4-08-9211/4

4-08-9211 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-9211 (2316,08,005387) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Lauri Kanemägi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Helen Kommussare 29.08.2008 otsusele nr 2316,08,005387 Lauri Kanemägi karistamises LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: H Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Lauri Kanemägi, ik: 38410190016, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta Lauri Kanemägi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Helen Kommussare 29.08.2008 otsusele nr 2316,08,005387 Lauri Kanemägi karistamises LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli H Kommussare 29.08.2008 otsus nr 2316,08,005387 Lauri Kanemägi karistamises LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 19.01.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 18.02.
5. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.02.
6. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Helen Kommussare 29.08.2008 otsusega nr 2316,08,005387 karistati Lauri Kanemägi LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni selles, et menetlusalune isik 05.06.2008 kella 15.50 ajal Pärnu mnt 107 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 81 km/h +/- 3 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Lauri Kanemägi kaebuse, milles märgitakse, et kaebuse esitaja ei ole nõus tunnistaja Raul Annuka ütlustega, millest nähtuvalt menetlusalune isik kiirendas pärast jalakäijatele tee andmist sillast üles ning liikus edasi üksinda. Taoline väide on väär, sest pärast jalakäijatele tee andmist alustas uuesti liikumist mööda Pärnu mnt-d ning seda ei saa lugeda kiirendamiseks, kui auto peale jalakäijatele tee andmist kohapeal seisvast olekust taastab oma kiiruse. R.Annuka on jätnud märkimata, et menetlusalune isik juhtis sõidukit kõige vasakpoolsemal sõidurajal ning temast paremal pool oli samuti kaks sõiduautot, millised samuti jalakäijatele teed andsid ja siis edasi liikusid. Samuti on väide, et Vineeri tänavale olid pargitud sõiduautod, samuti ebatäpne, sest esimestele parkimiskohtadele oli pargitud vaid üks sõiduauto. Täiesti arusaamatuks jääb menetluslusele isikule miks ei antud peatumismärguannet varem, näiteks Pärnu mnt-l, kus menetlusalune isik ootas fooris lubavat tuld et jätkata sõitu Vineeri tänavale. Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks, et kui ta küsis konstaablitelt miks teda varem ei peatatud, siis vastati, et ei olnud piisavalt vabu kohti. Selle väite välistas ta piltidega koheselt pärast väärteoprotokolli koostamist. Menetlusalune isik ei ole rikkumisega kunagi nõus olnud ja suurimaks argumendiks jäi politseinike poolt öeldu, et suure tõenäosusega oli see Teie auto. Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks, miks ei arvestatud tema vastulauses esitatuga. Tema süü ei ole tõendatud ja menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused, mistõttu kuulub väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja lisas, et kinnipidamisel olevat ta tunnistanud oma rikkumist, mis ei vasta tõele. Tahavaatepeeglist nägi eraautot vilkuritega, pidas kinni. Konstaabel tuli ligi ja küsis kuhu ta kiirustab. Vastas, et ei kiirusta kuhugi. Konstaabel ütles, et aus ülestunnistus on pool võitu. Töötab T ja toovad toitu Supernettost, sõidab vineerivabriku hoovi, mis on kinnine territoorium. Kuhugi kiiret ei ole, suvel on vähe tööd. Polnud kuhugi kiirustada, oli punase tule taga, märguannet ei antud, et oleks midagi valesti teinud. Hoovis peeti kinni, näidati olematut sõidukiirust. Küsis miks varem kinni ei peetud, öeldi, et ei olnud vaba kohta. Ütles, et lähme vaatame, kuid vastati, et ei ole aega, iga hetk võib väljakutse tulla. Tegelikult oli seal piisavalt vabu kohti. Foori juures oli veel kaks autot, teised ees jõudsid ära eest ära. Kiirusemõõtmine võis olla inimlikul veal tekkinud. Taheti, et kohe alla kirjutaks, ütles, et üks hetk, peab mõtlema. Küsis muid tõendeid, sest ei saanud olla tema auto. Näidati Stalkeri taatlemistunnistust. Arvab, et taatlemistunnistusel peab olema ametialane tempel, mida seal ei olnud, ei olnud ka allkirja. Politsei ütles, et suure tõenäosusega tema auto. Kiirendas linnas lubatud kiiruseni ja asus kõige vasakpoolsemal real, paremal oli veel kaks autot. Jalakäija ületas teed vasakult paremale, mis andis eelise sõitma asuda enne kui kahele kõrvalolijale, vahetas rida vasakult paremale. Ei olnud põhjust kiirendada. Kaebuse esitaja leidis, et väärteoasi tuleb lõpetada. Riigikohus on keelanud Stalker ATR kasutamise, sellel on tagasiulatuv jõud. Mõõteseade ei vasta õigetele taatlemisnäitudele ja ei jää +/- 3 km/h piiridesse. Stalker ATR kodulehel on märgitud kaks miili, mis on enam kui 3 kilomeetrit. Tunnistaja Raul Annuka