Väärteoasi nr.4-08-9004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 16.02.2009.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Tehea Tikenbergi, Karine Vartla Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse politseivaneminspektor KPILT’I 25.08.2008.a. väärteoasjas nr. 2301, 08, 000020 tehtud otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise, Tallinna LVK 21.03.2002.a määrusega nr 18 kinnitatud „Korruptsioonivastase seaduse rakendamise eeskirja“ p 2.1 ja 4.6 vastuolu tõttu KVS sätete ja mõttega, kaebuse esitamise tähtaja ennistamise nõudes. Kaebuse esitanud isik Juhan Raudsepp, isikukood: 37601040307; elukoht: xxx; töökoht: T L (T L ); kaebuse esitaja Juhan Raudsepp, kohtuvälise menetleja –Põhja PP Kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse politseivaneminspektor K Pilt Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse politseivaneminspektor K PILT’I 25.08.2008.a. väärteoasjas nr. 2301, 08, 000020 tehtud otsus ning juhindudes VTMS § 30 lg.1 p.1 lõpetada väärteo asjas nr. 4-08-9004 (2301, 08, 000020) Juhan Raudsepp `a poolt Korruptsioonivastase seaduse § 26 ³ alusel ja § 26¹ lg 1 alusel ettenähtud väärtegude toimepanemises menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse politseivaneminspektor K PILT’I 25.08.2008.a. väärteoasjas nr. 2301, 08, 000020 tehtud otsusega tuvastati, et Juhan Raudsepp võeti teenistusse ja nimetati alates 26.05.2003.a Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistuse menetlusosakonna peaspetsialisti ametikohale. Alates 24.04.2005.a nimetati Juhan Raudsepp Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistuse siseauditi osakonna siseauditi peaspetsialisti ametikohale. Samuti on Juhan Raudsepp Äriregistri teabesüsteemi andmetel alates 19.03.2007.a Õ B OÜ (xxx) juhatuse liige. Tulenevalt Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistuse siseauditi osakonna siseauditi peaspetsialistile tema ametijuhendiga määratud ülesannetest ning Tallinna Linnavolikogu (edaspidi: LVK) 21.03.2002.a määrusega nr 18 kinnitatud „Korruptsioonivastase seaduse rakendamise eeskirja“ p 2.1, mille kohaselt on Tallinna linna ametiasutuses teenistuses olev ametnik ametiisik, on Juhan Raudsepp ametiisik Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 tähenduses. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 19 lg 2 p 2 kohaselt on sama seaduse § 4 lg 1 nimetatud ametiisikutel keelatud olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja. Äriühing on äriseadustiku § 2 lg 1 tulenevalt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seega, olles ametiisik ning kuuludes äriühingu juht- või järelevalveorganisse, rikkus Juhan Raudsepp KVS § 19 lg 2 p 2 sätestatud töökoha- ja tegevuspiirangu nõudeid, pannes toime KVS § 263 alusel karistatava väärteo. Samuti Juhan Raudsepp, olles Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistuse siseauditi osakonna siseauditi peaspetsialist ning olles tulenevalt Tallinna LVK 21.03.2002.a määrusega nr 18 kinnitatud Korruptsioonivastase seaduse rakendamise eeskirja p 4.6 kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni deklaratsioonihoidjale, näitas 30.04.2007.a Tallinna Linnakantseleile esitatud majanduslike huvide deklaratsioonis mittetäielikke andmeid, jättes märkimata ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni punktis 8 „aktsiad, osad ja muud väärtpaberid“ OÜ Õ B (xxx) osad, mis moodustavad 50% osaühingu osalusest. Märgitud teoga rikkus Juhan Raudsepp Korruptsioonivastase seaduse § 261 lg
- Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Vastulauset väärteoprotokollile ei esitatud. Menetlusalune isik pani seega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Korruptsioonivastase seaduse §-de 26¹ lg 1 ja § 26 ³ järgi. Võttes arvesse eeltoodut ning lähtudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1, kohtuväline menetleja määras Juhan Raudsepale karistuseks Korruptsioonivastase seaduse § 26 ³ alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni ja § 26¹ lg 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, s.o 900 krooni. KAEBUSE SISU Juhan Raudsepp esitas Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse politseivaneminspektor K PILT’I 25.08.2008.a. väärteoasjas nr. 2301, 08, 000020 tehtud otsuse peale kaebuse, milles taotleb: 1) tühistada Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse politseivaneminspektor K Pilt’i 25.08.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2301, 08, 000020 ja lõpetada väärteomenetlus Juhan Raudsepp’a suhtes väärteomenetluse seadustiku § 29 lõige 1 punkti 1 alusel. 2) tühistada Tallinna Linnavolikogu
