1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-1993 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-21993 (0

§-de 203 ja 404 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav OKSANA VEESAAR, ik 47612310020, varem kriminaal- ja väärteomenetlusekorras karistamata, 12.12.2006.a. kuni 13.12.2006.a. on olnud kahtlustatavana kinnipeetud; tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada OKSANA VEESAAR kuriteos

§ 203järgi ja mõista 2 karistuseks vangistus üks

§ 404järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

§ 63ja 64 lg1 alusel mõista Oksana Veesaar’ ele liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus üks

§ 68

lg1 alusel arvata karistusasja hulka Oksana Veesaare poolt eelvangistuses viibitud aeg

1. detsembrist 2006.a. kuni
2. detsembrini 2006.a., so. kaks päeva. Kandmata karistuseks on seega Oksana Veesaare poolt vangistus üks

§-de 74 ja 75 sätete alusel vabastada Oksana Veesaar temale mõistetud vangistusliku karistuse kandmisest tingimisi kahes

§ 75

lg 1 alusel kohustada Oksana Veesaart katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et Oksana Veesaar’ ele mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Oksana Veesaar anda katseajaks temale Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.

1. veebruarist 2009.a. Kohtuotsuse jõustumisel Oksana Veesaar’ e suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta. Välja mõista Oksana Veesaar’ elt kahjutasu 39500 (kolmkümmend üheksa tuhat viissada) krooni kannatanu E.V. ( ) kasuks. Välja mõista Oksana Veesaar’ elt kahjutasu 500 (viissada) krooni kannatanu M.K.’ a () kasuks. Välja mõista Oksana Veesaar’ elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-1993, isik kelle eest 3 tasutakse – Oksana Veesaar, nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vabastada Oksana Veesaar muu menetluskulu, milleks on kohtupsühhiaatria – ja psühholoogia kompleksekspertiis maksumusega 7000 krooni ning põlevvedelikuekspertiisi maksumusega 2030 krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik Oksana Veesaart süüdistatakse selles, et tema 05.05.2006.a. öösel kella 02.00-02.10 paiku süütas Saare maakonnas X vallas X alevikus X elamu hoovis asuva E.V.le kuuluva kuuri. Põlengu tagajärjel hävis kuur väärtusega 3000.-krooni, selles asunud vara- survepesur väärtusega 2000.-krooni, elektrisaag väärtusega 3000.-krooni, kaks paari suuski koguväärtusega 3000.-krooni, viis auto rehvi koguväärtusega 3000.-krooni, neli auto ratast koguväärtusega 4000.-krooni, ehitusmaterjal väärtusega 2000.-krooni, kalavõrgud väärtusega 1500.-krooni, käsitööriistad väärtusega 1000.-krooni, küttepuud väärtusega 1000.-krooni, aiakatus väärtusega 1000.-krooni ning kuuri ette pargitud E.V.le kuuluv sõiduauto Ford Sierra reg nr XXXXXX väärtusega 15 000.-krooni. Kuriteoga tekitati kannatanu E.V.le kokku oluline varaline kahju 39 500.-krooni suuruses summas, mis on oluline kahju (22.12.2005 VV määruse nr 328 kohaselt 2006.a. kuupalga alammääraks oli kehtestatud 3000.00 krooni, seega oluline kahju 3000.00x10=30000.00 krooni). Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra asja hävitamises, millega tekitati oluline kahju, pani Oksana Veesaar toime

§ 203järgi kvalifitseeritava kuriteo.

30.05.2006.a. õhtul kella 23.35 paiku süütas süütevedelikuga Saare maakonnas X vallas X alevikus X elamu ühistrepikoja koridoris M.K.a korteri nr X välisukse ees oleva jalamati, põhjustades sellega ohu majas elavate isikute elule ja tervisele; 05.06.2006.a. öösel kella 02.15 paiku süütas Saare maakonnas X vallas X alevikus X elamu ühistrepikoja koridoris M.K.a korteri nr X välisukse kõrval oleva seina, põhjustades sellega ohu majas elavate isikute elule ja tervisele; 12.10.2006.a. õhtul kella 20.30 paiku valas süütamise eesmärgil bensiiniga üle Saare maakonnas X vallas X alevikus X elamu ühistrepikoja koridoris M.K.a korteri nr X välisukse 4 ees oleva jalamati, millega oleks põhjustanud ohu majas elavate isikute elule ja tervisele, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna kannatanu sekkumise tõttu ei jõudnud Oksana Veesaar matti süüdata; 13.10.2006.a. öösel kella 01.15 paiku süütas Saare maakonnas X vallas X alevikus X elamu ühistrepikoja koridoris E.V. korteri nr X välisukse juures pappkasti jalatsitega, põhjustades sellega ohu majas elavate isikute elule ja tervisele. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra asja korduvas süütamises, millega põhjustati oht inimese elule ja tervisele, pani Oksana Veesaar toime

§ 404järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku Oksana Veesaare süüdistuses kuritegudes

§-de 203 ja 404 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. Oksana Veesaar on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Oksana Veesaar ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid Oksana Veesaar’ ele esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus Oksana Veesaar’ ele nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 203

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 404

järgi – vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.

§ 63

, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

§ 68lg1 alusel arvata Oksana Veesaare poolt eelvangistuses kahtlustatavana viibitud aeg 12.12.2006.a. kuni 13 12.2006.a., so. kaks

§ 74

alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 2 aastat ühes

§ 75lg.

1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Oksana Veesaar selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. Oksana Veesaar on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkuleppes taotletud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kannatanu tsiviilhagidele vastuväited puuduvad. Oksana Veesaar palub ennast võimalusel vabastada menetluskulude tasumisest, vähemalt osaliselt, kuna tema ülalpidamisel 5 on kolm alaealist last, kelledest üks käib koolis ja kaks lasteaias. Ta omab küll töökoha, kuid tööd teeb ta osalise tööajaga ja saab seetõttu palka alla miinimumpalga. Abikaasa töötab, kuid temagi saab miinimumpalka. Kõigi rahaliste maksete tasumine käib temale kindlasti üle jõu. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav Oksana Veesaar, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et Oksana Veesaar tuleb süüdi tunnistada

§-de 203 ja 404 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56loetletud karistuse kohaldamise aluseid.

Kohus peab põhjendatuks ka kannatanute E.V. ja M.K.a tsiviilhagide rahuldamise. Kannatanud on oma tsiviilhagide suurust põhjendanud. VÕS § 1043 alusel peab teisele isikule (kannatanu ) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub Oksana Veesaar’ elt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Kriminaalasjas on menetluskuludeks veel asjas teostatud kohtupsühhiaatri-psühholoogia kompleksekspertiisimaksumus summas 7000 krooni ja põlevvedeliku ekspertiisitasu 2030 krooni (tl. 79-93; 28-30). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav Oksana Veesaare ülalpidamisel on kolm alaealist last, seoses lühendatud tööajaga töötamisega saab ta palka alla seadusega kehtestatud miinimumpalga, abikaasa on samuti miinimumpalga saaja. Süüdistatavalt on juba välja mõistetud riigituludesse sundraha summas 6525 krooni. Kohtuotsusega on O. Veesaarelt väljamõistetud kannatanute kasuks kahjutasud kokku 40000 krooni. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vabastada süüdistatav osaliselt menetluskulude tasumisest riigituludesse jättes need kulud riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik