Obsah (5)

§ 74§ 69§ 150§ 175§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasi Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Kaebuse esitaja Kaevatav menetleja otsus Kaitsja Asja läb

§ 74

lg 1 p 8 tuleb kohtuvälise menetleja otsuses ära näidata vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Seda tehtud pole ning tegemist on menetleja poolse olulise rikkumisega, mis kokkuvõttes viis vale otsuse tegemisele. Tõnis Hiob on osundanud veel teistelegi menetlusnormide rikkumistele: kohtuväline menetleja ei ole kinni pidanud menetlusaluse isiku soovist, et asja menetlemisest võtaks osa kaitsja; väärteoprotokoll on koostatud haiglas, kuhu menetlusalune isik viidi raskes seisundis; ta ei olnud teadlik oma õigustest, sest neid talle ei tutvustatud, vaid võeti vaid allkiri; menetlusalune isik oli 18-aastane kutseõppeasutuses õppiv nooruk, kel puudub iseseisev sissetulek, seega tulnuks talle määrata kaitsja või vähemalt võimaldatud võtta kaitsja; kaitsja valimine ja temaga lepingu sõlmimine haiglapalatis raskes seisundis oleval isikul on võimatu. Olles 11. augustil 2007 teadvuseta ning ka 12. augustil 2007 seetõttu haiglas, siis sellises olukorras väärteoprotokolli koostamist on pidanud Tõnis Hiobi esindaja kaitseõiguse rikkumiseks.

§ 74

lg 1 p 7 kohaselt kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäev ja koostaja nimi. Kaebaja väitel ei ole seda nõuet täidetud ning liiklusõnnetuse kohta on koostatud kaks väärteoprotokolli, kuigi seaduse kohaselt saab olla ainult üks väärteoprotokoll, mida on võimalik vajadusel parandada. Ka ei ole väärteoprotokollid sisult ühesugused. Kaebaja väitel pole tuvastatav, kumma protokolli alusel on tehtud väärteootsus, seega on väärteootsus igal juhul ebaõige ning kuulub olulise menetlusnormide rikkumise tõttu tühistamisele. LS § 7435 lg 1 järgi on mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine karistatav, kui puudub LS §-des 741 – 7427 või 7430 - 7432 sätestatud väärteokoosseis. LS § 7417 lg 1 järgi on mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine karistatav, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Menetlusalust isikut on karistatud LS § 7435 lg 1 ja § 7417 lg 1 järgi, vaatamata sellele, et LS § 7417 lg 1 järgi karistamine välistab karistamise LS § 7435 lg1 järgi. 2 Selleks, et väärteootsus oleks kontrollitav, peaks seal kajastuma ka teave väärteoga põhjustatud kahju kohta (

§ 69

lg 2 p 5), kuid seda otsusest teada ei saa, kellele kui palju varalist kahju tekitati. Samuti ei nähtu otsusest, kellele tekitati ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuse kohta Kohtuväline menetleja kohtus leidis, et antud liiklusõnnetuse põhjustas Tõnis Hiob. Joobes juhtimise eest pole teda süüdi mõistetud. Kõik on tõestatud tunnistajate ütlustega. Autol sai kõige rohkem vigastada auto juhipoolne nurk. Leiab, et väärtegu on toime pandud ja palub kaebust mitte rahuldada. Kohtuistungil uuritud tõendid Tõnis Hiobi väitel oli ta kõrvalistuja, turvavöö oli kinnitamata. Löögi tagajärjel kaotas teadvuse. Teadvusele tuli haiglas. Kui tuli politsei, siis teised ütlesid, et tema oli roolis. Sellepärast esitas ka kaebuse. Nad sõitsid juba mitu päeva ringi - kindlat eesmärki ei olnud. Avarii toimus

1. 08.
2. Auto liikus selle momendil Undimaa poole. Sõitsid Remo Sosi koju. Nigulist sõitsid avarii koha poole. Halliste on 4-6 km Sosi elukohast. Auto ei olnud registreeritud ega kindlustatud. Sellele autole tehti ka Viljandis väljakutse, kuid politsei ei saanud neid kätte. Autos jäi ta magama seal 4-6 km vahel. Kellaaega ei oska öelda. Olid ka öösel sõitnud. Tal oli peas suur muhk ja peapõrutus, mille tagajärjel kaotas teadvuse. Sel ajal olid tema suhted teistega head. Vereplekid olid auto vasakpoolse ukse peal. Autos oli veel Sosi ja Hensen. Sosi juhtis. Õnnetuse ajal tal lubasid ei olnud. Oli joonud eelmine päev, kuid mitte samal päeval. Tema suhted on Sosiga halvad. Henseniga ka ei suhtle. Hensen lubas kohtus õigust rääkida, kuid Sosi ähvardas teda ja ta valetas. Autot nägi ta Eesti Energia parklas aia tagant. Vasakpoolsel uksel olid vereplekid näha, kui haiglast välja tuli ja autot käis vaatamas. Temal selliseid vigastusi ei olnud, et oleks verd tulnud. Ranno Henseni ütluste järgi olid koos ühes autos 11.08.
3. Sõitsid niisama ringi. Lõpuks sõitsid vastu puud. Autos olid Tõnis, Remo ja tema. Tõnis oli roolis ja tema istus taga. Remo istus juhi kõrval ees. Tahtsid Remot vanaema juurde viia. Tema juhtis ka autot. Millal Tõnis rooli istus, seda ei mäleta täpselt. Vast kilomeeter või paar enne õnnetust. Tema tuli autost peale avariid välja juhi kõrvalistuja uksest. Avarii tulemusena kaotas Tõnis teadvuse, Remol oli küünarnukk katki. Temal ei olnud muud kui põrutus. Seda ei mäleta, mis asendis Tõnis peale õnnetust oli. Ta hüüdis Tõnist, aga ta ei vastanud. Tõnisel olid silmad kinni, nägi seda, kui hakkas välja minema. Sosi oli enne autost välja läinud, siis läks tema. Tema aitas Tõnise üksi autost välja. Sosi istus maas. Kui tema välja sai, siis oli Tõnis juba teadvusel. Teadvuse kaotas mõneks hetkeks. Tõnis ütles, et aidake ja ta tiris Tõnise autost välja. Juhipoolsel uksel polnud klaasi ees ja ta väänas natuke ukse ülemist osa allapoole. Kuidas teda välja tiris, seda enam täpselt ei mäleta. Tiris Tõnise välja juhipoolsest uksest. Hiiesalu oli ka seal, kui Tõnist välja aitas. Hiiesalut ta teadis. Tema läks asju tooma, et Tõnist välja aidata. Kedagi teist ta ei näinud seal juures. Tõnisega pole viimasel ajal suhelnud. Enne õnnetust olid sõbrad. Tahetakse süüd Remo kaela ajada. Kui kiirabi tuli, siis olid kõik autost väljas. Neid viidi haiglasse. Politsei tuli hiljem. TL 23 on tema valetunnistus, siis ta kartis, et saab peksa. Hetkel tal kartust ei ole. Tõnis ei saanud ise autost välja, ta oli kinni rooli ja istme vahel. Tõnis oli teadvusel, kui ta teda välja aitas. Võis oma kätt vigastada, kui ust väänas. Ta ei tea, miks Tõnis ei väljunud kõrvaluksest. Ta ei mäleta, kas Tõnisel oli vigastusi. Sosil oli katki küünarnukk ja põlv. Sealt tuli verd. Remo Sosi ütluste järgi Tõnis Hiob on tuttav ammust ajast. Praegu ei suhtle, sest ta valetab. Õnnetuse ajal olid sõbrad. 11.08.2007 oli autos, millega juhtus õnnetus. Kui õnnetus juhtus, siis pidid tema vanaema juurde minema. Tõnis oli roolis, tema kõrval ja Hensen taga. Juhtisid kõik kordamööda. Enne õnnetust istus Tõnis rooli vast 1,5 km. Auto sõitis vastu puud. Ta tuli autost välja. Tõnis oli autos kinni armatuuri ja istme vahel. Võõras mees läks kangi tooma. Hensen läks autosse ja tõmbas istme tahapoole. Tõnis sai välja. Peale õnnetust tema väljus esimesena, siis Hensen. Tõnis oli teadvuseta, tal olid silmad kinni ja ei rääkinud. Teadvusetus kestis vast minut kuni kaks. Tõnis tahtis, et teda välja aitaksid. Hensen aitas teda. Tema oli autost eemal, istus 3 maha, tal oli paha olla. Juhipoolne uks oli kinni kiilunud ja ei käinud lahti. Juhipoolsel uksel polnud aknaklaasi juba enne avariid. Auto juures käis inimene, kes kutsus kiirabi. Kui kiirabi tuli, siis olid kõik juba autost väljas. Ei oska seletada, miks nende vahel tüli on lahti läinud. Temal olid kõige suuremad vigastused. Korraks lõi eest pimedaks, vast 2 sek. Verd tuli vigastustest. Ei mäleta, kas käis juhipoolse ukse juures. Ta ei tea, kuidas vigastused tekkisid. Jalal oli mõra, murdu ei olnud. Tõnis oli teadvusel juba autos ja siis aitas Hensen ta välja. Maris Mitti ütluste järgi 11.08.2007 oli liiklusõnnetus, kus käis kohapeal. Kiirabi oli 3 isikut ära viinud. Vasakul pool teeääres oli sinine Ford, mis oli sõitnud vastu puud. Fikseerisid sündmuskoha ja sõitsid haiglasse. Kuulasid üle Henseni ja Sosi. Nad ütlesid, et roolis oli Hiob. Tõnis Hiob tunnistas hiljem, et ei mäleta midagi. Vaatasid autot ka seestpoolt. Ta ei mäleta, mis olukorras