4-08-8534\2

Väärteoasi nr.4-08-8534 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 26.

1. 2008 Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Sandra Liivo Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna esindaja H Hipponen (tunnistus nr 1249) ja kaebuse esitanud isiku Jegor Guljajev isikukood: 38303056550 Elukoht: xxx Töökoht B ehitus santehnik osavõtul Vaatas 26.09.2008 avalikul kohtuistungil läbi Jegor Guljajevi kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna Keila konstaablijaoskonna konstaabel H Hipponen 14.07.2008 otsuse väärteoasjas 2301,08,000177 tühistamiseks. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna Keila konstaablijaoskonna konstaabel H Hipponen 14.07.2008 otsuse väärteoasjas 2301,08,000177 kohaselt Jegor Guljajev Xxx Maaüksus lõhkus tahtlikult ajavahemikul 29.07.2007 kella 10.00-st kuni 31.07.2007 kella 15.00ni 40 meetrit vundamendi soojustust, millega sooritas varavastase süüteo väheväärtusliku võõra vallasasja vastu, rikkudes KarS § 203 nõudeid, panne sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Jegor Guljajevile määrati karistuseks Kars § 218 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 1500 krooni. Jegor Guljajev p b vaidlustatud otsuse tühistada. Kaebust põhjendab Jegor Guljajaev sellega, et tema ei ole rikkumist toime pannud. Politseinikud käitusid tema agressiivselt ja pressisid ütlused välja. Kaebuse esitaja Jegor Guljajev andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 29.07.07 tema soojustust ei lõhkunud. E. P helistas 10 korda ja teatas sellest ning nõudis, et lõhkumise omaks võtaks ja tekitatud kahju hüvitaks. P arvas, et kaebaja tegi seda, sest P ei maksnud kaebajale pahatahtlikult raha tehtud tööde eest. Sellest tulenevalt P mõtles, et kaebaja sai kurjaks ja demonteeris tehtud töid. Ehituses juhtub seda tihti. Uurija juures antud ütlused on väljapressitud. Kaebaja kinnivõtmine oli nagu USA filmis. Ühtegi kutset ei saadetud, helistati ainult kaks korda, taheti kohe kokku saada. Peale seda, kui keeldus lasti P l kaebajale helistada, et tahab kokku saada. Said kokku ja politsei võttis kinni. E. P võttis omaks, et terroriseeris kõnedega ja seetõttu ei saa tema kõnesid üldse tõendina võtta. T. L on suhteliselt eakas inimene, oli väga närvis kogu aeg ja tal on mäluga probleeme. On T. L öelnud, et objektil juhtub pahandusi veel, kui rahasid ei maksta, kuid see oli kaebaja poolt manipuleerimine tõendite ja faktidega. Oli valmis valetama ja petma neid, et rahad kätte saada. Ei ähvardanud L a mainis talle, et maksku raha välja, E ga ei maksa tegemist teha. Arvab, et töötajad lõhkusid vundamendi. Tunnistaja E K (endine P ) andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt puutus kaebajaga tööalaselt kokku. 29.07.07 juba teadis, kellega lõhkumiste puhul tegu on. Oskas eeldada, et kaebaja lõhkus vundamendi soojustuse. Peale seda oli sama telefonikõne ja sai ka politsei kutsutud. Ei mäleta kui palju ja mida oli lõhutud. Küllap nii oli, et T. L helistas. Võibolla avastas ise midagi. Teine kord lükati s ka alla, fenoplastis oli ka midagi. Helistas pärast lõhkumist kaebajale, ei mäleta mitu korda helistas. Tunnistaja tahtis teada saada, milles oli asi, objektid lagunevad. Teisel korral oli kahju suurem, numbrit ei mäleta enam. Võttis kahju enda kanda, aga ei oleks pidanud. Töö oli tehtud, aga inimlikust seisukohast oli rünnak tunnistaja vastu. Soojustust oli ära ka viidud. See, mis tuli tervelt, võeti kaasa. Terveid tükki ei olnud seal. Tunnistaja T L andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt puutus kaebajaga kokku seoses oma maja ehitusega. Ta teostas töid seal. 29.07.07 episoodi avastasid ehitajad ja kutsusid tunnistaja kohale, et on jälle lõhutud vundamendi isolatsioon. 