- märtsi 2002.a. määrusega nr. 18 kinnitatud „Korruptsioonivastase seaduse rakendamise eeskirja“ punktid 2.1 ja 4.6, vastuolu tõttu KVS-i sätete ja mõttega. 2 3) ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna eksituse tõttu edastati kaebus 09.09.2008.a Tallinna Halduskohtule nii e-kirja kui posti teel. Kaebuse esitaja leiab, et Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talitsuse politseivaneminspektor KPilt on väärteo asjas nr. 2301, 08, 000020 kogutud tõendeid valesti hinnanud, jätnud osa asjas kogutud tõendid hindamata, seadust valesti kohaldanud ning teinud seeläbi ebaõige otsuse, mis tuleb täies mahus tühistada. Oma seisukohta põhjendab kaebuse esitaja järgmiselt:
- Juhan Raudsepp ei ole ametiisikuks KVS-i mõistes ja seega ei saa teda karistada KVS-i või selle alusel Tallinna Linnavolikogu
- märtsi määrusega nr 18 kinnitatud Korruptsioonivastase seaduse rakendamise eeskirja sätete rikkumise eest. Vastavalt KVS-i § 4 lg 1 on nimetatud seaduse järgi ametiisik KVS-i § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. KVS-i § 3 lõike 2 kohaselt on ametiseisund ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Vastavalt Eeskirja punktile 2.1 on ametiisik antud eeskirja järgi Tallinna linna ametiasutuses teenistuses olev ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Eeskiri ei tee vahet, kas ametnikul on ametiseisund KVS-i mõistes või ei. Juhan Raudsepp töötab Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistuse siseauditi peaspetsialisti ametikohal, ametijuhendi kohaselt ei ole tal mitte ühtegi alluvat, samuti puudub tal ametikoha kohaselt õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel. Ametijuhendi kohaselt on siseauditi peaspetsialisti ülesanneteks siseauditi läbiviimine Tallinna linna ametiasutustes, ametiasutuste hallatavates asutustes ja linna osalusega äriühingutes. Siseaudit on oma olemuselt konsulteeriv tegevus, siseauditi käigus ei ole juba tulenevalt Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (IIA) standarditest lähtudes võimalik vastu võtta mitte ühtegi kohustuslikku otsust, kuna see on vastuolus siseauditi läbiviimise põhimõtetega. Siseaudiitori töö tulemuseks on hinnang auditeeritud valdkonnas, samuti on siseaudiitoril õigus teha soovitusi, kuid need ei saa mitte mingil juhtumil olla kellelegi kohustuslikud. Nimetatud seisukohti väljendas Juhan Raudsepp ka Põhja Politseiprefektuuris antud ütlustes, kuid oma otsuses ei ole politseivaneminspektor KPilt nendega arvestanud, samuti ei ole otsuses motiveeritud, millistel kaalutlustel ei ole Juhan Raudsepp’a poolt antud ütlusi arvestatud ja millest tulenevalt on otsustatud, et Juhan Raudsepp’al on ametiseisund vastavalt tema ametijuhendile. Juhan Raudsepp’a seisukohta toetab ka Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008-2012“, kus muuhulgas öeldakse järgmist: „Senise keelusüsteemi asemele tuleks KVS-i lisada teavitamissüsteem. See tähendab, et ametiisikul peaks üldiselt olema lubatud tegutseda ettevõtjana ja töötada teise tööandja juures, välja arvatud juhul, kui teise tööandja või ettevõtja üle toestatakse järelevalvet. Niisugune ümberpööratud skeem on tunduvalt leebem sekkumine isiku põhiõigustesse ning on kooskõlas põhiõiguste piiramise üldise loogikaga: reegliks on põhiõiguse olemasolu ning riik saab seda piirata teatud tingimustel” (Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008-2012”, lk 22, www.korruptsioon.ee). Otsuse tegemisel on jäetud igasuguse tähelepanuta asjaolu, et Õ B majandustegevus ja seega oli võimatu ka huvide konflikti esinemine. 