← Eesti

1-08-15639/1

Obsah (7)§ 248§ 180§ 423§ 317§ 318§ 319§ 175

Kriminaalasi nr 1-08-15639 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 21.jaanuar 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-15639 kohtueelses me

§ 248lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Inge Mukk Kar

S § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Inge Mukk 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 4 nimetatud kohustuse: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • otsib endale töökoha. 2 KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Inge Muki suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Inge Muki esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

§ 180

lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja välja mõista Inge Mukilt (Mukk) riigituludesse menetluskuludena 2000.- krooni sundraha ja 1138 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Inge Mukk, 1-08-15639, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Inge Mukk, 1-08-15639, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423

, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Valli Murde süüdistatav Inge Muki kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Eesti Energia Aktsiaseltsi tsiviilhagi 21 454 krooni 15 sendi nõudes VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel rahuldada ja välja mõista Inge Mukk’lt 21 454 krooni 15 senti Eesti Energia Aktsiaseltsi (asukoht praegu: Lootsi 11, Tallinn, 10151) kasuks.

§ 317

lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – Eesti Energia Aktsiaseltsile (asukoht praegu: Laki 24, Tallinn 12915). EDASIKAEBAMISE KORD

§ 318

lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 25.11.2008.a sõlmitud kokkuleppes 2 3 Inge Mukk´i süüdistatakse selles, et tema Tartu X korteris tarbis elektrit ilma asjakohase lepinguta Eesti Energia AS-iga lülitudes omavoliliselt tarbimisvõrku ja 12.08.2005 kuni 25.07.2007 kella 15.00 toimunud kontrollini kasutas elektrienergiat ebaseaduslikult läbi eelnevalt lahtiplommitud arvestite kogusummas 5419 krooni ja 82 senti ning ebaseaduslikult arvesteid läbimata loodud võrguühenduse kaudu tarbis arvestuslikult elektrit 16 034 krooni ja 33 sendi väärtuses. Eesti Energia AS-ile tekitas Inge Mukk omavolilise elektrienergia tarbimisega kokku 21 454 krooni ja 15 sendi suuruse varalise kahju. Seega tema, elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega võrku ebaseadusliku lülitumise teel, pani toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus 25.11.2008.a sõlmitud kokkuleppes Süüdi tunnistada Inge Mukk KarS § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui Inge Mukk ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel panna Inge Mukile lisakohustuseks otsida endale töökoht. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Inge Mukk tuleb süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Eesti Energia Aktsiaseltsi tsiviilhagi 21 454 krooni 15 sendi nõudes kuulub VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ning VÕS § 1044 lg 1 ja VÕS § 1027 alusel rahuldamisele ja Inge Mukk’lt Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks väljamõistmisele.

§ 180

lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on Inge Muki suhtes süüdimõistev.

§ 180

lg 1 alusel tuleks Inge Mukil hüvitada menetluskulud: 3 4 - määratud kaitsjale makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 4): kokku 1138 krooni 70 senti (991 krooni 20 senti + 147 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (

§ 175lg 1 p 9).

Lähtudes aga süüdistatava kohtule avaldatud asjaoludest, et Inge Mukil endal igasugune sissetulek puudub, teda peab üleval ema ning Inge Muki ema ülalpidamisel on ka Inge Muki laps, vara Inge Mukil puudub ning I.Mukil tuleb kanda ka 21 454 krooni 15 sendi suurune tsiviilhagi, peab kohus varasemalt kriminaalkorras karistamata süüdistatava suhtes

§ 180lg 3 alusel põhjendatuks jätta osa menetluskuludest riigi kanda.

Osa menetluskuludest riigi kanda jätmine soodustab I.Muki resotsialiseerumisväljavaateid, kuna süüdistatava varaline seisund on halb ja menetluskulude täies ulatuses hüvitamine käib süüdistatavale selgelt üle jõu.

§ 180

lõikes 3 sätestatu kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, siis jätab kohus neist osa riigi kanda. Kaitsjatasu Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Valli Murde. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 34). Kohtumenetluses esitas advokaat Valli Murde kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest advokaadibüroo kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav Inge Muki kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub üldkoefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.