oli juhipoolne uks, esiistmel olid klaasikillud. Midagi erilist tal meeles ei ole. Rool oli deformeerunud. Juhiiste oli verine. Vigastused küsisid arsti käest üle. Sosil ja Hensenil lahtiseid vigastusi ei olnud. Neil olid põrutused. Õigusi ja kohustusi lasid lugeda lehelt, hiljem luges ta need ise talle ette. Hiobil oli nende kohta palju küsimusi. Auto ülevaatamist protokollitud ei olnud. Einar Veeremäe ütluste järgi 11.08.2007 käis õnnetuskohal koos Mittiga. Ford oli sõitnud teelt välja vastu puud. Noormehi enam kohal polnud. Kiirabi oli nad juba haiglasse viinud. Maris Mitt vormistas paberid. Midagi erilist tal sellest õnnetusest ja autost meeles ei ole. Vasak külg oli autol katki. Armatuur oli vastu juhiistet. Tal pole meeles, kas tema kuulas Henseni üle ja kirjutas protokollile alla. Ei oska seletada ja ei mäleta, miks on Henseni ja Sosi ülekuulamisel üks ja sama aeg. Vaatas autosse sisse ka. Istet liigutada ei proovinud. Ei mäleta, kas oli ka verd kusagil näha. Ta käis ka haiglas. Samal päeval Tõnis Hiob adekvaatne ei olnud, järgmisel päeval oli küll. 12.08.2007 käis Hiobit üle kuulamas. Kalle Hiob ütluste järgi ta on Tõnis Hiobi isa. Oli hommikul kodus kell 10.00 paiku. Talle helistati, et Tõnisega juhtus avarii. Sõitis sündmuskohale. Läksi avarii jälgi vaatama. 50 m enne avariid oli auto käinud põllul. Jäljed on kõik põllul näha. Pealtnägija Tiina Sosi on tunnistanud, et roolis oli Sosi 2 km enne avarii paika. Ta arvab, et Tõnis Hiob ei olnud roolis. Fotod, mis on toimikusse esitatud, on tehtud 3-4 päeva peale avariid Tomuski parklas. Poeg ütles, et Sosi oli roolis. Autol olid verejäljed vasemal uksel. Juhipoolne uks ei avanenud. Juhiiste ei liikunud edasi-tagasi. Vaatasid autot koos parklas oleva mehega. Liikus ainult kõrvaliste. Avo Hiiesalu ütluste järgi ta kuulis müra, läks vaatama. Nägi, et auto on tee ääres puu vastu sõitnud. Kaks inimest oli autost väljas, üks oli autos, kes oli eesistmete vahele kinni jäänud. Läks kangi tooma, kuid tagasi tulles oli ta välja saanud. See inimene oli rooli poolt paremale poole. Ei olnud täpselt rooli taga. Oli keskosa vahel. Oli kahe istme vahel kinni, rabeles seal. See noormees ( viitab Hiobile ) oli autos kinni. See noormees autos oli teadvusel, ta rabeles ja sai aru, kui ta talle ütles, et ära rabele. Ta jäi rahulikumaks. Täpselt ei näinud, kas oli rooli taga. Ei näinud täpselt, kus seesolija jalad olid, kuuseoksad segasid. Väljasolijad kõik liikusid, eluohtlikke vigastusi ei olnud. Väärteoprotokolli järgi Tõnis Hiob
4. augustil 2007 kella 10.02 paiku juhtis mootorsõidukit alkoholikontsentratsiooniga veres 0,2 %o, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, ei kohandanud sõidukiirust vastavalt teeoludele ja sõitis teelt välja vastu puud. Põhjustas liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja tervisekahjustused. Mootorsõiduk oli nõuetekohaselt registreerimata ning paigaldatud oli kõnealusele mootorsõidukile mittekuuluv liiklusmärk. Liiklusõnnetuse akt nr 109 on koostatud 11.08.2007 konstaabel Maris Mitti poolt. Fototabelid on tehtud 11.08.2007 ja neil on vaated sündmuskohast ja autost. 4 Kaitsja leidis, et neil puudub iseseisev tõenduslik tähendus, sest puudub uurimisprotokoll, mille juurde nad peaksid olema seotud. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend ka foto. Kohus leiab, et väärteotoimikus olevad fototabelid on lubatud tõendid. Fototabelitel ei ole märget, et nad kuuluvad mingi muu tõendi juurde. Kohus leiab, et fototabelid tõendavad, et mootorsõidukiga on toimunud avarii ja kuidas ja kus auto paiknes peale avariid. Kohus leiab, et kaitsja väide ei ole põhjendatud ja fototabelid on antud väärteoasjas tõendid. Kohus märgib, et kaitsja seisukohad fotode tõenditena lubamise kohta on vastuolulised. Menetlusalune isik koos oma kaitsjaga on esitanud kohtule tõenditena menetlusaluse isiku isa poolt 3-4 päeva peale avariid tehtud fotod autost ( tl 47 ). Need on esitatud tõenditena alles kaebuse kohtulikul uurimisel. Ka need ei kuulu ühegi uurimisprotokolli juurde. Kohus leidis, et ka need fotod on arvestatavad tõenditena, kuna viitavad asjaoludele, mida väärteomenetluses ei ole piisavalt uuritud. Tõnis Hiobi kiirabikaardi järgi saabus kiirabi sündmuskohale 11.08.2007 kell 9.13 ja lahkus kell 9.
5. Kiirabi kohalejõudmisel on tuvastatud liiklusavarii, Tõnis Hiob kaebused- peavalu, hematoom otsmikul, olnud teadvusekadu, põlvede põrutus, vasaku käe V sõrme marrastushaav, ei mäleta, mis toimus. Remo Sosi kiirabikaardi järgi – patsiendil vasakul küünarvarel lahtine haav, vasaku sääreluu murd. Ranno Henseni kiirabikaardi järgi – patsient kaebab valu rinna piirkonnas, teadvusekadu ei olnud. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll 11.08.2007 ei ole arvestatav tõend, kuna sellel ei ole mitte ühtegi allkirja. Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. I Kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et 11.08.2007 toimus Viljandimaal Halliste vallas Uue-Kariste – Undimaa tee 1,5 km-l liiklusõnnetus, kus Ford Escort sõitis teelt välja vastu puud. Tõnis Hiobi, Ranno Henseni ja Remo Sosi ütlustega on usaldusväärselt tõendatud, et autoga sõitsid ringi nemad kolmekesi ja ka autos viibisid avarii hetkel nemad kolmekesi. Ka tunnistaja Avo Hiiesalu ütluste järgi kui tema auto juurde läks, olid autost väljas kaks noormeest ja üks noormees oli autos. Vaidlust ei ole ka selles, et sõideti kehtestatud korras registreerimata mootorsõidukiga ja sellele oli paigaldatud nimetatud mootorsõidukile mittekuuluv registreerimismärk. Nimetatud väärteo toimumist tõendavad väärteootsuses märgitud tõendid. Vaidlust ei ole selles, et toimus avarii. Vaidlus on selles, kes juhtis avarii hetkel autot. Ranno Hensen ja Remo Sosi väidavad, et juhtis Tõnis Hiob, Tõnis Hiob väidab, et juhtis Remo Sosi. 5 Ranno Henseni ütluste järgi seda ei mäleta täpselt, millal Tõnis rooli istus. Vast kilomeeter või paar enne õnnetust. Remo Sosi ütluste järgi õnnetuse ajal oli Tõnis roolis, tema istus kõrval ja Hensen taga. Tõnis istus rooli vast 1,5 km enne õnnetust. Kohtul tuleb ühe õigusliku küsimusena anda hinnang sellele, kas Tõnis Hiob oli sõiduauto juhtijaks avarii hetkel. Vastulauses väärteoprotokollile on Tõnis Hiob märkinud, et avarii toimumise hetkest 5 km kaugusel andis ta rooli üle Remo Sosile. Pärast rooli üleandmist ta enam midagi ei mäleta. Ilmselt jäi magama. Remo Sosi väidet, et vahetasid veelkord kohad enne Undima küla, tema arvates ei toimunud. Ta mäletab, et oli pärast avariid auto taga püsti ja küsis, kes matsu pani ning Remo Sosi ja Ranno Hensen vastasid, et tema. Kuidas ta autost välja sai, ei tea. Kui ta oleks rooli taga olnud, poleks auto seisukorra tõttu tal meelemärkusetult omal jõul ega ka kaassõitjate kaasolul sealt võimalik välja pääseda, sest auto iste on surutud vastu armatuuri ja sealt välja tirida meelemärkusetut inimest on võimatu. Samuti ei saa juhipoolset istet nihutada ette ega tahapoole, kuna iste on niivõrd deformeerunud ja juhipoolne uks on kinni kiilunud. Juhipoolsest uksest oleks olnud võimalik väljuda ainult akna kaudu. Ta on arvamusel, et istus juhi kõrvalistmel, kust sai ise või kellegi kaasolul välja tõstetud. Tunnistaja Avo Hiiesalu ütluste järgi üks inimene oli autos, kes oli eesistmete vahele kinni jäänud. Läks kangi tooma, kuid tagasi tulles oli ta välja saanud. See inimene oli rooli poolt paremale poole. Ei olnud täpselt rooli taga. Oli keskosa vahel. Oli kahe istme vahel kinni, rabeles seal. Ei näinud täpselt, kus seesolija jalad olid, kuuseoksad segasid, ei näinud hästi. Kohus leiab, et fototabelitega, liiklusõnnetuse aktiga, Tõnis Hiobi, Remo Sosi ja Ranno Henseni ütlustega, Avo Hiiesalu ütlustega on tõendatud, et avarii tagajärjel oli deformeerunud auto vasakpoolne nurk ( vasak küljeuks, esiporitiib, kapott), mis on vastu puud. Kohus leiab, et hinnates neid tõendeid kogumis võib järeldada, et auto roolis oli avarii hetkel Tõnis Hiob. Kuna auto vasakpoolne nurk oli kõvasti deformeerunud ja tema oli jäänud kinni istme ja armatuuri vahele, siis kohus leiab, et hinnates neid tõendeid kogumis, võib järeldada, et auto roolis oli avarii hetkel Tõnis Hiob. Samas on jäänud kohtuvälisel menetlejal tähelepanuta asjaolud, et autos olid juhipoolsel uksel ning juhiistmel verekahtlased plekid. Need asjaolud on tõendatud fotodega, mis tunnistaja Kalle Hiobi ütluste järgi on tehtud 3-4 päeva peale avariid Tomuski parklas. Kohtuistungil ei vaidlustanud keegi, et need ei ole avarii teinud auto fotod. Kuigi need fotod pole väärteoasjas menetluslikult fikseeritud, leiab kohus, et nendega saab arvestada kui tõenditega, mis viitavad võimalikule seosele autojuhi ja temal tekkinud vigastuste vahel. Need on kooskõlas ka tunnistaja Maris Mitti ütluste järgi, et juhiiste oli verine. Auto ülevaatamist protokollitud ei olnud. Tunnistaja Maris Mitti ütluste järgi said nad autos olnute vigastused teada arsti käest. Kiirabi- ja patsiendikaartide järgi esinesid Remo Sosil avariijärgselt vigastustena vasema küünarvarre lahtine haav ja vasema sääreluu murd ning Ranno Hensenil rindkere põrutus, Tõnis Hiobil hematoom otsmikul, toimetatud haiglasse. Kõik kolm toimetati haiglasse. Need tõendid viitavad võimalikule asjaolule, et auto juht võis olla isik, kes sai vigastusi, millest on tekkinud verekahtlased plekid auto juhipoolsel uksel ja istmel ja see võis olla mitte Tõnis Hiob. Kohtuvälise menetleja poolt auto vaatlusprotokolli ei ole tehtud, autost on tehtud fotod ainult väljast. Samuti ei ole fikseeritud, mis seisus oli auto seest. 6 Kohus leiab, et need asjaolud annavad alust kahelda, kas Tõnis Hiob juhtis autot avarii hetkel ja kas auto juhtimine kellegi teise poolt ei ole välistatud. Seega ei saa ka usaldusväärselt väita, et autot juhtis avarii hetkel Tõnis Hiob. Eeldatavalt avariijärgselt koheselt olnuks võimalik kohtuvälisel menetlejal kindlaks teha usaldusväärseid asjaolusid avarii hetkel autot juhtinud isiku kohta. Samas kohtuväline menetleja eeldas, et Ranno Henseni ja Remo Sosi ütluste järgi avarii hetkel juhtis autot Tõnis Hiob. Eelkõige kaaslaste ütluste ja avarii fakti põhjal on koostatud Tõnis Hiobile väärteoprotokoll tema õigusrikkumiste kohta. Tõnis Hiobi ütluste järgi tema oli kõrvalistuja, turvavöö oli kinnitamata. Sosi juhtis autot. Tema jäi autos magama. Löögi tagajärjel kaotas teadvuse. Ärkas haiglas. Teadvusele tuli haiglas. Kohus leiab, et Tõnis Hiobi ütlused ei ole usaldusväärsed. Kiirabikaardi järgi on ta kiirabiarstile kaevanud peavalu ja öelnud arstile, et ei mäleta, mis