4-08-8041\4

Väärteoasi nr.4-08-8041 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 26.

1. 2008 Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Sandra Liivo Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna esindaja H Hipponen (tunnistus nr 1249) ja kaebuse esitanud isiku Jegor Guljajev isikukood: 38303056550 Elukoht: xxx Töökoht B ehitus santehnik osavõtul Vaatas 26.09.2008 avalikul kohtuistungil läbi Jegor Guljajevi kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna konstaablijaoskonna konstaabel H Hipponen 14.07.2008 otsuse väärteoasjas 2373,08,001910 tühistamiseks. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna konstaablijaoskonna konstaabel H Hipponen 14.07.2008 otsuse väärteoasjas 2373,08,001910 kohaselt Jegor Guljajev xxx maaüksus lõhkus tahtlikult ajavahemikul 07.07.2007 kella 15.00-st kuni 14.07.2007 kella 15.00ni 25 meetrit vundamendi soojustust, millega sooritas varavastase süüteo väheväärtusliku võõra vallasasja vastu, rikkudes KarS § 203 nõudeid, panne sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Jegor Guljajevile määrati karistuseks Kars § 218 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 900 krooni. Jegor Guljajev p b vaidlustatud otsuse tühistada. Kaebust põhjendab Jegor Guljajaev sellega, et tema ei ole rikkumist toime pannud. Politseinikud käitusid tema agressiivselt ja pressisid ütlused välja. Kaebuse esitaja Jegor Guljajev andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 07.07.07 sündmuste kohta ei tea suurt midagi. Protokollis ilmusid need kuupäevad ja ajad ja ei tea kust need võetud on. Ei tea kes seal lõhkumas võis käia. Võibolla olid need töötajad, kellel jäi raha saamata. Ei ole selles kindel ja ei saa kindlalt ka väita. EP väitis, et kaebaja lõhkus ja esitas politseile kunsttõendid telefonisalvestuste näol, kus kaebaja väidetavalt vabatahtlikult võtab omaks kõik need kuriteod. 7ndal või 8ndal juulil, kui see lõhkumine oli, helistas EP päeva jooksul 10 korda ja ütles, et teab, et kaebaja tegi seda ja et ta kahju hüvitaks. P s, et rohkem ei helistaks. Ütles EP, et kui see tehtud on, võtab teo omaks. EP jätkas helistamist. Sellest tuligi E P arvamus, et kaebaja on lõhkumises süüdi. Kaebaja oli seal objektil ehitustöid teinud. EP oli seal peatöövõtja ja T. L oli maja omanik ehk tellija. 07.07.2007 ei töötanud enam seal. Selleks ajaks olid suhted kehvad ja tööd olid lõpetatud. Peamine põhjus oli, et Eero ei maksnud raha. Võlg oli ligikaudu 40 000EEK. Politseis ütles, et lõhkus soojustust, sest ähvardati 2 kuud kinni hoida. Uurija T Suslov nõudis, et kuriteod omaks võtaks. Alguses proovisid heaga, aga pärast läks väljapressimiseks. Politseile selle kohta kaebust kirjutanud ei ole. Telefonis võttis lõhkumise omaks, sest EP helistas nii palju. Tunnistaja E K (endine P ) andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt puutus kaebajaga tööalaselt kokku. 7.juuli 2007 juhtumi puhul T. L helistas, et on äralõhutud soojustus. Suurem osa sellest oli ära ka viidud. Helistas kaebajale, kes väitis, et jah, tema tegi seda, kuna tunnistaja olevat rahad maksmata jätnud. Telefonikõnesid lindistas. Ise lõhkumist pealt ei näinud. Algul ei arvanud, et kaebaja lõhkus. Helistas kaebajale, et arutada seda asja ja selle kõne ajal oli kaebaja täiesti teine inimene, kui varem. Siis purskas ta selle välja koos muude ähvardustega. Kaebajaga olid sel ajal majanduslikud erimeelsused. Tunnistaja arvates olid poolikud, lõpetamata ja kehvalt tehtud tööd, mida T. L ei olnud nõus vastu võtma. Kaebajale osalt maksis, summasid ei mäleta. Töid ei saanudki vastu võtta, kuna see objekt oli pigem ohtlik. Oleks ta korda teinud, oleks raha kätte saanud. Ei olnud põhjust raha varem ära maksta. Peale seda juttu läksid asjad juba keeruliseks, mõistlikku jutt ei olnud. Soojustusmaterjali peale lõhkumist enam ei näinud. Kaebajale helistas peale lõhkumist korduvalt. Tahtis selgitust, miks ta seda tegi, kuna nii väitis. Ei mäleta mitu korda helistas. Esimene kord kirjutas kannatanuna avalduse L . Viimane kõne oli peale teist lammutamist. Tunnistaja T L andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt puutus kaebajaga kokku seoses oma maja ehitusega. Ta teostas töid seal. 07.07.07 juhtumi puhul tuli hommikul maja juurde vaatama, kuidas ehitusfirma töid teeb. Avastas, et metallkangiga oli ära lõhutud vundamendisoojustus, mis oli eelnevalt ehitatud seina pealt 15-20cm soojustusplaati. Sügavuti oli lõhutud. 