4-08-10644/2

Väärteoasi nr 4-08-10644 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. A, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-08-10644 Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Väärteoasi Aleksandr Košelevi kaebus kohtuvälise menetleja 10.10.2008.a otsusele väärteoasjas 2602,08,
3. Menetlusalune isik Aleksandr Košelev (isikukood 38206242710; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Lõuna PP esindaja Künter Pedosk Menetlusaluse pooled RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Košelevi kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kassatsioon esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, so alates 23.01.
4. Kaebeõigusest loobumisel ei saa kohtuotsust vaidlustada. Kaebuse asjaolud ja menetluse käik 31.10.2008.a esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 10.10.2008.a otsusele väärteoasjas 2602,08,021660, milles palus otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Eelnimetatud väärteoasjas on Lõuna PP korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Sulev Jürgenson koostanud 15.09.2008.a väärteoprotokolli, mille kohaselt Aleksandr Košelev juhtis 15.09.2008.a kell 14.40 Jõhvi-Tartu mnt 99 kilomeetril sõidukit Ford Tourneo Cinnect, reg nr 365AVS, kiirusega 115 +/-4 km/h. Lubatud suurim kiirus sel teelõigul oli 90 km/h, ületamine oli seega mitte vähem, kui 21 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Aleksandr Košelev sellega Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Kaevatava otsusega (t lk 3) on Aleksandr Košelevi karistatud väärteo eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 2700 krooni ja lisakaristusena Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel on temalt võetud ära juhtimisõigus 2 kuuks. Otsuses on karistuse põhjendusena märgitud: menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud menetlusalusele isikule varasemalt määratud karistus veel jõustunud, sest ta oli selle edasi kaevanud. Menetlusalune isik märkis, et oli siiski varasemast karistusest teinud järeldusi ning liikles antud teelõigul kiirusega umbes 95km/h. Samuti oli kaebajale väidetavalt teada, et politsei kiirust mõõdab. Menetlusalusele isikule oli arusaamatu, kuidas sai kiirusemõõtja näidata 115km/h ja leidis, et see võis olla võimalik kahel juhul: 1) tema sõiduk ei olnud kiiruse mõõtmise momendil teelõigul ainuke ning teised sõidukid võisid kiirusemõõtmist mõjutada; 2) on võimalik, et kiirusenäit oli jäänud radarile eelmise sõiduki kiiruse mõõtmisest. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ning toi peamise vastuväitena välja, et kiirusemõõtjal näidati talle ilmselt vale näitu- näit oli roheline ja kõige parempoolsemas näidukastis. Hiljem on kaebajale selgitatud, et selles näidukastis on patrullauto kiiruse näit. Menetlusalune isik jäi endale kindlaks, et sõitis kiirusega 95km/h. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt on rikkumine aset leidnud, nõuetekohaselt fikseeritud ja mõistetud karistus seaduspärane. Karistuse mõistmisel arvestati, et menetlusalusel isikul on varasemast kuus kehtivat karistust, neist viis lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Rahatrahvide määramine menetlusalusele isikule ei ole soovitud tulemust andud, mistõttu kohaldati ka lisakaristust. Kohus selgitab ka, et arutas 07.01.2009.aasja ilma menetlusaluse isikuta, kuna ei esinenud VtMS § 93 istungi edasi lükkamise aluseid. Kohus leidis, et asja saab lõpuni arutada ilma menetlusaluse isikuta, sest ta oli ära kuulatud. Menetlusaluse isiku poolt taotluses esitatud istungi edasi lükkamise põhjust ei lugenud kohus lähtudes VtMS § 42 lg 2 mõjuvaks. Nimelt oli menetlusalusele isikuga istungi aega kokku lepitud eelneval istungil ja siis ei teatanud ta takistavatest asjaoludest. Menetlusaluse isiku poolt nimetatud põhjus ei olnud kohtu arvates ootamatult tekkinud iseloomuga ja selle esinemine oli menetlusaluse isiku poolt mõjutatav. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt VtMS § 132 p 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku tegu on väärteoprotokollis kvalifitseeritud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 ning Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. LE § 124 lg 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90km/h. Asjas ei ole vaidlust teo toime panemise aja ja koha osas: menetlusaluse isiku ja tunnistajate Sxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt leidis sündmus aset 15.09.2008.a Jõhvi-Tartu mnt 99 kilomeetril, kusjuures menetlusalune isik liikus Mustvee suunas. Kellaaeg võis olla väärteoprotokollis märgitud aeg. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik liikus asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on üldjuhul 90km/h. Antud juhul oli menetlusalusel isikul fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületamine vähemalt 21 km/h. Kiiruse mõõtmine on fikseeritud liiklusjärelvalve Kiirusmõtteseadme kasutamise protokollis, mis on koostatud 15.09.2008.a. Protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmiseks mõõteseadet Stalker Dual DC083499, antennid 053817 ja 053819, tabloo 83499/DU. Seadme lugem oli 115km/h ja kiiruse mõõtmise lisandmääratlus oli +/- 4 km/h. Kiiruse mõõtmise protokollis on samuti fikseeritud, et libatud liikumiskiirus teelõigul oli 90 km/h. Protokolli kohaselt toimus mõõtmine seisvast sõidukist. Mõõtmise ajal oli nähtavus hea, väljas oli valge, sademeteta, teekate oli kuiv. Protokolli kohaselt liikus menetlusaluse isiku sõiduk üksinda ja lähenes mõõtjatele. Eelkirjeldatud kiiruse mõõtmise asjaolusid kinnitasid tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkohtuistungil antud ütlustes. Menetlusalune isik ise oma ütlustes võttis omaks, et kiirust mõõdeti seisvast patrullautost, et ta liikus pärisuunal üksi, möödasõitu ei teinud ning temast tegi möödasõitu teine auto, siis kui ta alustas peatumismärguande peale pidurdamist. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis vaidlustanud oma rikkumise ja märkinud, et tema kiirus oli umbes 95 km/h. Sellist seisukohta kinnitas ta ka kohtuistungil antud ütlustes- spidomeeter olevat näidanud just sellist sõidukiirust. Oma väiteid menetlusalune isik millegagi ei tõendanud. Kohtumenetluses ei leidud tõendamist kaebuses toodud väited nagu oleks menetlusaluse isiku sõiduki asemel võidud mõõta mõne teise sõiduki kiirust. Menetlusaluse isiku vastuväite kohaselt näidati talle kiirusmõõtjal vale näitu- näit oli roheline ja kõige parempoolsemas kastis. Kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt saab kõige parempoolses näidukastis põleda kiirusenäit vaid siis, kui patrullauto liigub. Ka tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitasid, et kiirusmõõtja tablool on kolm näitu- vaskapoolne näitab mõõdetavate autode kiirust jooksvalt ja näit on roheline, keskmises näidukastis on konkreetselt mõõdetava sõiduki kiirus salvestatuna ja näit on punane ning parempoolses kastis on jooksvalt patrullauto sõidukiirus ning näit on roheline. xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt läheb parempoolne kiirusenäit kohe nulli, kui patrullauto seisma jääb. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et menetlusaluse isiku poolt väidetu ei ole reaalelus üldse võimalik- parempoolne tabloonäit ei ole kunagi punane ning seade ei näita seda juhul, kui patrullauto seisab. Nii tunnistajad kui menetlusalune isik kinnitasid, et patrullauto seisis mõõtmise ajal. Juhindudes kogutud ja eelpool analüüsitud tõenditest asub kohus seisukohale, et tõendatud on menetlusaluse isiku poolt sõiduki juhtimine kiirusega 115+/- 4 km/h asulavälisel teel, s.o 25+/- 4km7H lubatust rohkem. Menetlusaluse isiku süü rikkumiste toimepanemises on tõendatud menetlusaluse isiku enda seletustega, tunnistajate ütlustega ning kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohus asub seisukohale, et kuna menetlusalune isik on väärteo toime pannud, ei ole alust kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemises ja teda tuleb karistada. Väärteo toime panemise ajal kehtinud LS § 7422 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohaldada lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ühest kuni kolme kuuni. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on kooskõlas asjaoludega ning vastab oma rangusega menetlusaluse isiku teole. Kohus leiab, et arvestades toime pandud tegu ja menetlusaluse isiku varasemat käitumist on kohtuvälise menetleja määratud karistus s.h lisakaristus põhjendatud. Eelnevalt on isik toime pannud korduvalt liiklusalaseid väärtegusid. Menetlusalusele isikule on korduvalt mõistetud rahalisi karistusi ning ka varasemalt on ära võetud juhtimisõigus. Tema karistatuse õiendist nähtub, et just 16.04.2007.a lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise järel on menetlusalune isik käitunud mõnda aega seaduskuulekalt- kuni 29.04.2008.a (ligi 2 aastat) ei ole ta toime pannud ühtegi liiklusalast õigusrikkumist. Seega on just lisakaristuse määramine täitnud üht karistuse eesmärkimõjutada isikut käituma edaspidi seaduskuulekalt. Samas on karistatuse õiendist näha, et ka pärast käesolevas menetluses arutusel olevat tegu on menetlusalune isik veel kahel korral toime pannud liiklusalase väärteo. Ka üldise õiguskorra kaitse seisukohalt on oluline kõrvaldada menetlusalune isik mõneks ajaks mootorsõiduki juhtimiselt. Kohus leiab, et määratud karistus on vastavuses menetlusaluse isiku süüga ning täidab karistuse eesmärke. Maimu Laumets Kohtunik: