← Eesti

4-09-1054/5

Kriminaalasi nr 4-09-1054 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Tartu Maakohus

  1. veebruar 2009.a Jõgeva kohtumaja 4-09-1054 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Taotlus Ain Andersalu avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu Taotluse esitaja AIN ANDERSALU (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 36707302769, elukoht RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Ain Andersalu taotlus täitemenetluse nr 047/2007/1974 (otsus väärteoasjas 249007001819) lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus kümne päeva jooksul Tartu Maakohtule alates päevast, mil isik sai teda vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ain Andersalu esitas 23.01.2009.a. kohtule avalduse, milles palus lõpetada täitemenetlus täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 047/2007/
  2. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tegi kindlaks, et Ain Andersalu on karistatud kohtuvälise menetleja poolt 13.07.2007.a otsusega väärteoasjas nr 249007001819 9000 kr suuruse rahatrahviga. Süüdlase suhtes on rahatrahvi sissenõudmiseks algatatud sissenõudja avalduste alusel täitemenetlus 19.11.2007.a. Trahvi ta tasunud ei ole. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt on selleks tähtajaks 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Rahatrahv nimetatud otsuse alusel kuni käesoleva ajani sisse nõutud ei ole, seega on 1

(2)käesolevaks ajaks möödunud KarS §-s 82 lg 1 p 3 ettenähtud tähtaeg. KarS § 82 lg 2 sätestab aga asjaolud, millistel täitmise aegumine peatub ja KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt on üheks aluseks see, kui isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse tasumisest. Avalduse esitaja on märkinud, et tema ainsaks sissetulekuks on pension, millest peetakse igakuiselt kinni 40 %, seega ta trahvide maksmisest kõrvale hoidnud ei ole. Kohtutäitur on oma vastuses kohtule teatanud, et Ain Andersalul puudub vara, millele sissenõuet pöörata, kõik tema pangakontod on arestitud ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasi järgi ta ei tööta. Kohtuistungil küsimustele vastates selgus Ain Andersalu ütlustest, et tegelikkuses on ta siiski tööd teinud – osutanud veoteenust läbi erinevate firmade ja selle eest ka tasu saanud. Kuni 2008.a keskpaigani olevat tal olnud vastav leping ja peale selle, kui täitur oli töökohta saatnud kinnipidamisnõude, oli leping temaga lõpetatud. Hiljem on ta igakuiselt teinud üksikuid sõite ilma lepinguta. Kohus leiab, et Ain Andersalu eelkirjeldatud käitumist (tegelikult tööd teinud ja saanud selle eest tasu, samas väitnud, et tema ainsaks sissetulekuks on pension; lõpetanud lepingu peale selle, kui täitur on nõuded tööandajale saatnud, kuid tegelikkuses edasi teenust osutanud ja selle eest tasu saanud) saab käsitleda kõrvalehoidumisena karistuse tasumisest. Avaldaja enda ütluste kohaselt on ta episoodiliselt töötanud kogu aeg, v.a 2008.a novembrikuu. Seega saab asuda seisukohale, et Ain Andersalule väärteo eest kohaldatud karituse täitmise aegumine on peatunud otsuse sundtäitmisele saatmisest kuni käesoleva ajani ja täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu puudub alus. Liivi Loide Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.