toimus. Transpordiviis haiglasse istudes. Ranno Henseni ütluste järgi avarii tulemusena kaotas Tõnis teadvuse. Ta hüüdis Tõnist, aga ta ei vastanud. Tõnisel olid silmad kinni, nägi seda, kui hakkas välja minema. Kui tema välja sai, siis oli Tõnis juba teadvusel. Teadvuse kaotas mõneks hetkeks. Tõnis ütles, et aidake ja ta tiris Tõnise autost välja. Remo Sosi ütluste järgi Tõnis oli teadvuseta, tal olid silmad kinni ja ei rääkinud. Teadvusetus kestis vast minut kuni kaks. Tõnis tahtis, et teda välja aitaksid. Hensen aitas teda. Tõnis oli teadvusel juba autos ja siis aitas Hensen ta välja. Avo Hiiesalu ütluste järgi see noormees ( viitab Hiobile ) oli autos kinni. See noormees autos oli teadvusel, ta rabeles ja sai aru, kui ta talle ütles, et ära rabele. Kohus leiab, et kiirabikaardil märgitud andmed on usaldusväärsed, need ühtivad Ranno Henseni ja Reimo Sosi ütlustega ja seega on ümberlükatud Tõnis Hiobi ütlused, et ta kaotas avarii tagajärjel teadvuse ja ärkas alles haiglas. Kohtuistungil andsid tunnistajad vastuolulisi ütlusi selle kohta, kuidas Tõnis Hiob autost välja sai. Tõnis Hiob enda ütluste järgi ei olnud ta teadvusel. Ranno Henseni ütluste tema tuli autost peale avariid välja juhi kõrvalistuja uksest. Tema aitas Tõnise üksi autost välja. Juhipoolsel uksel polnud klaasi ees ja ta väänas natuke ukse ülemist osa allapoole. Kuidas teda välja tiris, seda enam täpselt ei mäleta. Tiris Tõnise välja juhipoolsest uksest. Ta ei tea, miks Tõnis ei väljunud kõrvaluksest. Remo Sosi ütluste järgi Hensen läks autosse ja tõmbas istme tahapoole. Tõnis sai välja. Peale õnnetust tema väljus esimesena, siis Hensen. Avo Hiiesalu ütluste järgi kuulis müra, läks vaatama. Nägi, et auto on tee ääres puu vastu sõitnud. Kaks inimest oli autost väljas, üks oli autos, kes oli eesistmete vahele kinni jäänud. Läks kangi tooma, kuid tagasi tulles oli ta juba välja saanud. See inimene oli rooli poolt paremale poole. Ei olnud täpselt rooli taga. Oli keskosa vahel. Oli kahe istme vahel kinni, rabeles seal. See noormees ( viitab Hiobile ) oli autos kinni. See noormees autos oli teadvusel, ta rabeles ja sai aru, kui ta talle ütles, et ära rabele. Ta jäi rahulikumaks. Täpselt ei näinud, kas oli rooli taga. Ei näinud täpselt, kus seesolija jalad olid, kuuseoksad segasid, ei näinud hästi. Kohus leiab, et kohtuistungil kõrvaldamata vastuolude tõttu tunnistajate ütlustes Tõnis Hiobi autost väljasaamise kohta ei saa ka teha usaldusväärseid järeldusi, kas Tõnis Hiob võis juhtida avarii hetkel autot või mitte. II Kaitsja viitas, et liiklusõnnetuse akt on koostatud puudustega, sest ei sisalda Liiklusõnnetuse vormistamise korra §-s 8 ettenähtud andmeid. Millised need puudused on, kaitsja ei ole märkinud. Kaebuse kohtuliku arutamise ajal ei ole ei kaebuse esitanud isik ega kaitsja viidanud akti konkreetsetele puudustele. Kohus leiab, et see väide on põhjendamata. 7 Kaitsja väitis, et Tõnis Hiobi õigusi on rikutud sellega, et temale ei ole antud võimalust anda menetluses ütlusi ja ennast kaitsta. Väärteoprotokollis on märgitud, et menetlusaluse isiku ütlused on eraldi lehel, kuid tegelikult teda ei kuulatud üle 23.08.2007 ja ka toimikus puudub vastav protokoll. Väärteomaterjalide toimikus lehel 8 on Tõnis Hiobi kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Tõnis Hiob on üle kuulatud 12.08.2007 konstaabel Maris Mitti poolt. Tõnis Hiob on kinnitanud oma allkirjaga, et ütlused on koostatud tema sõnade kohaselt , läbi loetud ja on õiged. Kohus leiab, et väärteomenetluse seadustiku sätetest ei tule, et menetlusalune isik peab olema üle kuulatud samal päeval, kui on koostatud väärteoprotokoll. Kohus leiab, kohtuistungil on tõendatud, et Tõnis Hiob on üle kuulatud ja seega ei ole rikutud tema õigust anda ütlusi. Kohus leiab, et kaitsja väide, et Tõnis Hiobile ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi, ei ole põhjendatud. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta märge: keeldub allkirjastamast ja konstaablite Maris Mitti ja Einar Veermäe allkirjad. Kohtuistungil andis Maris Mitt ütlusi, et õigusi ja kohustusi lasid Tõnis Hiobil lugeda lehelt, hiljem luges tunnistaja need ise talle ette. Hiobil oli nende kohta palju küsimusi. Kaitsja viited eelmise kohtuistungi protokollile ei ole põhjendatud, kuna Riigikohus leidis eelmisel arutamisel tunnistajate ülekuulamisel menetlusnormide rikkumise, mistõttu eelmisel kohtuistungil antud ütlused ei ole lubatud tõendid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku õiguste rikkumine temale õiguste ja kohustuste tutvustamisel ei ole usaldusväärselt tõendatud. III Kohus leiab, et väärteoasja menetlemisel on rikutud menetlusõigust kohtuvälise menetleja otsuse vormistamisel. Väärteomenetluse seadustiku § 74 sätestab, mida märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses. Otsuses on märgitud väärteo lühikirjeldus, samuti on märgitud, millistele tõenditele kohtuväline menetleja tugines otsuse tegemisel. Otsuse järgi on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega ( fototabelid, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, liiklusõnnetuse akt, menetlusaluse isiku ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistaja ütlused ). Väärteoasja otsuses on märgitud, et väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja ütlustega. Missuguse tunnistaja ütlustega ja milliseid asjaolusid tunnistajate ütlused tõendavad, seda märgitud ei ole. Väärteoasja materjalidest nähtub, et 12.08.2007 üle kuulatud on Remo Sosi ja Ranno Hensen, kes mõlemad on andnud ütlusi, et avarii hetkel juhtis autot Hiob. 12.08.2007 on üle kuulatud ka Tõnis Hiob, kes on andnud ütlusi, et autot juhtis Remo Sosi. Väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse otsusesse otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäev ja koostaja nimi. Nimetatud andmed otsuses puuduvad. Kaitsja väidab, et asjas on tehtud kaks protokolli, üks 12.08.2007 ja teine 23.08.2007 ja ta ei saa aru, kumb protokoll on aluseks võetud otsuse tegemisel. Asja väärteomaterjalides on ainult 23.08.2007 protokoll AB 951597 23.08.2007, millele on antud nr 2602,07,
6. Mingit muud protokolli asja materjalide juures ei ole. § 74 lg 1 p 8 kohaselt kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse mittearvestamise põhjendus. 8 vastulauses esitatu Kohus leiab, et p 8 nimetab eraldi kohustust esitada otsuses vastulausega mittearvestamise põhjused. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt pole ta nõus protokolliga ning olukorda pole piisavalt uurinud ja põhineb ainult kaassõitjate tunnistusel. Kohus leiab, et otsuses ei ole märgitud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendust. Kohus leiab, et see on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Väärteoprotokollis ja otsuses on märgitud väärteo toimepanemise ajana 11.08.2007 kell 10.
7. Kõigi kolme autos viibinud isiku kiirabikaardi järgi sai kiirabi korralduse sõita sündmuskohale 11.08.2007 kell 09.02 ja kiirabi saabus sündmuskohale 11.08.2007 kell 9.13 ja lahkus kell 9.