1/3 oli alles. Juba eelnevalt oli kaebaja helistanud tunnistajale ja rääkis, et niikaua tekitab kahju, kui ehitusfirma maksab talle rahad. Kaebaja käis tunnistaja kodus ja rääkis lõhkumisest. Peale teist vandaalitsemist kadusid ära ka materjalid ja varastati ära ka puurkaevupump. Pärast kaebaja lahkumist vandaalitsemine lõppes. Peale seda lõhkumist käis koos pojaga kaebaja juures. Tahtis normaalselt rääkida, et kaebaja lihtsalt rikub oma elu ära. Kuna olid kaebaja maja ukse taga, siis kaebaja lubas füüsiliselt mõjutada, oli agressiivne ja on seda siiani. Peale seda ei ole temaga kohtunud. Kahe lõhkumise vahel käis kaebaja 2 korda tunnistaja juures. Kaebaja üritas tunnistajat mõjutada, et ta mõjutaks ehitusfirmat. Kahel kohtumisel oli juttu vundamendi lõhkumisest. Kaebaja ütles, et ta jätkab tunnistaja vara kahjustamist nii kaua, kuni ehitajaga on rahalised asjad korras. Peale teist lõhkumist kohtumisel võttis kaebaja omaks, et tema lõhkus. Kaebajal olid selged väljendused, et tema tegi seda ja seda ei saanud kahtepidi mõelda. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning p s jätta see rahuldamata Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2373,08,000177 (lk 15); Väärteoprotokoll AB 1032148 (lk 16-17); Menetlus se isiku ülekuulamise protokoll (lk 18-19); Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (lk 21-24); Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (lk 27-33); Tunnistaja T L ülekuulamise protokollid (lk 34-37, 42-47); Tunnistaja E P ülekuulamise protokollid (lk38-41,48-50); Äratundmiseks esitamise protokoll (lk 51-53) Äratundmiseks esitamise protokoll (lk 54-57) Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 57); Õiend (lk 58-60); Jegor Guljajevi ülekuulamise protokoll (lk 61-63). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse sisuliselt. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt tema T L a vara lõhkunud ei ole. Telefonis võttis lõhkumise omaks, et E P rohkem ei helistaks. Politseis võttis lõhkumise omaks, sest politsei ähvardas ja mõjutas. Väärteoasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et ajavahemikul 29.07.2007- 31.07.2007 oli xxxT maaüksusel lõhutud 40 meetrit vundamendi soojustust. Vundamendi soojustuse lõhkumise fakti nimetatud ajavahemikul kinnitavad nii tunnistajate E K kui T L a kokkulangevad ütlused. Samuti kinnitab vundamendi soojustuse lõhkumise fakti 31.07.2007 vormistatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega ( lk 27-33). Ka kaebuse esitanud isik ei vaidlusta asjaolu, et ajavahemikul 29.07.2007-31.07.2007 tõepoolest T L a ehitusjärgus oleva maja vundamendi soojustus lõhuti. Nii tunnistajate K (P ) kui L ütlustest nähtub, et vahetult pärast lõhkumist vestluses Jegor Guljajeviga võttis viimane omaks, et ta tõepoolest lõhkus vundamendi soojustuse selleks, et sundida P ´t võlga ära tasuma. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et pärast 07.07.14.07.2008 toimunud lõhkumist ähvardas J.Guljajev, et lõhkumised jätkuvad kuni P (K ) ei maksa talle raha ära. Kohtul ei ole st kahelda 2 valeütluste andmises hoiatatud tunnistajate ütlustes, mida sisuliselt ei vaidlusta ka kaebuse esitanud isik ise. Kaebaja ei eita, et ta tõepoolest rääkis tunnistajatele, et tema lõhkus vundamendi soojustuse, kuid P rääkis nii, et viimane talle rohkem ei helistaks ja L rääkis nii, et olukorda ära kasutades mõjutada P võlga ära maksma. Jegor Guljajev on ka kohtueelses menetluses uurija juures tunnistanud, et ta lõhkus T maaüksusel kaks korda vundamendi soojustust ja üks nendest võis olla ajavahemikul 29.07.200-31.07.
