lg 1,2 ,
lg 1,
lg 1,2 järgi Kaebuse esitanud isik IGOR ŠERŠEN, isikukood 36911090418, elukoht Tallinn xxx töökoht B D AS - tegevdirektor Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Igor Šeršen kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri - esindaja Andrus Reidi LÕPPOSA Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 14.07.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,019445 muutmata ja Igor Šeršeni kaebus rahuldamata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. KAEVATAV OTSUS Igor Šeršeni karistati
lg 1,2 alusel rahatrahviga 9000.- krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks,
lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni ja
lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks selle eest, et tema 15.06.2008.a. kella 00:54 ajal juhtis Harju maakonnas Harku vallas Tallinn-Paldiski tee 12.18 kilomeetril mootorsõidukit alkoholijoobes, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, mis oleks võimaldanud sõiduk peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel mistahes takistuse ees, mille tõttu sõiduk kaotas juhitavuse ning kaldus vasakule sõites otsa tee keskel olevale liiklusmärgile, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Hansa Liising Eestile ja Põhja Regionaalsele Maanteeametile, juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusalune isik tunnistas, et oli alkoholijoobes, kui politsei tema juurde tuli. Ta istus auto juures auto rattal, põhjendades oma kohalolekut sellega, et ootab tuttavata, kes läks raha järgi ja kes pidi tagasi tulema, et autoratas vahetada ja teda koju viia. Tema tol õhtul autot ei juhtinud, seda tegi seesama tuttav, keda ta ootas. Seega ei saanud ta ka liiklusmärgile otsa sõita ja üldse tema autoga liiklusmärgile otsa ei sõidetud. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil jäi Igor Šeršen kaebuse juurde selles osas, et tema autot ei juhtinud ja liiklusõnnetust tema autoga ei põhjustatud. Autot juhtis A B, tema istus juhi kõrval. Edasise tegevuse kohta politseipatrulli juuresolekul on Igor Šeršen aga andnud erinevaid ja vastuolulisi ütlusi. Kõigepealt ütles ta kohtus, et autol läks esimene parempoolne kumm katki, nad peatusid ja A hakkas ratast vahetama. Kui politsei tuli, istus tema ratta peal, A vahetas kummi. Igor Šeršen väitis ka, et nii tema kui A B kinnitasid politseile, et A oli roolis, kuid politsei tegi ikkagi talle protokolli. Peale väärteotoimikus oleva fotokoopia näitamist menetlusalusele isikule, millel on näha tema ise autoratast vahetamas, väitis Igor Šeršen, et kui politsei tuli, hakkas ta ise ratast vahetama, aga A seisis kõrval. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis, kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses ja kirjalikus kaebuses on Igor Šeršen aga öelnud, et kui politsei tuli, istus tema ratta peal ja ootas tuttavat, kes läks raha järgi ja pidi tagasi tulema autoratast vahetama. Viimastest ütlustest võib järeldada, et kui inimene ootas kedagi, siis järelikult seda isikut kohapeal tema juures sel hetkel ei olnud. Igor Šeršen põhjendas ütluste erinevust sellega, et kuna ta eesti keelt ei oska, kirjutas kaebuse tema tütarlaps ja ta ei tea, mis on kaebuses kirjas. Kohus ei saa sellist põhjendust pidada õigeks, sest Igor Šeršen ütles ka seda, et tütarlaps kirjutas kaebuse tema sõnade järgi. Lisaks on samasugune jutt ka tema kohtuvälise menetleja poolt ülekuulamise protokollis ja vastulauses, millised on kirjutatud Igor Šeršeni poolt omakäeliselt. Kuna Igor Šeršeni poolt antud ütlused kellegi A B viibimise ja tegevuse kohta sündmuskohal