Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja algusest saadik täpselt kirjeldanud sündmuste toimumist. Kaebuse esitajale tundub tõepärane ja eluliselt usutav, et kui kokkupuutunud sõidukite kontakt oli tajutav kaebuse esitaja sõidukis, siis mingit heli ning tõuget Xxxi parempoolse esiratta pihta pidi tundma ka Xxxi juht. Juhul, kui Xxxi juht V. A tajus kontakti xxx samamoodi kui kaebaja, kuid ei teinud sellest välja ning lahkus sündmuskohalt, kerkib küsimus V. A i ütluste usaldusväärsusest liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas. V. A i ütluste kohaselt soovis xxx tema eest „läbi lõigata”. Kuna faktiliselt xxx reavahetust ei 4 toimunud, siis kerkib küsimus, miks V. A seda väidab. Kui aga oletada, et kaebuse esitaja vahetas rida Xxxi ette ja reavahetuse käigus riivas viimase esiratast ning tundis seda riivet, siis miks peaks V. A , kui võimaliku kahju saaja väitma, et ta kokkupuudet ei tundnud. Seega, lahendamaks küsimust ühe või teise juhi ütluste usaldusväärsusest, tuleks leida vastus küsimusele, kas V. A ütlus selle kohta, et ta ei tundnud kontakti xxx , on eluliselt usutav ja tõenäoline. Nimetatud asjaolu on välja selgitatav menetlustoiminguga „uurimiseksperiment” vastavalt
§-le 93 lg 1. Käesolevas asjas on võimalik uurimiseksperiment läbi viia sel teel, et liikuva maasturi Xxx parempoolse esiratta vastu surutakse teisest liikuvast sõidukist sõiduauto xxx plastikkaitserauale sarnanev ese ning uurija koos manukatega, viibides Xxxi sõitjateruumis tuvastab, kas kokkupuutest tekkinud heli on tajutav ka Xxxis sees või mitte. Eksperimendi tulemusi analüüsides saaks teha järelduse selles osas, kas tunnistaja V. A i ütlused liiklusõnnetuse mittetajumise osas on eluliselt usutavad ja seeläbi tõendina usaldusväärsed või vastupidi. Liiklusõnnetuse asjaolusid on võimalik välja selgitada ka liiklustehnilise ekspertiisi teel. Lähtudes tunnistaja V. A ütlustest, et xxx lõikas tema ette või oli seda tegemas ning kokkupõrge toimus olukorras, kus xxx oli suundumas suunaga paremalt vasakule Xxxi ette, on võimalik vigastuste iseloomust tulenevalt tuvastada sõidukite vahelise kontakti nurk ning tulenevalt sellest välja selgitada ka xxx liikumise iseloom liiklusõnnetuse hetkel ja peale seda. Saadud tulemustest on võimalik järeldada, kas xxx liikus rööpselt oma sõidureaga ja seega vastavad tõele kaebuse esitaja ütlused sündmuse kohta või oli ta Xxxi suhtes nurgiti, millisel juhul on tõesed tunnistaja V. A i ütlused. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et Aarne Kanna kaitsja poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja juhi 22.01.2009 määruses sedastatud seisukohaga, et 14.11.2008 liiklusõnnetuse puhul ei toiminud liiklusõnnetuses osalenud juhid A.Kanna ja V.A liikluseeskirja §§ 225 ja 227 sätete kohaselt, jättes peale kokkupõrget koheselt peatumata, säilitamata sõidukite algsed asendid peale kokkupõrget ja kogumata andmeid võimalike tunnistajate kohta, mis objektiivselt takistab liiklusõnnetuse asjaolude täpset ja täielikku tuvastamist. Sellegipoolest kohus nõustub kaebuses toodud aravamusega, et kohtuväline menetleja ei ole teinud asjas kõiki vajalikke menetlustoiminguid, mille teostamine on väärteomenetluse seadustiku ning kriminaalmenetluse seadustiku alusel süüdlase tuvastamiseks võimalik. Antud väärteoasja lahendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud liiklusõnnetuse osapoolte tunnistajatena antud ütlustele ning nentinud, et kuna ütlused on vastuolulised ja nimetatud vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada, teadmata sõidukite asetsemist kokkupõrke hetkel, siis ei ole kohtuvälises menetluses võimalik täiendavaid tõendeid koguda. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid. Tõendamist käsitlevad sätted on kajastatud kriminaalmenetluse seadustiku (
) 3. peatükis. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtuvälises väärteomenetluses otseste tõendite hankimiseks vajalikud toimingud on jäänud tegemata, tuleb vajadusel kasutada kõik teisi võimalusi muude tõendite hankmiseks, mis aitaksid sündmust ja selle tehiolusid tuvastada või tekkinud vastuolusid kõrvaldada. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja püüdnud sõidukite juhtide ütlustes olevaid vastuolusid kõrvaldada, kasutades näiteks tunnistajate vastastamist (
) või nende ütluste seostamist olustikuga (
). 5 Mis puudutab kaebuses taotletud konkreetsete uurimistoimingute uurimiseksperimendi ja liiklustehnilise ekspertiisi määramist kaebuses kirjeldatud tingimustel, siis kohus jätab nende läbiviimise võimalikkuse ja vajalikkuse kohtuvälise menetleja otsustada. Karistusõiguse üldpõhimõttest (
lg 3) lähtuvalt kuuluvad kõrvaldamata kahtlustused küll tõlgendamisele võimaliku kahtlustatava kasuks, kuid nimetatu kohaldub vaid juhul, kui tekkinud kahtlusi ei ole asjaolude tõendamisel võimalik kõrvaldada. Antud väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja kõrvaldanud kõiki esinevaid kahtlusi võimaliku süüdlase tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes VTMS §-st 79 lg 3 p 3 tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissari 22.01.2009.a määruse väärteoasjas nr 2302,08,00160689 ning saadab väärteoasja menetluse jätkamiseks kohtuvälisele menetlejale. Viktor Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.