4-08-11067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-11067 (2318,08,014448) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 7422lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: J Saveljeva Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Allan Soomets, IK: 38104300343, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Allan Soometsa kaebus Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna konstaabli A Gelvei 28.10.2008 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220882362600 (2318,08,014448)

§ 7422lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni rahuldamata.

2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna konstaabli A Gelvei 28.10.2008 koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220882362600 (2318,08,014448)

§ 7422lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni muutmata.

1. Tagastada kaebusele lisatud kaks Platinum CD-R plaati Allan Soometsale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 06.01.
2. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna konstaabli A Gelvei 28.10.2008 koostatud kiirmenetluse otsusega nr 10220882362600 (2318,08,014448) karistati Allan Soometsa LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. selles, et menetlusalune isik 28.10.2008 kell 20.58 juhtis Tuuliku teel maja nr 5 juures Tallinnas mootorsõidukit kiirusega 57 km/h +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, millega rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsustele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt peeti menetlusalune isik kinni pärast Paldiski mnt-lt parempöörde tegemist Tuuleveski tänavale ja liikumist Kadaka tee poole. Teda kinni pidanud politseiametnik teatas, et tema liikumiskiiruseks oli 57 km/h +/- 3 km/h ja lubatud on seal vaid 30 km/h. Väitis politseiametnikule, et 30 märki seal ei olnud. Politseinik vastas, et pärast võib minna vaatama. Arvas, et ei pannud märki tähele ja oli nõus kiirmenetlusega. Läkski hiljem sama teed pidi uuesti ja nägi, et 30 ala märk on selle tänava alguses olemas, kuid märk on väga halvasti paigaldatud ja asub Paldiski mnt poolses otsas ning pööret sooritades jääb märk tuledevihust välja ning tema autost pole märki näha, sest jääb katuse varju ega mahu esiklaasi vaatevälja. Tegi sellest ka video. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et liiklusmärki ei ole mitte ainult öösel, vaid ka päeval näha. Kui auto keerata otsaga Tuuleveski tänava poole, siis on näha liiklusmärgi posti, kuid märk on liiga kõrgele paigutatud ja autost näha ei ole. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on põhjendamatu ning alus selle tühistamiseks või muutmiseks ja esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub. Kaebusest nähtub, et sõidu hetkel kaebuse esitanud isik ei näinud liiklusmärki, kuid uuesti tagasi tulles nägi, et märk on tänava alguses. Politsei ei tegele liikluskorraldusvahendite paigaldamisega, vaid liiklusjärelevalvega. Liikluskorraldusvahendite paigaldamisega tegeleb Transpordiamet. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuse motiiviks on toodud asjaolu, et liiklusmärk on halvasti paigaldatud ja liikluskorraldusvahendit ei ole näha ja seda puhtfüüsiliselt, mitte tähelepanematusest. Seetõttu ei saa ka eksimust süüks arvata. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku tähelepanematust ei saa lugeda süüteo õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Vastavalt LE § 5 sätetele peab liikleja juhinduma Lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile Lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Kaebuse esitanud isik seletas kohtuistungil, et pööret tehes on näha liiklusmärgi posti, kuid märki ennast mitte. Seega on kaebuse esitanud isikule näha ja tajutav liikluskorraldusvahendi post, kuid kaebuse esitanud isik ei tundnud huvi selle vastu, mis selle posti külge on kinnitatud. Seega hoolika ja tähelepaneliku suhtumise korral ja huvi tundes liikluskorralduse kohta antud teelõigul, saanuks juht ka juhinduda liikluskorraldusvahendil olevast informatsioonist. Sellise huvi ilmutamisel oleks ta saanud veenduda selles, et tema edasine käitumine ei ole ohtlik temale enesele ega teistele liiklejatele. Seega suhtus menetlusalune juht ükskõikselt sellesse, kas liikluskorraldusvahendiga liiklejat hoiatatakse millegi eest, keelatakse midagi tegemast, osundatakse mingile mõjualale, kohustatakse millekski, osutatakse millelegi, juhatatakse liiklejat või antakse informatsiooni teeninduskohtade kohta. Sellisest suhtumisest võiks teha järelduse, et isik pani teo toime ettevaatamatusest. Samas aga kohus asub seisukohale, et taoline ükskõiksus liikluskorraldusvahendisse näitab juhi ohtlikkust, kuivõrd selline juht ei pea ka võimalikku keeldu, rääkimata siis piirangutest, millekski ja juht ei tunne selle vastu ka 2 huvi. Seega juht, tajudes seda, et teelõigu alguses on liikluskorraldusvahend, millel olevat informatsiooni ta ei jõudnud tajuda, möönab, et teelõigul võivad olla piirangud, keelud või liikluskorralduse muudatused, millest ta ei tea midagi, kuid liigub edasi, suhtudes võimalikesse keeldudesse, piirangutesse ükskõikselt. Sellisel juhul on tegemist tahtliku teoga ja juht peab võimalikuks, et ta rikub liikluseeskirja nõudeid, milline käitumine on karistatav, kuid ta ei tee midagi selleks, et kindlaks teha oma rikkumise suurust, mistõttu ta ka soovib rikkumist toime panna, pidades võimalikuks süüteokoosseisu tunnustele vastava toimepanemist ka temale inkrimineeritud teo tunnustel. Kohus asub menetlusaluse isiku objektiivset käitumist hinnates seisukohale, et menetlusalune isik pani temale inkrimineeritud teo toime tahtlikult. Esitatud kaebusele on lisatud kaebuse esitanud isiku tehtud videosalvestused läbitud teelõigust pimedal ja valgel ajal, millega menetlusalune isik on püüdnud kohut veenda selles, et liikluskorraldusvahendit ei ole näha ja valgel ajal on näha vaid liikluskorraldusvahendi posti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt VTMS § 2 ja KrMS § 65 sätetele saab fotot, filmi või muud teabesalvestist kasutada tõendina juhul, kui see on saadud menetlustoimingu käigus ja menetlustoimingus osalejatele on selgitatud tehnikavahendite kasutamise eesmärki. Käesoleval juhul ei ole videosalvestused saadud menetlustoimingu tulemusena, salvestatu ei ole jälgitav. Peale selle ei ole kaebuse esitanud isik menetleja, kes saaks menetlustoiminguid läbi viia ja neid protokollida. Seetõttu leiab kohus, et kaebusele lisatud salvestused ei ole tõendina lubatavad, kuivõrd nad on saadud menetlusväliselt, mistõttu tuleb need salvestused jätta tähelepanuta ja tagastada kaebuse esitajale. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks alus puudub. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni, mis oli teo toimepanemise hetkel kehtinud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt maksimummäär. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud määratud rahatrahvi suurust, kuid kohus peab, vaatamata sellele, et loeb esitatud kaebuse põhjendamatuks, vajalikuks pöörata tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitanud isikul oli temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kustumata karistus samaliigilise ja ohtlikuma väärteo toimepanemise eest ning peale selle veel üks kustumata karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Uue väärteo toimepanemine kahe kustumata karistuse ajal viitab ilmselgelt sellele, et senised rahalised mõjutusvahendid ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada viisil, mis sunniks menetlusalust isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Seega arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, seniseid karistusi ja järjekindlat liikluseeskirja sätete rikkumist leiab kohus, et karistuse määramine maksimummääras on põhjendatud ja alus määratud karistuse leevendamiseks puudub. Märt Toming kohtunik 3