KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruaril 2009. a, Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-08-9637 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Jane Oidsalu Vää

§ 181lg.1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna 22.08.

1. a otsusega väärteoasjas nr 2780,08,009989 karistati Kaie Nehringut KarS § 262 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o rahatrahviga 900 krooni. Eelnimetatud otsuse kohaselt ütles Kaie Nehring 28.06.
2. a kella 12.44 ajal X maja trepikojas solvava väljendi „oijah lollid ja vargad tulid jälle“, millega rikkus A.K, T.K ja A.K rahu ning avalikku korda, pannes sellega toime avaliku korra rikkumise, mis on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi. 06.10.
3. a saabus Tartu Maakohtusse K. Nehringu kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 22.08.
4. a otsuse peale. Kaebuses leiab K. Nehring, et tema ei lausunud avalduses mainitud sõnu A.K vastu, kuna viibis A.K poolt mainitud kellaajal oma korteris. K. Nehring palub tühistada Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna juhtivkonstaabel Harras Tiisleri 22.08.
5. a otsus nr 2780,08,009989 ja lõpetada menetlus K. Nehringu suhtes (

§ 59

, 49 lg 1 p3-5 sätestatud alustel), sest A.K oli esitanud kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonna juhtivkonstaabel Harras Tiisleri kohta Politsei sisekontrollile tema ebakompetentsuse kohta, mistõttu on politsei ebakompetentsus kahtluse all. Kaie Nehring vaidlustas otsuse tervikuna ning leidis et tema tegevuses sündmuskohal puudus õigusvastasus ning väärteomenetlus tema teo osas tuleks lõpetada. Tunnistajate ütlused kohtulikul uurimisel. 10.12.

1. a toimunud istungil tunnistaja I.K antud ütluste kohaselt 28.06.
2. a käis A.K aiamaal I. Kalveti käest midagi küsimas. Kell 12.44 ei näinud I. K, ise samal ajal aiamaal olles, K. Nehringut. I.K väidab, et Kaie Nehring ei käinud üldse hommikul majast väljas, kuna I. K oli lastega aiamaal. I. K ütluste kohaselt tuli K. Nehring pärast seda, kui A. K auto ära sõitis, korterist välja, sest kus mujal ta olla sai, kui korteris. A.K tuli sel päeval Roiule koos oma pojaga. I. K ei mäleta, kas keegi rohkem kaasas oli, bussi ta ei näinud. 10.02.
3. a toimunud istungil tunnistaja A. K antud ütluste kohaselt tuli K. Nehring ühe teise valge peaga prouaga aiamaalt, läks trepikotta, sisenes enne A. K. K. Nehring läks trepikotta sisse. Samal hetkel sõitis A. K trepikoja ette ja läks trepikotta. K. Nehring, olles teisele korrusele mineval trepil ütles nii, et „oi appi vargad tulid“, kõike A. K ei kuulnud. A. K ja T. K kuulsid K. Nehringu ütlust. A. K, kelle juurde nad tulid ning kes elab esimesel korrusel, korteriuks oli juba osaliselt avatud, kui A. K ja tema poeg A. K jõudsid. Trepikojas kedagi rohkem ei olnud. Sel päeval A. K I.K ei kohtunud. Põhjus, miks K. Nehring A. K arvates teda A.K vargaks nimetas, oli selles, et 3 aastat tagasi oli K. Nehring riputanud ühe lillepoti majakatuse külge. A. K ema A.K oli lubanud aiamaja katuselt võtta ühe lille. A.K lill ja K. Nehringu lilled olid ühesugused. A. K käskis ühel tuttaval tuua üks ema lill, kuid hiljem avastas, et toodud oli vale lill- K.Nehringu lille-, mille eest ka A. K oli K.Nehringu eest hiljem oli vabandanud. A.K ütlustel lillepotid vahetati hiljem ümber ja kõik sai ilusti korda. 10.02.
4. a toimunud istungil tunnistaja T. K. ütluste kohaselt X majas läks 28.06.
5. a K. Nehring trepist üles, T. K läks koos emaga A.K kohe järele vanaema A.K juurde 1.korruse korterisse. Vanaemal A.K oli uks lahti ja tema kohe kuulis, kui K. N solvas. Kaie Nehringut nägid nad majas, ta tuli aiamaalt, läks trepist üles. K. Nehring ütles et „lollid ja vargad jälle tulid“. Seda kuulsid T. K, A. K ja vanaema A. K võis seda ka kuulda, kuna vanaema oli siis juba korteri välisukse trepikotta lahti teinud. Tunnistaja täpsustas, et X maja juurde jõudes oli ema A. K läinud kohe majja ning enne seda kellegagi aiamaal ei suhelnud. K. Nehring oli tulnud kuuri juurest ning läinud trepist üles ühe võõra tädiga. 10.02.2009.a.toimunud istungil tunnistaja A. K. ütluste kohaselt hakkas ta X
6. korruse korterist välja tulema( välisuks koosnes kahest puituksest) , et minna A.K ja T.K vastu ning oli kuulnud, et keegi tuli juba maja välitrepist üles maja
7. korruse trepikotta. Ta oli arvanud, et tütar jõudis nii ruttu; korteri välimine uks käib väljapoole lahti ning oli mõtelnud ,et las tuleb ise sisse. A. K. kuulis samme, et keegi läheb trepist ülespoole, nagu oleks teisele korrusele läinud- otsustas välja minna kahe ukse vahepeale. Samal momendil tuli tütar pojaga alumisest trepist üles. Siis kuulis A. K, K. Nehringu ohet „ oh lollid ja vargad tulid jälle“. K. Nehring läks üles ja ütles seda samal ajal kui tütar ja tema poeg tulid maja välistrepist koridori. A. K seisis kahe ukse vahel ja kuulis seda. 10.02.
8. a toimunud istungil tunnistaja U. M ütluste kohaselt sõitsid nad koos A.K ja T.K X maja trepikoja juurde ; majas elas ka A. K, kelle juurde nad tulidki. U. M majja ei sisenenud. Ta nägi kui kaks inimest bussist mööda läksid, üks oli K. Nehring aga teise nime ei tea. Majja sisenes enne Kaie Nehring, siis läksid A.Kja T. K. K. Nehring oli läinud trepikotta üksi, teine naisterahvas oli läinud teise trepikotta. Trepikojas toimunut tunnistaja ei näinud ega kuulnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus selgitab esmalt, milliseid tõendeid peab usaldusväärseks ning millistele tugineb. Vastavalt

