on alates täitemenetluse algatamisest kindlaksteinud süüdimõistetu vara puudumine. Süüdlasel on tasumata rahatrahv 210 trahviühikut, mis vastab 21 aresti päevale ja mis tuleb süüdlasele asenduskaristusena määrata.

§ 205

lg 2 kohaselt kohus määrab mis ajaks ja millisesse arestimajja peab süüdlane karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale. Vastavalt

§ 205lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg.

Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (

§ 205lg 4).

2.4. Edasikaebe kord

§ 189

kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt.

§ 190

kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. 2 Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193

). Toomas Lillsaar Kohtunik 3