Toimik nr.1-08-8919 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2009 avalik kohtuistung Kohtla-Järve kohtumajas 1-08-8918 Jüri Sakkart Inna Kossinets Kohtuasja nr Kohtunik Kohtuistungisekretär Prokurör Anu Toluk Kohtuasi Viru Vangla materjalid Oleg Tširkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Oleg Tširkov (isikukood: 37203300012; kannab karistust Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Oleg Tširkov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Oleg Tširkovile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas
- jaanuaril 2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Tširkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Oleg Tširkov mõisteti süüdi Ida-Viru Maakohtu
- märtsi 2005 kohtuotsusega nr.1-720/03 KrK §139 lg 2 p 1,2 ja KrK § 101 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1; § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus
- märts 2005 ja karistuse kandmise lõpp
- juuli
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavad on vangistuse ajal 22 korda karistatud distsiplinaarkorras, kehtivaid karistusi
- Vangistuses on Oleg Tširkov omandanud keevitaja eriala ning töötanud keevitajana, abitöölisena ja alates juulist 2009 a. töötab Viru Vanglas metallitööstuses. Enne vangistust tegeles juhutöödega. On õppinud ja ametlikult töötanud treiali erialal üle kahe aasta. Vabanedes soovib elama minna isa juurde aadressil xxx. Suhtleb isa, venna ja pojaga. Suhted lähedastega head. Isa ei ole nõus teda enda korterisse sisse kirjutama. Sõpru ja tuttavaid ei ole, teiste kinnipeetavatega ei suhtle. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholi- ja narkojoobes. Enne vangistust süstis heroiini 2-3 korda nädalas. Soovib vabaneda sõltuvusest. Ohustatuse osas leiab vangla, et kuritegude sooritamine on muutunud kinnipeetavale elatus- ja sissetuleku allikaks. Reaalselt on vangistuses viibinud kolmel korral. Korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ning esmakordselt pani toime isikuvastase teo. Riskiteguriks on alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu Oleg Tširkovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega. 1
(2)Kriminaalhooldusametnik leiab, et arvestades seda, et Oleg Tširkovi on kriminaalkorras karistatud 6 korda aga ei ole sellest teinud vastavaid järeldusi ja jätkas mitteseaduskuulekat eluviisi, on antud isiku suhtes mõttekas jätkata reaalse karistuse kandmist. Lisaks sellele ei ole viiteid, et Oleg Tširkov on motiveeritud loobuma narkootiliste ainete tarvitamisest. Oleg Tširkov'i karistusaja lõpuni on jäänud ligi 2,5 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on Oleg Tširkov'i suhtes kohaldatud 22 distsiplinaarrikkumist. Sellega on ta korduvalt vanglas näidanud üles oma negatiivset suhtumist ametiisikutesse, kes temaga töötavad. Seega arvab kriminaalhooldusametnik, et Oleg Tširkov'i ennetähtaegne vabanemine on ennatlik. Oleg Tširkov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Prokuröri hinnangul Oleg Tširkovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et Oleg Tširkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Oleg Tširkovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on karistatud kuuel korral, millest kolmel korral viibinud vangistuses. Kohus arvestab seda, et Oleg Tširkov on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Viimase 1-se aste kuriteo pani ta toime katseajal. Mis räägib sellest et ta ei suutnud kriminaalhoolduse all olles tõendada, et ta on võimeline käituda seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Oleg Tširkovi puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kinnipeetaval vabaduses kindla elukoha olemasolu on küsitav. Kinnipeetava isa on nõus, et poeg tuleb tema korterisse elama kuid on keeldunud teda oma korterisse sisse kirjutamast. Puudub ka töökoht või muu sissetuleku allikas. Arvestades Oleg Tširkovi poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja kinnipeetava isikuga seotud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 2
(2)