4-08-5829\9

Väärteoasi nr.4-08-5829 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 22.10.2008.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,08,003498 Uko Lilleorg` i karistamises LS § 7422 lg 3,5 järgi Kaebuse esitanud isik UKO LILLEORG, isikukood 38212185216, elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Uko Lilleorg Kaitsja Maano Saareväli kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri esindajad A Reidi ja H Küünarpuu LÕPPOSA Jätta Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2376,08,003498 muutmata ja Uko Lilleorg` i kaebus rahuldamata. Menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 11328.- krooni jätta Uko Lilleorg´i kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. KAEVATAV OTSUS Uko Lilleorg`i karistati LS § 7422 lg 3,5 alusel rahatrahviga 9000.- krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 28.04.2008.a. kell 15.08 Harju maakonnas Kuusalu vallas Tallinn-Narva tee

1. kilomeetril, sõites Narva suunas juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 79 km/h võrra, sõites kiirusega 175+-6 km/h. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja kiirus ei saanud Peterburi tee
2. kilomeetril olla 175 km/h, kuna kaebaja sõiduk liikus spidomeetri järgi kiirusega 105 km/h. Kaebuse esitaja kiirust mõõtnud politseipatrull ei seisnud Peterburi tee
3. kilomeetril, vaid asus ca 6-7 kilomeetri võrra Tallinna pool ning kaebuse esitaja nägi sama patrulli neist möödumisel. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, kus kaebuse esitaja tegelikult kiirust ületas ja millisel määral. Seega ei ole tõendatud kaebuse esitaja teos LS § 7422 lg 3 väärteo koosseis. KOHTU SEISUKOHT Uko Lilleorgi kohtus antud ütluste kohaselt sõitis tema
4. kilomeetril umbes 105 km/h kiirusega, mitte aga 175 km/h. Eravärvides politseiautot nägi ta 31.kilomeetril ja seal vormistati ühele juhile protokolli. Tema peeti kinni aga umbes 50.kilomeetril. Kohtuistungil kuulati tunnistajana kiiruse mõõtmise asjaolude osas üle politseitöötaja T Lehter, kes lükkas ümber menetlusaluse isiku väite kiiruse mõõtmise koha osas. Tunnistaja ütluse kohaselt seisis politsei patrullauto 39.kilomeetril Tallinna poole suunduva sõiduraja ääres ja nad vormistasid parasjagu otsust kiiruse ületamise eest ühele soomlasele, kui juhtimiskeskuselt tuli teade, et Narva suunas sõidab halli värvi Xxx suure kiirusega. Samal kohal seistes mõõtis ta Xxx kiirust, kui Xx x kaugus neist oli umbes 700 meetrit. Kuna selle koha pealt ei saanud sõita Narva poole suunduvale sõidurajale, mida mööda sõitis Xxx, sõiduradade vahelise trossi ehk piirde tõttu, sõideti Xxx kinnipidamiseks algul töötavate vilkuritega tükk aega Tallinna poole suunduva sõiduraja kõrval vastassuunas ja esimesel võimalusel keerati Narva poole suunduvale teele. T Lehter osutas ka paikvaatlusel Tallinn-Narva tee
5. kilomeetril kohale, kus ta mõõtis Xxx kiirust. Xxxreg. märgiga xxxkiiruse mõõtmise kohta koostati kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mis samuti tõendab, et kiirust mõõdeti Tallinn- Narva tee
6. kilomeetril ja et nimetatud sõiduk sõitis sellel teelõigul kiirusega 175+-6 km/h. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ei ole täidetud tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, mistõttu see ei ole menetlusaluse isiku süü tõendamiseks kasutatav. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on fikseeritud kiiruse mõõtmise aeg, koht ja viis ning Uko Lilleorgi poolt juhitud sõiduki kiirus mõõtmise hetkel. Protokollis märgitud patrullauto asukoht vasakul teepeenral on T Lehteri sõnul märgitud lähtuvalt nende asetsusest Lilleorgi sõiduki suhtes. Asjaolu, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on märgitud politseiauto seismise kohaks parkla, mida tegelikult
7. kilomeetril ei olnud, ei kahanda kohtu arvates protokolli tõenduslikku jõudu, sest ka teiste tõendite kogumis hindamise tulemusena on tuvastamist leidnud kiiruse mõõtmise kohana
8. kilomeeter. T Lehter tunnistas paikvaatlusel, et ilmselt sai protokollis parkla juurde märgitud ristike ekslikult. Soome kodanikule 28.04.2008.a. koostatud kiirmenetluse otsus nr. 116311133 kinnitab T Lehteri ütlusi kiiruse mõõtmise koha osas. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et Soome kodanik ületas kiirust Tallinn-Narva tee
9. kilomeetril Tallinna poole sõites. T Lehteri ütluste kohaselt ei saanud nad autot kohe kinni pidada, kuna asusid vastassuunavööndis.