1/3 oli ära esimese purustamise ajal. Teatas ehitajale. Ehitaja tuli ja kutsuti politsei. Eelnevalt oli info kes võis seda teha. Ehitajale oli helistatud ja telefoni teel sai aru, et ähvardati nende lõhkumistega mõjutada ehitajat, sest võlad olid tekkinud allhanke suhtes. Et kui neid rahasid kätte ei saa, jätkub lõhkumine, see oli ehitaja info. Pärast tuli sama info kaebajalt endalt, kuna ta elab tunnistaja lähedal. Paar korda käis kaebaja ja kutsus tunnistaja välja ning ütles, et kui ehitaja ei maksa, siis ta jätkab vandaalitsemist. Võlg ei olnud seotud tunnistaja ehitusega vaid mingi muu objektiga. Kaebaja ütles otse, et see on selle eest, et ehitaja rahasid ei ole maksnud. Tunnistaja veel küsis, et miks tema vara lõhub. Alguses ei olnud vundamendi soojustus jah korralikult, aga asjad said korda. Kaebaja arvas, et mõjutab sellega ehitajat. Soojustusmaterjal oli tükkideks lõhutud. Tõsist tööd oli tehtud, jupphaaval oli seda vundamendi küljest lahti pekstud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning p s jätta see rahuldamata Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2373,08,001910 (lk 19); Väärteoprotokoll AB 1032147 (lk 20); Menetlus se isiku ülekuulamise protokoll (lk 21); Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (lk 23-26); Sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 29-34); Tunnistaja T L ülekuulamise protokollid (lk 35-40); Tunnistaja EP ülekuulamise protokollid (lk 41-43); Äratundmiseks esitamise protokoll (lk 44-46) Äratundmiseks esitamise protokoll (lk 47-49) Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 50); Õiend (lk 51-53); Jegor Guljajevi ülekuulamise protokoll (lk 54-56). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse sisuliselt. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt tema T L a vara lõhkunud ei ole. Telefonis võttis lõhkumise omaks, et EP rohkem ei helistaks. Politseis võttis lõhkumise omaks, sest politsei ähvardas ja mõjutas. Väärteoasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et ajavahemikul 07.07.2007- 14.07.2007 oli xxx T maaüksusel lõhutud 25 meetrit vundamendi soojustust. Vundamendi soojustuse lõhkumise fakti nimetatud ajavahemikul kinnitavad nii tunnistajate E K kui T L a kokkulangevad ütlused. Samuti kinnitab vundamendi soojustuse 2 lõhkumise fakti 15.07.2007 vormistatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega ( lk 29-34). Ka kaebuse esitanud isik ei vaidlusta asjaolu, et ajavahemikul 07.07.2007-14.07.2007 tõepoolest T L a ehitusjärgus oleva maja vundamendi soojustus lõhuti. Nii tunnistajate K (P ) kui L ütlustest nähtub, et vahetult pärast lõhkumist vestluses Jegor Guljajeviga võttis viimane omaks, et ta tõepoolest lõhkus vundamendi soojustuse selleks, et sundida P ´t (K ) võlga ära tasuma. Kohtul ei ole st kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistajate ütlustes, mida sisuliselt ei vaidlusta ka kaebuse esitanud isik ise. Kaebaja ei eita, et ta tõepoolest rääkis tunnistajatele, et tema lõhkus vundamendi soojustuse, kuid EP rääkis nii, et viimane talle rohkem ei helistaks ja L ale rääkis nii, et olukorda ära kasutades mõjutada EP võlga ära maksma. Jegor Guljajev on ka kohtueelses menetluses uurija juures tunnistanud, et ta lõhkus T maaüksusel kaks korda vundamendi soojustust ja üks nendest võis olla ajavahemikul 07.07.200-14.07.