§-le 61 lg 1-2 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt. Kuna tõenditeks on peamiselt tunnistajate ütlused, hindab kohus oma siseveendumuse kohaselt, milliseid ütlusi kaasuse lahendamisel arvestab. Kohus loeb tunnistajate ütluste põhjal tõendatuks, et A. K, T. K ja U. M. sõitsid 28.06.2008. a X maja juurde, et võtta peale A. K, kuna seda kinnitavad neli tunnistajat. Samuti loeb kohus tõendatuks, et A. K ja T. K kohe pärast maja ette sõitmist autost majja läksid (seda kinnitavad kolm tunnistajat), nende ees Kaie Nehring, kuna seda kinnitavad kolm tunnistajat. Kohus arvestab ka ütlusi, mille kohaselt Kaie Nehring, tulles trepist üles ning A. K. ja T.K.tulid järele ning ajal mil A. K ukse lävel seisis, oli Kaie Nehring ütelnud „ oijah lollid ja vargad tulid jälle“, kuna seda kinnitavad kolm tunnistajat. 10.12.2008. a toimunud istungil tunnistaja I. K antud ütluste kohaselt ei näinud I. K. kell 12.44, ise samal ajal aiamaal olles, K. Nehringut ning ei näinud üldse Kaie Nehringut hommikul majast väljas, kuna I. K. oli ise lastega aiamaal. Kohus on arvamusel, et kui I. K. ka aiamaal oli ja K. Nehringut ei näinud, ei tähenda see, et K. Nehring ei oleks majast väljas käinud või aiamaal käinud. Kui I. K. aiamaal kasvuhoonele kilekatust pani, ei saanudki ta koguaeg tähele panna, kas K. Nehring on majast väljas aiamaal käinud või mitte. Inimese nägemis- ja kuulmistaju on piiratud, samuti on limiteeritud inimese tähelepanuvõime, eriti veel siis, kui ta parasjagu millegagi tegeleb. Praktiliselt võimatu on aga tähele panna ise aiamaal tööd tehes, kas K. Nehring üldse hommikupoole majast välja astus või mitte. Piisab ka hetkest, mil I. K maja ukse suhtes selja pöörab, et mitte märgata majast väljuvat isikut. Seega ei saa kohus arvestada I. K sellist ütlust. Järgmisena analüüsib kohus, kas K. Nehring pani toime avaliku korra rikkumise KarS § 262 mõttes ehk kas KarS § 262 teokoosseis on täidetud. Vastavalt KarS §-le 262 avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Vastavalt riigikohtulahendile nr 3-1-1-102-03 avaliku korra rikkumine KarS § 262 järgi (avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest – …) eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil (mitte rahu rikkumisega). Samas ei nõua seadus avaliku korra rikkumise subjektiivse koosseisu tunnustena tahtluse, motiivi, eesmärgi ega ajendi tuvastamist. Silmas tuleb pidada, et igasugust pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona KarS § 262 järgi. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Käesoleval juhul olid koridoris K. Nehring, A. K, T. K ja ukse lävel A. K. Koridori oli ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole K. Nehringuga seotud. Järelikult on tegemist avaliku kohaga. Teiste rahu rikkumine eeldab teatud personifitseeritud füüsilisest isikust objekti olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõelda:

1. a)teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ohustavat ning rahu häirivat tegevust;
2. b)lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes Lõuna Politseiprefektuuri otsuses nr 2780,08,00989 on väärteokirjelduses märgitud, et K. Nehring ütles maja trepikojas solvava väljendi „oijah lollid ja vargad tulid jälle“, millega rikkus A. K, T. K ja A. K rahu. Rahu rikkumise sisuks oli see, et K. Nehring ütles trepikojas, kus viibisid ka A. K ja T. Kning ukselävel A. K, väljendi „oijah lollid ja vargad tulid jälle“. A. K ja A. K on kohtuistungil öelnud, et nad teavad, miks K. Nehring „varga“ väljendit kasutas. Aastaid tagasi lubas A.K aiamaja katuselt A. K ühe lille võtta, K. Nehringu lill oli seal kõrval, lilled olid ühesugused. A. K käskis tuttaval lille ära tuua ning seletas kus lill asub, kuid pärast avastati, et oli võetud võõras lill. A. K viis lille hiljem tagasi ja võttis õige lille ning vabandas K. Nehringu ees. Sellest sai A. K enda sõnul nö “varguse“ külge. A. K ja A. K teadsid sisuliselt, miks K. Nehring sellist väljendit kasutas. Peale poja T.K rohkem kedagi koridoris ei olnud. Poeg T. K on kohtuistungil ka öelnud, et Kaie Nehring temale isiklikult midagi ei öelnud, vaid ema kohta ütles. Tegemist oli ilmselgelt veel vanade emotsioonidega, millest K. Nehring ei olnud veel üle saanud. Samamoodi ei ole mõttekas K. Nehringu sõna „lollid“ ümber hakata filosofeerima „lollipaberite“ üle, nagu seda on A. K kohtuistungil teinud. Kohtu arvates tulid K. Nehringu sõnad emotsioonidest ja tegemist on puhtalt K. Nehringu isikliku väärtushinnanguga, mis ei pruugi olla tõde. Kohus ei kiida heaks K. Nehringu oma sellise arvamuse kõva häälega väljendamist, sest see võis tõepoolest asjaosalisi solvata, kuid kohus ei arvesta sellist ütlemist siiski rahu rikkumisena KarS § 262 mõistes. Seadus ei keela väärtushinnangut andmast. Kust tõmmata piir vaba väljendusõiguse ja rahu rikkumise vahel, tuleks otsustada igal üksikjuhtumil eraldi. Asjaosalised teadsid, mille põhjal see väärtushinnang on tekkinud ja kellele see suunatud oli. Pealegi ei olnud koridoris rohkem inimesi. Isegi kui tegemist oleks olnud pisirikkumisega, ei ole riigikohtulahendi nr 3-1-1-102-03 järgi tegemist avaliku korra rikkumisega KarS §262 tähenduses. Seega ei ole KarS § 262 teokoosseis täidetud. Vastavalt VTMS §-le 132 p 2 kohus tühistab kohtuvälise menetleja 22.08.2008. a otsuse täies ulatuses. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri 22.08.2008. a otsus väärteoasjas nr 2780,08,009989, millega karistati Kaie Nehringut KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepaneku eest rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o raharahviga 900 krooni. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 2780,08,009989.

§ 181lg.

1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda. Peet Teidearu Kohtunik