3 OÜ-l puudus Antud juhul on seadusandja tahtel mõningate kodanike (riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiisikud) jaoks reguleeritud ettevõtlusega tegelemise või äriühingute juhtorganitesse kuulumise õiguse kasutamise tingimused ja kord KVS-is. Seadusandja on teinud seda läbi ametiseisundi defineerimise KVS-is, seega kehtivad nimetatud piirangud vaid nende ametnike kohta, kellel on ametiseisund KVS-i mõttes. Seega kuulub antud kaasuse lahendamisel eelkõige väljaselgitamisele, kas Juhan Raudsepp’a puhul üldse tegemist ametiisikuga KVS-i mõttes või ei. Eeskirjas on ametnike ringi võrreldes KVS-is sätestatuga laiendatud. Eeskiri ei tee vahet, kas ametiisikul on ametiseisund Korruptsioonivastase seaduse § 3 lõike 2 tähenduses või mitte, seega kitsendab Eeskiri mõningate Tallinna linna teenistuses olevate ametnike põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, ning ei ole kooskõlas ka KVS-i sätete ning mõttega. Sisuliselt on kohalik omavalitsus siin meelevaldselt laiendanud seadust, kehtestades täiendavaid piiranguid, mis ei tulene mitte ühestki riigi õigusaktist. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 11 tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohtu Üldkogu on nimetatud temaatikat põhjalikult käsitlenud oma
- jaanuar 2007.a. otsuses 3-1-1-92-
- Muuhulgas asub Riigikohtu Üldkogu järgmisele seisukohale: Põhiseaduse § 29 lg 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama lõike teine lause näeb ette, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Põhiseaduse § 29 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhiõiguse kaitseala hõlmab ka teenistust juriidilise isiku organi liikmena. Seejuures ei ole vaadeldava põhiõiguse kaitseala aspektist oluline, kas isik alles soovib asuda juriidilise isiku organi liikmeks või on ta seda juba teinud. Õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta hõlmab ka juba tekkinud töö- või teenistussuhet. Kuna tegevusala, elukutse ja töökoha valimise vabadus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, võib selle piiramist õigustada iga eesmärk, mis on kooskõlas põhiseadusest tuleneva väärtuskorraga. Põhiõiguse piirang on proportsionaalne, kui abinõu on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ning mõõdukas. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Antud konkreetse kaasuse puhul asus Riigikohtu Üldkogu seisukohale, et “Üldkogu hinnangul ei aita endise avalikust teenistujast ametiisiku suhtes kehtestatud keeld asuda juht- või järelevalveorgani liikmeks riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingus, mille tegevusega tema endine ametiseisund puutumuses ei olnud, mingil viisil kaasa kõnealuse piirangu eesmärgi saavutamisele, s.o abstraktse korruptsiooniohu vähendamisele.” Kasutades analoogiat, et aita ka Eeskirjaga sätestatud piirang ametiseisundit mitteomaval ametnikul kuuluda tema töökohaga mitte seotud äriühingu juhtorganisse mitte mingil määral kaasa kõnealuse piirangu eesmärgi (abstraktse korruptsiooniohu vähendamisele) saavutamisele. Abstraktsest korruptsiooniohust on võimalik rääkida olukorras, kus isiku puhul on täheldatav mõni omadus või suhe, mis võib üldisele kogemusele tuginedes tekitada isikus soovi juhinduda oma tegevuses tervikuna või mõne üksikotsustuse langetamisel kriteeriumitest, mis ei lähtu täiel määral isiku töö- või käsundiandja õiguspärastest huvidest. Nimetatud olukorraga on tegemist näiteks siis, kui ametiisiku poolt ametiseisundi raames tehtavad otsustused mõjutavad tema enda või lähedaste majandushuve või kui ametiisik peab kontrollima oma lähisugulasest või 4 hõimlasest alluva tööd, samuti juhul, kui ametiisik teeb otsustusi, millest sõltub tema enda tegevuse edukus mõnes tulevikus täidetavas rollis. Juhan Raudsepp’a puhul on nimetatud võimalus välistatud, sest tegemist oli majandustegevust mitte omava äriühinguga, samuti ei kattu nimetatud äriühingu tegevusalad Juhan Raudsepp’a töökohustustega siseauditi peaspetsialistina. Järelikult on tegemist Põhiseaduse § 11 mõttes ebasobiva abinõuga. Seega ei ole Eeskiri vastuolus mitte ainult KVS-id sätetega, vaid riivab ka Põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi.
