KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2008, Rapla Väärteoasja number 4-08-9047 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Anu Sepp Väärteoasi Arvi Kivi kaebus Lääne Politseiprefektuuri vanemkomissar Ivo Haava 12.09.2008 otsuse nr 2500,08,002658 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Arvi Kivi ( isikukood 36607250234, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxxxxx xxx x-x, töökoht Hansabuss AS, Eesti kodanik), kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Sirk, kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Mati Koppel, jurist Kristi Kostenok Resolutsioon Tühistada Lääne Politseiprefektuuri vanemkomissar Ivo Haava 12.09.2008 otsus nr 2500,08,002658 Arvi Kivi süüdistuses Liiklusseaduse § 7447 järgi ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Välja mõista Eesti Vabariigilt 11 918.- krooni tasu õigusabi eest Arvi Kivi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Arvi Kivil advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtus kättesaadav alates 21.01.
- Asjaolud Vanemkonstaabel Taavo Tikki koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette ööpäevase katkematu puhkeperioodi nõuete eiramist 26.08.2008 kuni 27.08.
- Sõidumeeriku väljatrükkidest nähtub järgmist: 25.08.2008 kell 18.47 algab Arvi Kivi puhkeperiood, tööle asub A.Kivi 26.08.2008 kell 14.22 – puhkeperiood kokku 19 tundi ja 35 minutit. Tegemist oli igapäevase katkematu puhkeperioodiga, mille pikkus pidi olema vähemalt 9 tundi. 26.08.2008 kell 18.55 algas katkematu puhkeaeg, mis kestis kuni 27.08.2008 kell 03.01-ni, seega 8 tundi 6 minutit. Tegemist oli kahte ossa jagatud regulaarse puhkeperioodi esimese osaga, mille pikkus peab olema vähemalt 3 tundi. Seejärel on A.Kivil olnud väikeste pausidega tööaeg kuni 07.29, mil algab taas puhkeaeg, mis kestab kuni 27.08.2008 ööpäeva lõpuni ja jätkub 28.08.
- Puhkeperioodi pikkus ainuüksi südaööni on 16 tundi ja 31 minutit. Seega alustas A.Kivi teist regulaarse ööpäevase puhkeperioodi osa enne kui 24 tundi oli möödunud. Seejuures täitis A.Kivi ka sõiduaja nõudeid, s.o ööpäevane sõiduaeg mitte rohkem kui 9 tundi ning hiljemalt pärast 4,5 tunni sõiduaja järel vähemalt 45 minutine vaheaeg. Väärteoprotokollist ei nähtu, millistele eeltoodud andmetele tuginedes on vanemkonstaabel T.Tikki asunud seisukohale, et 26.08.2008 kuni 27.08.2008 märgitud ööpäevase katkematu puhkeperioodi pikkus 8 tundi ja 8 minutit on vastuolus EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 8 lg 1 ja 2 nõuetega. Väärteoasjas tehtud otsuses on vanemkomissar Ivo Haav esitanud põhistuse katkematu puhkeperioodi arvestuse kohta, millest nähtub, et kohtuvälise menetleja hinnangul peavad katkematu puhkeperioodi mõlemad osad nii algama kui kõppema nimetatud 24 tunni sees. Kui selline käsitlus on õige, siis on ka väärteoasjas tehtud otsus õige – A.Kivi katkematu puhkeaeg oli kahes osas sellisel juhul esmalt 8 tundi ja 6 minutit ja seejärel 6 tundi ja 53 minutit. Kaebuse esitaja sellise käsitlusega ei nõustu. EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 8 lg 2 kohaselt – 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. A.Kivi tööandja Hansabuss AS on lähtunud graafikute koostamisel teiste rahvusvaheliste bussiliinide graafikutest ning sellest, et artikkel 4 p g nimetatud regulaarne igapäevane puhkeperiood peab algama 24 tunni jooksul. Kaitsja on seisukohal, et nii grammatilise kui süstemaatilise tõlgendamise abil on võimalik jõuda ainu võimaliku ja ühese järelduseni. Juht peab täitma regulaarse igapäevase puhkeaja nõudeid ning alustama puhkeperioodi 24 tunni jooksul pärast eelmist puhkepäevast või iganädalast puhkeperioodi. Kohtuväline menetleja