seletas, et teab kaebuse esitanud isikut seoses rikkumisega. Mõõtis 05 juunil umbes kella 15.50 ajal kiirust Pärnu mnt-l. Peeglist nägi, et Xxx kiirendab mäest 2 üles ja mõõtis kiiruseks 81 km/h, järgnesid sõidukile, peatasid hoovis. Isik ei eitanud kiiruse ületamist, ei olnud nõus kiiruse näiduga. Teisi sõidukeid ei olnud. Kiirusemõõtja oli Stalker, oli töökorras. Töötab raadiolainete peegeldamise põhimõttel. Mõõdab kõige kiiremat objekti, antud hetkel suuremat objekti läheduses ei olnud. Mõõteraadiust saab muuta, ei oska öelda, mis laius sel hetkel oli. Näit tuli ette hetkel, kui möödus. Seade on võimeline registreerima ka vastutulevaid, kuid antud hetkel oli tema sõiduk kõige lähemal. Kui isegi mõni auto oli kaebuse esitanud isiku autoga koos kui jalakäijatele teed anti, siis need ei olnud sinna jõudnud. Sel juhul jätkati jalakäijatele tee andmist ja kaebaja auto oli ainuke mõõteväljas. Eksimise võimalust ei olnud. Mis vestlus kohapeal oli, seda ei mäleta. Ei andnud peatumismärguannet varem, oli vaid paar vaba parkimiskohta. Kogemus näitab, et jäädakse seisma Vineeri tänaval, on vahetud kogemused. Parkimiskohtadel parkis kas üks või kaks sõidukit. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on tehtud õige otsus. Põhja Politseiprefektuur on tunnistatud pädevaks mõõtjaks, on välja antud pädeva mõõtja tunnistus, mõõteseade oli taadeldud. Mastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri määrusele peab mõõteviga olema mitte enam kui +/- 1 km/h ja kui seade sellele ei vasta, siis taatlemist ei läbi. Väljaspool laboritingimusi peab olema +/- 3 km/h ja tootja kodulehel on samasugused näidud. Täiesti korralik seade, ei ole välja toodud ühtegi fakti, et seade ei vasta kehtestatud nõuetele. Kaebuse esitaja viitab ajaleheartiklile ja Riigikohtu lahendile. Riigikohtu lahend ei ütle, et seadme kasutamine on keelatud. Seadmele on väljastatud tüübikinnitus. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistaja ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud seda, et teda ei peetud kinni kohe pärast rikkumist, samuti on kaebuse esitaja leidnud, et tunnistaja valetab selle kohta, et peatamiseks ei olnud piisavalt vaba ruumi, samuti olevat tunnistaja väitnud kinnipidamise järgselt, et tõenäoliselt mõõdeti kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki kiirust. Kaebuse kohtulikul arutamisel asus kaebaja ka seisukohale, et riigikohus on keelanud tema sõiduki kiirust mõõtnud seadme kasutamise ning seda kinnitavat ka ajaleheartikkel. Kohus asub seisukohale, et tõendina saab tunnistaja ütlusi arvestada vaid kohtuistungil vahetult ülekuulamise käigus antud informatsiooni osas ning kohtuvälisel menetlusel antud ütlusi tõendina arvestada ei saa, välja arvatud erandjuhtudel. Käesoleva menetluse käigus taolisi erandjuhtusid ei esinenud ja tunnistaja kuulati kohtuistungil vahetult üle. Ülekuulamisel aga tunnistaja kaebuse esitanud isiku väiteid selle kohta, et ta olevat öelnud, et tõenäoliselt oli see menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirus, ei kinnitanud. Kaebuse esitanud isik aga ei kinnitanud tunnistaja väidet selle kohta, et menetlusalune isik algselt tunnistas rikkumise toimepanemist. Seega tuleks asjaolude tuvastamisel kasutada teisi tõendeid. Kohus asub seisukohale, et eelmärgitud väited, on need siis menetlusaluse isiku tunnistus politseiametnikule kinnipidamise järgselt või politseiametniku sõnad menetlusalusele isikule kinnipidamise järgselt, ei ole selles väärteomenetluses tõendamisesemeks. Väärteomenetluses on tõendamisesemeks väärteo tunnuste esinemine isiku käitumises, st kas just menetlusalune isik pani toime teo, kas see tegu on väärtegu ja kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja R.Annuka ütlustest nähtuvalt märkas ta kaebuse esitanud isiku juhitud sõidukit ja mõõdeti just selle sõiduki kiirust. Seejuures seletas tunnistaja, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk liikus politseiametnike poole ainukesena ning kellegi teise kiirusega segamini ajada ei olnud võimalik. Seejärel sõideti kaebuse esitanud isiku sõidukile järele ja sõiduk peatati. Ka kaebuse esitanud isik ei eita, et tema taga sõitis vilkuritega sõiduk ning ta ei eita ka seda, et liikus just sellest suunast. Sellistest 3 asjaoludest saab järeldada, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine fikseeriti just kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki liikumisel. Kohus leiab, et asjaolul, millal sõiduk peatatakse ja kus seda tehakse, ei ole liiklusjärelevalve teostamisel ja väärteomenetluse alustamisel mingit tähtsust ning väärteoasjas ei ole tõendamisesemeks politseiametnike tegutsemistaktika ja liikluse turvalisuse tagamise võtted. Seega sellel, kas oli koheselt kaebuse esitanud isiku arvates ruumi tema peatamiseks või mitte, ei ole väärteoasja tõendamiseseme osas mingit tähtsust. Kohtuistungil asus kaebuse esitanud isik seisukohale, et kuivõrd Riigikohus keelas oma otsusega Stalker ATR kiirusemõõteseadme kasutamise ja sellest kirjutati ka Postimehe artiklis, siis on sellel tagasiulatuv jõud ja otsus tuleb tühistada. Pealegi olevat Stalker ATR kodulehel märgitud veapiiriks 2 miili tunnis, mis on enam kui 3 kilomeetrit tunnis. Kohus suhtub kaebuse esitanud isiku sellistesse väidetesse kriitiliselt. Väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Mis puudutab tõendeid, siis KrMS §s 63 on antud tõendi mõiste ning ajalehe artikkel sinna alla ei kuulu. Pealegi ei ole seda isegi esitatud, vaid sellele on umbmääraselt viidatud. Seetõttu leiab kohus, et viide umbmäärasele ajaleheartiklile kui tõendile ei ole tõsiseltvõetav ja tuleb jätta tähelepanuta. Väärteoasja kirjalikes materjalides on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt 05.06.2008 kell 15.50 kasutati kiiruse mõõtmisel kiirusemõõteseadet Stalker ATR nr SP 4961 ning mõõtevahendi kohta on väljastatud taatlustunnistus TTRSS-07/
7. Seadet on sama protokolli kohaselt testitud 05.06.2008 kell 08.00 ning seade osutus töökorras olevaks. Protokollist nähtub ka seda, et patrullsõiduk seisis ja mõõtmine toimus paigal seistes, kusjuures jälgiti kiiremat objekti, mis eemaldus patrullautost ja kiirendas intensiivselt. Protokolli kohaselt oli seadme lugemiks 81 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatuseks on märgitud +/- 3 km/h ja seega tuvastati, et sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Protokolli kohaselt näidati juhile ka seadme tabloole fikseeritud näitu. Kaebuses on asutud seisukohale, et kiiruse mõõtmisel võidi mõõta mõne teise sõiduki sõidukiirust, millised liikusid temast paremal pool ja tema poolt väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Kohus ei saa lähtuda kaebuse esitanud isiku oletusest, et võidi mõõta mõne teise sõiduki sõidukiirust. Kohtus üle kuulatud tunnistaja sõnade kohaselt märkas ta lähenevat sõidukit, kuid mõõtma hakkas alles siis kui kaebuse esitanud isiku sõiduk temast möödus ning jätkas mõõtmist juba eemalduval sõidukil. Sama tunnistaja ütlustest liikus sel hetkel kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk üksi. Väärteoasjas leiduvast kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kasutati taadeldud seadet, mille kohta on välja antud vastav tunnistus. Seadet testiti ka veel mõõtmise päeval ning seade oli töökorras. Eesti Akrediteerimiskeskus on Põhja Politseiprefektuurile välja andnud tunnistuse erialase kompetentsuse kinnitamise kohta ning selle tunnistuse kohaselt on see asutus hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 05.06.2008 kell 15.50 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et kaebuse esitanud isik on 4 rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Kohtul puudub ka alus pidada tõenäoliseks seda, et võidi fikseerida mõne teise sõiduki kiirust, kuivõrd pädev mõõtja on suuteline kindlaks tegema seda liikuvat objekti, mille liikumiskiirust ta mõõdab, kuivõrd ta teostab mõõtmist vastava metoodika alusel. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku ütlustest ja oletustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda kiirusemõõteseadme näitu, kuivõrd see on saadud Mõõteseaduses ettenähtud korda järgides. Kaebuse esitaja on viidanud sellele, et Stalker ATR kodulehel on laiendmääramatuseks 2 miili, mis on enam kui 3 kilomeetrit. Kohus leiab, et kui kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on laiendmääramatuseks märgitud 3 km/h, siis on ju tegemist mõõteseaduse nõuetele vastava seadmega ja seda täpsema seadmega ning laiendmääramatus mahub kehtestatud veapiiri raamidesse. Kaebuse esitanud isiku väidet selle kohta, et Riigikohus on oma lahendiga keelanud teatud tüüpi seadme kasutamise, ei pea kohus tõsiseltvõetavaks, kuivõrd väärteomenetluse seadustik sellist pädevust Riigikohtule ei anna. Mis puudutab kaebuse esitanud isikule määratud karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, siis asub kohus seisukohale, et määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitanud isiku süü suurusega kui ka kaebuse esitanud isiku isikuga. Vastavalt senisele praktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt määratakse karistus kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning arvestades kaebuse esitanud isiku isikut, so seda, et kaebuse esitanud isikul oli temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal kaks kustumata väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning viimane neist määrati vähem kui kaks kuud enne uuelt väärteo toimepanemiselt kinnipidamist, leiab kohus, et alus määratud karistuse kergendamiseks puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata. Märt Toming kohtunik 5