on erinevad ja vastuolulised ning isik ei ole usutavalt suutnud selgitada erinevuste põhjust, tuleb tema ütlused tervikuna lugeda ebausaldusväärseteks ja neid ei saa tõendina arvesse võtta. Lisaks eeltoodule puudub Igor Šeršeni ütlustes ka loogika, sest ei ole tõenäoline, et kui kaks inimest kinnitavad politseile, et autoroolis oli väidetav A.B, koostab politsei ikka Igor Šeršenile joobes juhtimise eest protokolli. Mootorsõiduki juhtimine Igor Šeršeni poolt on tõendatud politseitöötajate Tanel Pajumaa ja Getter Aaviku ütlustega. Mõlemad kinnitasid kohtus, et kui jõuti Igor Šeršeni sõiduki juurde, oli seal vaid tema üksinda, vahetades paremat esirehvi. Tanel Pajumaa ütlustest tulenevalt viibis politseipatrull sündmuskohal mitte vähem kui tund aega ja selle aja jooksul kõrvalisi isikuid auto juurde ei tulnud. Igor Šeršen kohapeal tunnistas, et juhtis purjus peaga autot, eitas vaid liiklusmärgile otsasõitu, tuttava ootamisest juttu ei olnud. Ka tunnistaja Priit Rossi kohtus avaldatud ütlustest tuleneb, et autos peale juhi teisi inimesi ei olnud. Ta nägi autot MB numbriga xxxtema autost äkilise manöövriga möödumas, tekitades vastutulevale autole liiklusohtliku olukorra. Peale manöövrit keeras seesama sõiduk tema ees üle ohutussaare, sõites üle liiklusmärgi ning seejärel edasi sõites sõitis ka üle järgmise ohutussaare. Seega on tunnistajate T l Pajumaa ja G Aaviku ütlustega tõendatud, et Igor Šeršen oli ainukesena oma auto juures, kedagi teisi isikuid ei olnud ja ka tunni aja jooksul sinna ei tulnud. P Rossi ütlustega on tõendatud, et autos viibis ainult juht. Järelikult juhtis Igor Šeršen ise oma autot ja kuna alkoholijoobe tuvastamise kohta koostatud protokolli kohaselt oli ta alkoholijoobes, on menetlusalune isik mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisega pannud toime
§ -s 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Liiklusõnnetuse põhjustamine autoga xxx reg. märgiga xxx on tõendatud fotode valguskoopiatega, milledel on näha kahe sõiduraja vahelisel ohutussaarel pikali asendis liiklusmärk ja sõiduki esipamperil paremal küljel kraapejäljed, liiklusõnnetuse aktiga, Tanel Pajumaa ütlustega selle kohta, et ta nägi umbes 300 meetrit enne seisvat autot ohutussaarel mahasõidetud liiklusmärki, aga ka Priit Rossi ütlustega, kelle ees auto xxx reg. märgiga xxx üle liiklusmärgi sõitis. On igati loogiline järeldada, et Igor Šeršeni juhitud sõidukil olid kraapejäljed tekkinud ja kumm purunenud liiklusmärgist ülesõitmise tagajärjel. Kuna liiklusmärk sai samuti muljutud, on sellega tekitatud varaline kahju Põhja –Eesti Regionaalsele Maanteeametile. Liiklusõnnetuse põhjustamisega pani Igor Šeršen toime
Kohus leidis, et Igor Šeršen pani toime ka
§-s 7431 lg 1 sätestatud väärteo, sest peale õnnetuse põhjustamist sõitis ta edasi ligi 300 meetrit ja peatus ainult selle tõttu, et autol oli esirehv purunenud. Kuna liiklusmärk sai ülesõidu tõttu kannatada ja liiklusmärgi omanik ei olnud menetlusalusele isikule teada, oli ta kohustatud vastavalt Liikluseeskirja §-le 227 liiklusõnnetusest politseile teatama. Tema seda aga ei teinud. Purjus juhist ja liiklusõnnetusest informeeris politseid P Ross. Liiklusmärgist ülesõit pidi igal juhul olema juhile tuntav ja seda pidi ta järeldama ka katkiläinud kummist. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja poolt on määratud õiglane karistus kõigi kolme rikkumise eest. Kuna puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning purjus menetlusalune isik põhjustas oma sõidustiiliga liiklusohtlikke olukordi, on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.