on viidanud oma otsuses, et lähtumine Euroopa Liidu Teatajas avaldatud eestikeelsest tekstist ei ole adekvaatne. Eesti keel on üks ametlikest Euroopa Liidu keeltest ning lähtumine eesti keeles avaldatud õigusakti tekstist on õige. Erinevates keeltes võivad tõlgetel olla erineva varjundiga tähendused. Eesti Vabariigis saab Eesti Politsei lähtuda siiski vaid eesti keeles avaldatud õigusaktidest. Meelevaldne teistes keeltes avaldatud tekstide tõlkimine ei ole sellises olukorras lubatud isegi juhul, kui kohtuvälise menetleja ametnik enda arvates tunneb seda võõrkeelt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ka inglise keeles avaldatud artikkel 8 lg 2 teksti ei ole võimalik tõlgendada viisil, et regulaarne igapäevane puhkeperiood peab ka lõppema 24 tunni jooksul. Inglise keeles kasutatakse terminit taken, mille eestikeelne vaste on võtma. Kuna tegemist on perioodiga, siis ei ole võimalik aega võtta korraga, vaid ikkagi teatud ajaühiku jooksul. Sõnaga võtma ongi õigusnormi looja pidanud silmas, et puhkeaega tuleb alustada. Teistsuguse tõlgenduse korral oleks õigusnormi looja sõnastanud õigusnormi vastavalt. Kohtuvälise menetleja viide artikkel 8 lõige 2 teisele lõigule on antud juhtumi osas asjassepuutumatu. Teise lõigu sõnastus on järgmine: Kui ööpäevase puhkeperioodi 24 tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Antud juhul ei ole tegemist vähendatud ööpäevase puhkeperioodiga, vaid määruse artikkel 4 p g reguleeritud regulaarse ööpäevase puhkeperioodiga, mis on sama sätte kohaselt jaotatud kahte ossa, kusjuures esimene osa peab hõlmama vähemalt kolmetunnist katkematut ajavahemikku ja teine osa vähemalt üheksatunnist katkematut ajavahemikku. Ilmselgelt peab esimese puhkeperioodi algus ja lõpp jääma 24 tunni sisse, kuna puhkeperioodid ei saa kulgeda samaaegselt. Samas tuleb puhkeperioodi võtmise või alustamise all siiski mõista seda, et ettenähtud puhkperiood peab olema alustatud 24 tunni jooksul eelmise puhkeperioodi lõpust. Kaebuse esitaja kaitsja osundab, et limiteeritud on ka sõiduajad. Artikkel 6 lg 1 kohaselt ei tohi ööpäevane sõiduaeg ületada üheksat tundi ning artikkel 7 lg 1 kohaselt teeb pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi juht vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Neid nõudeid on menetlusalune isik A.Kivi ka järginud. Seega ei ole võimalik antud olukorras rääkida ka sellest, et juht ei ole piisavalt puhanud. Hansabuss AS liinigraafik on sobitatud teiste bussiliinide graafikutega ning sellest tulenevalt ei ole võimalik anda esmalt 3 tunnist katkematut puhkeperioodi ning seejärel kohe asuda uuesti sõitma. 3 tunni pikkuse katkematu puhkeperioodi asemel puhkab juht katkematult 7-8 tundi ning asub seejärel uuesti sõitma. Seega on juhi puhkeaeg, mille katkematu pikkus samuti kaugelt üle ettenähtud normide. Menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud selgitustaotluse antud küsimuses ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ja Autoettevõtete Liidule. Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori hinnangul on selline olukord, kus juht on saanud 24 tunni sees vähemalt 12 tundi puhkeaega ning katkematu puhkeaeg jätkub ka pärast 24 tunni möödumist, igati korrektne ning EÜ määrusele 561/2006 nõuetele vastav. Eelnevalt tulenevalt on menetlusalune isik täitnud sõidukijuhile ettenähtud puhkeperioodi nõudeid ning tema karistamine on ebaseaduslik. Kaebuse esitaja kaitsja palub väärteootsuse tühistada ja menetluse lõpetada. Kaitsja palub Eesti Vabariigilt välja mõista tasu õigusabi eest summas 11 918.- kr. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 3; 135 lg 6 kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtunik: