elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg 1 järgi karistati teda vangistusega 1 aasta 9 kuud ning
lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 6 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati Juri Marinitšile mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 05.12.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 5 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks on mõistetud 2 aastat 5 kuud 5 päeva vangistust, millest
Juri Marinitši karistusaja algus on 14.03.2007.a ja lõpp 03.07.2009.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Juri Marinitši ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör toetas Juri Marinitši ennetähtaegset vabanemist. Juri Marinitš soovis ennetähtaegselt vabaneda. 2 Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Juri Marinitš tuleb vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Juri Marinitšil esimese astme kuriteo toimepannud isikuna tekkis õigus ennetähtaegsele vabastamisele
Juri Marinitš on karistust kandnud 1 aasta 11 kuud ja 2 päeva. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Juri Marinitši ennetähtaegset vabanemist, kuna Juri Marinitš tarbis vabaduses alkoholi ja narkootikume, tal on kriminaalse taustaga sõbrad ning katseajal pani ta toime uue kuriteo. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt arvab Juri Marinitš, et senine elu on end tema jaoks ammendanud, peab oluliseks pere loomist, kinnipeetav on enesekriitiline, tema suhtumine ühiskonda ja teistesse inimestesse on üldiselt positiivne. Juri Marinitši on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vangistust on ta kandnud korduvalt, ta on katseajal pannud toime uue kuriteo. Juri Marinitšit on karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest, viimati suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Juri Marinitšil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Juri Marinitš on avaldanud soovi vanglas töötada ja keeli õppida, kuid seda ei ole võimaldatud. Juri Marinitši tähtaegne vabanemine on 03.07.2009.a s.o nelja ja poole kuu pärast. Sellest hoolimata soovib ta ennetähtaegset vabanemist koos lisakohustustega. Kohtu hinnangul on Juri Marinitši puhul oluline, et tema käitumist saab ennetähtaegselt vabastamisel tõhusalt kontrollida ning seda eelkõige lisakohustuste määramisega. Soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks antud juhul on, et vabanemisel on Juri Marinitšil olemas kindel elukoht ning kindel töökoht, tal on olemas toetav lähivõrgustik (ema ja isa). Vabaduses elades on Juri Marinitš olnud alaliselt tööga hõivatud. Juri Marinitšit on karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest ning vabaduses viibides on ta tarbinud narkootikume, tema arvamuse kohaselt juhuslikult. Võimaliku narkosõltuvuse tuvastamiseks tuleb Juri Marinitšil pöörduda arsti poole ja vajadusel alluda ravile. Juri Marinitš on andnud vastava nõusoleku. Juri Marinitšile tuleb uue kuriteo toimepanemise riskide vähendamiseks eelkõige narkootikumidest hoidumiseks määrata lisakohustuseks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuna Juri Marinitši käitumisriskideks on olnud ka suhtlemine teiste kriminaalkorras karistatud isikutega, siis tuleb talle käitumiskontrolli kohustusteks määrata mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Riskide vähendamiseks on oluline ka kohustus tööle asuda. Juri Marinitšil tuleb kriminaalhooldaja määramisel osaleda toimetulekuoskusi tõstvas sotsiaalprogrammis. Juri Marinitšil tuleb tasuda ka väljamõistetud tsiviilhagi ning menetluskulusid. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.