8. Kohtuvälise menetleja otsus peab sisaldama andmeid väärteo toimepanemise aja ja koha kohta. Ebatäpne aja määratlemine otsuses võib kujutada endast menetlusõiguse olulist rikkumist. Kohus leiab, et kiirabikaartidel märgitud aeg on usaldusväärne ja seega ei saanud peale kella 09.02 enam keegi seda mootorsõidukit juhtida ja kell 10.02 ei saanud liiklusavariid tekitada ei Tõnis Hiob ega ka keegi teine autos olijatest. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 1 p 5 kohaselt väärteoprotokollis märgitakse teave väärteoga põhjustatud kahju kohta. Protokollis tuleb näidata, kellele väärteoga kahju põhjustati ja milles see kahju seisnes. Kahju kirjeldamine ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist. Kahju kirjeldamine väärteoprotokollis omab tähtsust eelkõige siis, kui kahju tekkimine on väärteokoosseisu täitmise tingimuseks. Antud juhul on kahju tekkimine LS § 7417 lg 1 järgi koosseisuline tunnus ja teave selle kohta oluline. Antud väärteo puhul on kahju olemasolu küsitav eelkõige seetõttu, et tegemist oli autoregistris arvel mitte oleva mootorsõidukiga, millega liiklemine on keelatud. Kohus leiab, et tegemist on väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumistega

§ 150

lg 1 p 7 ja 8 mõttes, mis

§ 175p 2 kohaselt toob kaasa otsuse tühistamise.

IV Kohus märgib veel, et eksitud on ka karistuse mõistmisel. Väärteoprotokolli ja otsuse järgi Tõnis Hiob on rikkunud LE § 76 lg 3 sätteid (juht ei tohi olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem), § 70 p 1 sätteid ( mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi), § 123 sätteid (juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb), § 220 (mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti loetavad registreerimismärgid )sätteid. Väärteo kvalifikatsioon väärteoprotokollis Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi, 7§ 41 lg 1 järgi, § 7417 järgi, § 74 3 järgi, § 745 järgi. Otsuses ka karistatud Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ( mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-74 27 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis ) ja § 7417 lg 1 järgi (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus). KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Mootorsõiduki juhtimine mitut õigusnormi eirates on käsitletav ühe 9 tegevusena. Seega on põhjendatud isiku süüdi tunnistamine mitmes toimepandud süüteos ja karistamine üksnes raskeimas süüteos. Tulenevalt sellest, ei ole põhjendatud Tõnis Hiobi karistamine kahe väärteo, s. o LS § 7417 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi. Menetluskulude arvestus Menetluskulude kohta on Tõnis Hiobi kaitsja esitanud arvestuse, mille kohaselt on ta kaebuse koostamiseks teinud kulutusi 1 770 krooni, kaebuse koostamiseks kriminaalmenetluse alustamiseks 1 770 krooni ning kaitseks kohtus 1 500 krooni, kokku 5 040 krooni.

§ 38kohaselt menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kuna kohus lõpetab väärteoasja menetluse, tuleb jätta menetluskulud riigi kanda. Arve nr 18 17.01.2008 järgi on kaitsjatasu kaebuse koostamise eest kriminaalmenetluse alustamiseks 1770 krooni. Kohus leiab, et see menetluskulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda, sest kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, mis seos on mingil kriminaalasjal käesoleva väärteoga. Kriminaalasjaga seotud kulud tuleb jätta lahendamiseks konkreetses kriminaalasjas. 22.mail 2008 on esitatud kohtule järgmised kaitsjatasud: kaebuse koostamine 1770 krooni, arvekviitung nr 275 1.10.2007 ja kaitse kohtus 1500 krooni, arve-kviitung 59 14.02.

1. Arve nr 238 26.09.2008 järgi on menetluskulu kassatsioonikaebuse esitamine 1770 krooni. 10.veebruaril 2009 on esitatud esindamine kohtus 1180 krooni, arve-kviitung 8 09.02.
2. Kohus leiab, et põhjendatud on kaebuse koostamise tasu 1770 krooni, kui arvestada, et see hõlmab ka väärteoasja kohtulikuks arutamist ettevalmistamist ja kassatsioonikaebuse koostamise tasu 1770 krooni, kui arvestada, et see hõlmab ka väärteoasja kohtulikuks arutamist ettevalmistamist. Kohus leiab, et ebamõistlikult suur on kohtus esindamise tasu. Riigi õigusabi eest makstava tasu puhul on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 95 krooni iga poole tunni kohta. Arvestades istungitele kulunud aega ( kokku 7 tundi ) on summa 2680 krooni ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et mõistlik summa on 1000 krooni, mis tuleb jätta riigi kanda. Ülejäänud osa tuleb jätta menetlusaluse isiku enda kanda. Kokku jääb riigi kanda menetluskuluna 4540 krooni. Silvi Maiste Kohtunik 10 11