10. kilomeetriposti juures keeras patrullauto Tallinna poole suunduvale sõidurajale ja sõitis siis soomlase autole järgi. Kinni peeti ta umbes
11. kilomeetril. Kuna ka Uko Lilleorg tunnistas, et nägi eravärvides autot, kes oli ühe sõiduki kinni pidanud, siis need ütlused on kooskõlas tunnistaja T Lehteri ütlustega soomlasele kiirmenetluse otsuse vormistamise kohta. Kuid selleks kohaks ei saanud olla 31.kilomeeter nagu väidab menetlusalune isik. Ei ole usutav ega loogiline, et politseiauto sõitis soomlase autole järgi 2 kümme kilomeetrit enne kui ta kätte sai. T Lehteri ütlustest ei tulene, et soomlase poolt juhitud auto oleks nende eest põgenenud või et mingil muul viisil oleks olnud takistatud selle auto kinnipidamine. Menetlusaluse isiku kaitsja seab arvutuse teel siiski kahtluse alla soomlase sõiduki peatamise kahe kilomeetri pärast peale kiiruse mõõtmist ja jõuab järeldusele, et soomlase sõidukit ei õnnestunud siiski peatada enne, kui alles 16 kilomeetrit peale kiiruse mõõtmist ehk ca
12. kilomeetril. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kaitsja viitab oma kõnes mitmel korral
13. kilomeetrile, millest kohtulikul uurimisel pole keegi rääkinud. Ka menetlusalune isik on kogu aeg öelnud, et tema kiirust mõõtnud politseiauto seisis
14. kilomeetril. Kohus on seisukohal, et kaitsja poolt tehtud arvutused on oletuslikku laadi, kuna ei ole teada millise kiirusega sõitis politseiauto soomlase autole järgi ja kas soomlase auto sõitis kiiruse mõõtmise kohast edasi sama kiirusega. Seega ei saa kohus oletuste põhjal kaitsja poolt tehtud arvutusi arvesse võtta Uko Lilleorgi kiiruse mõõtmise koha tuvastamisel. Uko Lilleorgi poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise koha tuvastamisel on tõendiks ka teade nr. 2302,08,0,
15. Teade saabus politsei juhtimiskeskusele 28.04.2008.a. kell 15.
16. Teate kohaselt sõidab Jägala sillast suunaga Kuusalu poole s/a Xxxnr. xxx, halli värvi, kiirus ca 150 km/h. Kiiruse ületamise koht on Narva mnt.
17. kilomeeter. Kui eeldada, et teataja hindas Xxx kiirust silma järgi ning võis kiiruses eksida ja kui võtta aluseks politsei poolt mõõdetud kiirus 175 km/h, sõitis Uko Lilleorgi poolt juhitud auto ühe minutiga 2.91 kilomeetrit (arvestades menetlusaluse isiku kasuks kiiruseks 175-6, s.o. 169 km/h, läbis ta ühe minutiga 2.81 km). Kui kell 15.03 asus sõiduk 25.kilomeetril, siis väärteoprotokollis märgitud mõõtmise ajal kell 15.08, s.o. viie minuti pärast jõudis Xxx ca
18. kilomeetrile, sõites viie minutiga vastavalt 14.55 km või 14.05 km. Seega kõiki tõendeid, v.a. menetlusaluse isiku ütlusi kiiruse mõõtmise koha osas, kogumis hinnates, jõudis kohus veendumusele, et Uko Lilleorgi kiirust mõõdeti Tallinn-Narva
19. kilomeetril. Ei ole ka usutav, et politseitöötajad kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja väärteoprotokolli täites eksisid kohaga nii suures ulatuses – 8 kilomeetrit. Kuna kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli Uko Lilleorgi poolt juhitud sõiduki kiiruseks 175 +-6 km /h, on Uko Lilleorg pannud toime LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud. Menetlusalune isik ületas kiirust väga suures ulatuses, seades selliselt liigeldes ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise. Kiiruse ületamine on üks liiklusõnnetuste peamistest põhjustest joobes juhtimise kõrval. Uko Lilleorgi suhtes puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud, mistõttu on põhjendatud ka lisakaristuse määramine sanktsiooni keskmises määras. Ülaltoodu alusel jätab kohus Uko Lilleorgi kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse täies ulatuses muutmata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.
20. Kohtunik 3