2. Täpseid kuupäevi ei mäleta. Kaebaja kohtuistungil esitatud väide, et sellised ütlused andis ta uurija Suslovi ähvarduste tõttu on paljasõnalised ja ennast õigustavad ning antud soovist vabaneda vastutusest. Toimikus olevast ülekuulamise protokollist nähtub, et J.Guljajevit kuulas üle hoopis politseivaneminspektor S.Babenko. Guljajev ei ole ka rohkem kui aasta tagasi toimunud ülekuulamise asjaolude osas esitanud politseiametnike käitumise kohta ühtegi kaebust. Kaebuse esitanud isiku ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kui kaebuse esitanud isik ei oleks ise lõhkunud soojustuse vundamenti, ei oleks tal olnud ka vajadust tunnistajatele öelda, et just tema lõhkus vundamendi soojustuse ja lõhkumised jätkuvad niikaua kuni tunnistaja E.K talle raha ära maksab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.Guljajevi kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt tema ei ole lõhkumist toime pannud, ei ole usaldusväärsed. Tunnistajate K ja L ning süüdistatava enda eeluurimisel antud ütlustega on tõendamist leidnud, et just J.Guljajev lõhkus x xxT maaüksus tahtlikult ajavahemikul 07.07.2007 kella 15.00-st kuni 14.07.2007 kella 15.00-ni 25 meetrit vundamendi soojustust. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et Jegor Guljajevile süüksarvatud tegu KarS § 203 nõuete rikkumine s.o võõra asja rikkumine või hävitamine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kuna ei ole tõendamist leidnud, et J.Guljajevi poolt vundamendi lõhkumisega oleks tekitatud kahju olulises suuruses, tuleb J.Guljajevi tegevus kvalifitseerida KarS 218 lg 1 järgi kui varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. KarS § 218 lg 1 sanktsioon näeb ette, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteotoimikus olevast karistuse õiendist nähtub, et enne vaidlus se otsuse tegemist on J.Guljajevit karistatud varavastase kuriteo eest. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist ning on määratud sanktsiooni alammäära lähedane karistus. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil ka mingeid kergendavaid asjaolusid, miks tooksid tingimata kaasa kohtuvälise menetleja määratud karistuse kergendamise. Kohtuvälise menetleja otsuses on kirjas, et väärteo toimepanek on tõendamist leidnud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Väärteoprotokollis on loetletud tõenditena menetlus se isiku ülekuulamine, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, kannatanu ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, äratundmiseks esitamise protokoll, kahtlustatava ülekuulamise protokoll. Seega on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lähtunud lubatavatest tõenditest ja need olid kõik kogutud juba ajal mil isikule koostati väärteoprotokoll ning J.Guljajev oli teadlik selliste tõendite olemasolust ning ta ei esitanud vastulauset kohtuvälisele menetlejale. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Jegor Guljajevi kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna konstaablijaoskonna konstaabel H Hipponen 14.07.2008 otsus väärteoasjas 2373,08,001910 jätta muutmata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas 3
3. Jätta Jegor Guljajevi kaebus rahuldamata
4. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna konstaablijaoskonna konstaabel H Hipponen 14.07.2008 otsus väärteoasjas 2373,08,001910 jätta muutmata Asitõend CDR jätta väärteoasja toimikusse Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 16.oktoobril 2008 4