2. Täpseid kuupäevi ei mäleta. Kaebaja kohtuistungil esitatud väide, et sellised ütlused andis ta uurija Suslovi ähvarduste tõttu on paljasõnalised ja ennast õigustavad ning antud soovist vabaneda vastutusest. Toimikus olevast ülekuulamise protokollist nähtub, et J.Guljajevit kuulas üle hoopis politseivaneminspektor S.Babenko. Guljajev ei ole ka rohkem kui aasta tagasi toimunud ülekuulamise asjaolude osas esitanud politseiametnike käitumise kohta ühtegi kaebust. Kaebuse esitanud isiku ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kui kaebuse esitanud isik ei oleks ise lõhkunud soojustuse vundamenti, ei oleks tal olnud ka vajadust tunnistajatele öelda, et just tema lõhkus vundamendi soojustuse ja lõhkumised jätkuvad niikaua kuni tunnistaja E.K talle raha ära maksab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.Guljajevi kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt tema ei ole lõhkumisi toime pannud, ei ole usaldusväärsed. Tunnistajate K ja L ning süüdistatava enda eeluurimisel antud ütlustega on tõendamist leidnud, et just J.Guljajev lõhkus Xxx maaüksus tahtlikult ajavahemikul 29.07.2007 kella 10.00-st kuni 31.07.2007 kella 15.00-ni 40 meetrit vundamendi soojustust. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et Jegor Guljajevile süüksarvatud tegu KarS § 203 nõuete rikkumine s.o võõra asja rikkumine või hävitamine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kuna ei ole tõendamist leidnud, et J.Guljajevi poolt vundamendi lõhkumisega oleks tekitatud kahju olulises suuruses, tuleb J.Guljajevi tegevus kvalifitseerida KarS 218 lg 1 järgi kui varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. KarS § 218 lg 1 sanktsioon näeb ette, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteotoimikus olevast karistuse õiendist nähtub, et enne vaidlus se otsuse tegemist on J.Guljajevit karistatud varavastase kuriteo eest. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist ning on määranud karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil ka mingeid kergendavaid asjaolusid, miks tooksid tingimata kaasa kohtuvälise menetleja määratud karistuse kergendamise. Kohtuvälise menetleja otsuses on kirjas, et väärteo toimepanek on tõendamist leidnud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Väärteoprotokollis on loetletud tõenditena menetlus se isiku ülekuulamine, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, kannatanu ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, äratundmiseks esitamise protokoll, kahtlustatava ülekuulamise protokoll. Seega on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lähtunud lubatavatest tõenditest ja need olid kõik kogutud juba ajal mil isikule koostati väärteoprotokoll ning J.Guljajev oli teadlik selliste tõendite olemasolust ning ta ei esitanud vastulauset kohtuvälisele menetlejale. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Jegor Guljajevi kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna Keila konstaablijaoskonna konstaabel H Hipponen 14.07.2008 otsus väärteoasjas 2301,08,000177 jätta muutmata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas
3. Jätta Jegor Guljajevi kaebus rahuldamata
4. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna Keila konstaablijaoskonna konstaabel H Hipponen 14.07.2008 otsus väärteoasjas 2301,08,000177 jätta muutmata 3 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 16.oktoobril 2008 4