- Tallinna Linnavolikogu
- märtsi määrusega nr 18 kinnitatud Korruptsioonivastase seaduse rakendamise eeskirja punktid 2.1 ja 4.6 on vastuolus KVS-iga ja seetõttu kehtetud. KVS-i mõistes ametiseisundit mitte omaval ametnikul puudub seadusest tulenev kohustus majanduslike huvide deklaratsiooni esitamiseks. KVS-is defineeritakse ametiisiku mõiste läbi ametiseisundi olemasolu või selle puudumise. Seega seisneb KVS-i mõte selles, et KVS-is sätestatu, k.a. majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise kohustus, saab laieneda vaid neile ametiisikutele, kellel on olemas KVS-i mõistes ametiseisund. Kuna Juhan Raudsepp ei ole ametiisik KVS-i mõistes (v.t. punkt 1 põhjendus), ei saa temale laieneda ka kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioon. Kuna seadusest tulenevat vastavat kohustust ei ole, puudub õiguslik alus karistada Juhan Raudsepp’a KVS-i §26¹ lg 1 rikkumise eest. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, et Äriregister on avalik andmebaas, millest vajaduse korral saab tööandja alati ise teha päringu töötaja kuulumise kohta äriühingu osanike või aktsionäride hulka. Seega on välistatud, et keegi võiks jätta majanduslike huvide deklaratsioonis nimetatud välja täitmata sooviga oma osalust varjata. Samuti tuleb märkida, et ka mujal avalikus sektoris (näiteks erinevad ministeeriumid) ei pea majanduslike huvide deklaratsioone esitama ametnikud, kel ei ole ametiseisundit KVS-i mõistes. Õiguslikult ei ole KVS-iga kooskõlas olev kohaliku omavalitsuse poolt Eeskirjaga ametiisiku mõiste laiendamine kõigile Tallinna linna teenistuses olevatele ametnikele, sama seisukohta toetab Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastane strateegia ”Aus Riik”, milles on eesmärgiks seatud täpsustada majanduslike huvide deklaratsiooni esitavate ametiisikute ringi ning piirata deklaratsiooni esitamise kohustust peale ametist lahkumist. Selle meetme eesmärgiks on Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase strateegia kohaselt: ”hõlmata majanduslike huvide deklaratsioonide esitamisega tõepoolest korruptsioonitundlikes valdkondades töötavad ametiisikud, mitte tervikuna laiad ametnike grupid.” Vabariigi Valitsus kiitis oma 03.04.2008 korraldusega nr 164 heaks dokumendi “Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008-2012”. Nimetatud strateegias toetatakse seisukohta, et majanduslike huvide deklaratsiooni peaksid esitama vaid kitsas grupp ametnikke “Praktikas on senist ametiseisundi mõistet väga erinevalt tõlgendatud ning sellest tulenevalt on erinevalt kindlaks määratud ka isikute ring, kellele KVS-st tulenevad piiranguid ja kohustusi tuleb kohaldada. Kehtiva seaduse toimingu mõiste on laialivalguv, see võib sisaldada ka kirjavahetuse korraldamist jms – piirangud selliste toimingute puhul ei ole põhjendatud. Seega tuleks konkretiseerida ametiisiku tunnuseid ametiseisundi mõiste täpsustamise abil. Eesmärk on käsitleda ametiisikutena vaid neid, kelle puhul on korruptsioonioht suurem“ (Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008-2012, lk 21-22, avaldatud: www.korruptsioon.ee). 5 Seega tunnistab ka Vabariigi Valitsus, et KVS-i mõistes ametiisiku mõistet tuleb piirata ning täpsustada, mitte seda aga meelevaldselt laiendada. Kuna Juhan Raudsepp’a puhul ei ole tegemist ametiisikuga KVS-i mõistes, tuleb tühistada Eeskirja punkt 4.6, mis majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise kohustuse sätestab, samuti kuulub tühistamisele Juhan Raudseppa’ ale KVS-i §26¹ lg 1 rikkumise eest mõistetud karistus. Kohus juhindub VTMS § 30 lg.1 p.1, VTMS § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 6